2-07-52259/4 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

(3) 1 Tsiviilasi nr 2-07-52259

KOHTUMÄÄRUS

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 11. jaanuar 2008. a Jõgeva kohtumaja Kohtunik Ülle Raag Kohtuistungi sekretär Margit Paluoja Tsiviilasja number 2-07-52259 Tsiviilasi Jõgeva Linnavalitsuse avaldus Mxxxxs Jxxxxxxxx ja Ixxxxx Jxxxxxxxx eestkoste seadmiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldaja: Jõgeva Linnavalitsus (registrikood 75003246, asukoht Suur t. 5 Jõgeva 48306); Puudutatud isikud: Jxxxxx Jxxxxxx(isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxx; Exxx Hxxxxxx (isikukood

xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx); Mxxxxx Jxxxxx, isikukood xxxxxxxxxxx Ixxxxx Jxxxxxx isikukood xxxxxxxxxxx Kohtuistungi toimumise aeg 03.01.2008 ja 08.01.2008 RESOLUTSIOON

Määrata

Mxxxxx Jxxxxx, isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx sissekirjutus xxxxxxxxxxxxxxxx, eestkostjaks Exxx Hxxxxxx, isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx

Määrata

Ixxxxx Jxxxxxx isikukood

xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx sissekirjutus xxxxxxxxxxxxxxxxx eestkostjaks Exxx Hxxxxxx, isikukood xxxxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx.

Mxxxxx Jxxxxxx ja Ixxxxx Jxxxxxx eestkostja ülesanded on:

1) kasvatada lapsi neid kõlbeliselt arendades, kujundades lastes tööoskusi, abistades lapsi kodus õppimisel ja võimaldades lastel tegeleda huvialadega 2) laste järele valvamine ja nende turvalisuse tagamine 3) aidata lastel säilitada tervist, vajadusel lapsi põetada, sealhulgas teha kohuseid raviprotseduure ja vajadusel koostöös spetsialistidega korraldada laste ravi ja rehabilitatsioon 4) luua lastele soodne kasvukeskkond ja lapsesõbralik kodu, kus lastele on tagatud arenguvõimalused ja võimaldatud vajalik privaatsus

(3) 2 5) soodustada laste suhtlemise jätkumist isaga.

Lastel Mxxxxxxx ja Ixxxxxxx on õigus teha eestkostja nõusolekuta nende vanuses kohaseid igapäevaseid pisitehinguid.

Eestkoste seadmise määrus annab eestkostjale eestkostetavate esindamise õiguse.

Menetluskulude jaotus

Jätta menetluskulud riigi kanda.

Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu. Määruskaebust ei saa esitada pärast viie kuu möödumist määruse teatavakstegemist eestkostjale.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Jõgeva Linnavalitsus esitas 17.12.2007 kohtule avalduse alaealistele Mxxxxx Jxxxxxxja Ixxxxx Jxxxxx eestkoste seadmiseks. Avalduse kohaselt on Mxxxxx ja Ixxxxx Jxxxxxx ema surnud xxxxxxxxxx. Pärast ema surma kasvatas lapsi mõnda aega isa Jxxxxx Jxxxxxxkoos vanema tütrega, tütar Lxxxkolis varsti lapse sünni tõttu kodunt ära. Laste isa Jxxxxx Jxxxxx on raske puudega, kellel on piiratud suutlikkus laste eest hoolitseda. Faktiliselt on laste eest hoolitsenud Jxxxxx Jxxxxxx õde Exxx Hxxxxxx, kelle peres on poisid nüüdseks elanud üle 3 aasta. Eestkosteasutus taotleb laste elu parema korraldamise eesmärgil määrata laste eestkostjaks Exxx Hxxxxxx, kes on selleks nõusoleku andnud. Eestkosteasutus teeb ettepaneku eestkostjale pandavate ülesannete kohta.

Kohus võttis Jõgeva Linnavalitsuse avalduse menetlusse. 03.jaanuaril 2008 kuulas kohus ära puudutatud isikud Exxx Hxxxxxx ja lapsed Mxxxxxx ja Ixxxxxx, 08.jaanuaril kuulas kohus ära Jxxxxx Jxxxxxx..

Exxx Hxxxxxx ei nõustu, et lapsed antaks tema juurest kuhugi mujale kui isa nendega toime ei tule. Poisid on kolmaastat tema juures elanud. Lapsed olid tihti haiged, nendega on vaja arstil käia, ka Tartus kontrollil. Mxxxxxxx oli õppimisega probleem, nüüd on Kiigemetsas. Kooli tuleb sõita kahe bussiga, kuna on linna sisse kirjutatud, vald sõidukulu ei hüvita. Exxx Hxxxxxx sõnul saavad lapsed toitjakaotuspensioni ja lastetoetust, nad käivad isa juures ja isa nende juures. Nüüd lähevad lapsed õde Lxx juurde. Mxxxxx ja xxxxx annavad eakohase seletuse. Mxxxxx seletab, et ta on internaadis, tädi Exxxx läheb muidu bussisõidu peale palju raha. Kodus on arvuti ja Nxxxx õpetab sellega ümber käima. Isa juures käivad multikaid vaatamas. Ixxxxxxxx meeldiks rohkem, kui Mxxxxx ka kodus oleks. Mxxxxxx arvates Ixxxxxxkiusab kodus. Jxxxxx Jxxxxx annab seletuse, et lapsed on õde Exxx juures, kuna Jxxxxx Jxxxxx ei saanud nendega hakkama. Seni sai, kui lasteaias käisid, kuid kui pidi kooli minema, siis ei oska ta midagi teha. Kõik asjad jääksid ajamata. On hea, et Exxx kasvatab. Jxxxxx Jxxxxx käib ka ise Exxx juures ja poisid käivad tema juures. Talvel eriti ei käi, tal on korter väga külm. Jxxxxx Jxxxxx kinnitab, et ta ise abi ei vaja, lapsed saavad toitjakaotuspensioni. Alkoholitarvitamist ei ole ei Exxxxpool ega Jxxxxx Jxxxxxx juures. Jxxxxx Jxxxxxxxx on avaldus Exxx Hxxxxxx määramiseks eestkostjaks lastele (tl.5) ja ElxxxHxxxxxxxx sellekohane nõusolek (tl.4).

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

Kohus, vaadanud läbi asja materjalid ja kuulanud ära puudutatud isikud, leiab, et Jõgeva Linnavalitsuse avaldus Mxxxxx ja Ixxxxx Jxxxxxi üle eestkoste seadmiseks ja neile eestkostja määramiseks on põhjendatud ja tuleb rahuldada.

Eestkoste seadmise materiaalsed alused näeb ette Perekonnaseadus (PkS).

(3) 3 PkS § 92 lg 1 kohaselt seatakse eestkoste lapse kasvatamiseks, tema isiklike ja varaliste õiguste ja huvide kaitseks. PkS § 92 lg 2 näeb ette, et eestkoste seatakse lapse üle, kelle vanemad on surnud, teadmata kadunud või piiratud teovõimega või kelle vanematelt on vanema õigused ära võetud. PkS § 92 lg 3 järgi võidakse eestkoste seada ka lapse üle, kes muudel põhjustel on jäänud ilma vanemlikust hoolitsusest.

Asja materjalide ja menetlusosaliste ärakuulamise põhjal tegi kohus kindlaks, et Mxxxxx ja Ixxxxx oleksid ilma vanemlikust hoolitsusest, kui seda ei osutaks Exxx Hxxxxxx. Vanemlik hoolitsus kui igapäevamõiste oma sisus kätkeb erinevaid tegevusi, eesmärke, õigusi ja kohustusi. Vanemlik hoolitsus tähendab nii positiivset emotsionaalset sidet lastega, sooje suhteid, huvi nende käekäigu vastu, aga ka seadusest tulenevate kohustuste ja õiguste realiseerimist. Kohtuliku uurimise tulemusena on kohus veendumusel, et laste isa Jxxxxx Jxxxxxx poolt oleks lastele tagatud positiivne emotsionaalne side, soe suhtumine lastesse, kuid realiseerumata oleksid seadusest tulenevad õigused ja kohustused. Exxx Hxxxxxx, Mxxxxx ja Ixxxxx Jxxxxxx ja xxxxxx Jxxxxxx ärakuulamise tulemusena avaldus, et Jxxxxx Jxxxxxxx on head suhted nii laste kui ka eestkostetavaks taotletava Exxx Hxxxxxxxx, tal on mure laste käekäigu pärast, kuid Jxxxxx Jxxxxx oma tervisliku seisundi ja sotsiaalse arengu tõttu ei ole võimeline korraldama lastele vajalikul viisil nende õppimist, vaimset ja füüsilist arendamist, turvalist ja arengut soodustavat kasvukeskkonda, ajama laste eest ja nimel nende asju. Sellega jääks täitmata seadusest tulenev vanemliku hoolitsusega seonduv PkS § 50 lg.1, lg.2 järgi, aga ka Lastekaitse seaduse ja Lapse õiguste konventsiooni järgi. Lapsed kasvavad aastaid oma tädi Exxx Hxxxxxx juures, kes on taganud neile vajaliku hoolitsuse, arengu ja elukorralduse. Märkimisväärne on, et on tagatud perekondlike suhete jätkumine nii laste ja isa kui ka laste ja nende vanema õe vahel ja omavahelistes heades suhetes on ka vanem põlvkondlaste isa oma õega. Sellega on tegelikus elus kinnitust leidnud eestkosteasutuse ettepaneku õigsuset lastele tuleb eestkostjaks määrata nende tädi Exxx Hxxxxxx.

Tuginedes PkS § 92 lg 1 ja lg 3, § 93, § 95 lg 1, lg 2 ja lg 4 ning TsMS § 110 lg 3 tuleb kohtul seada Mxxxxx Jxxxxxx ja Ixxxxx Jxxxxxx üle eestkoste ja määrata nende eestkostjaks ExxxxHxxxxxx.

TsMS § 526 lg 2 järgi tuleb kohtul muu hulgas märkida eestkostja ülesanded ja kas ja milliseid tehinguid võib piiratud teovõimega isik teha eestkostja nõusolekuta.

Otsustades selle üle, millised on eestkostja ülesanded (PkS § 557 lg.2 p.3), on kohus seisukohal, et eestkostja ülesandeks peab olema kõigi eestkostetava asjade ajamine, tema elutingimuste ja ülalpidamise eest hoolitsemine ja arenguvajaduste rahuldamine. Samas peab ka alaealisele endale jääma võimalus otsustada oma asju vastavalt eale eestkostja nõusolekuta ja teha tehinguid (TsMS § 557 lg.2 p.4). Neil asjaoludel määrab kohus laste eestkostja ülesanded vastavalt eestkosteasutuse ettepanekule, kuid pidades silmas laste ja isa vaheliste suhete jätkumise eesmärki.

TsMS § 172 lg 2 alusel jätab kohus asja menetluskulud riigi kanda.

Kohtunik Ü.Raag