2-07-27527/6 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

2-07-27527

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Vaheotsus

Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Peet Teidearu Otsuse tegemise aeg ja koht 10. jaanuar 2008, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-07-27527 Tsiviilasi EMT AS hagi X vastu 5 294,60 krooni nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad hageja: EMT AS (pk 10096159, asukoht Valge 16, 19095 Tallinn), hageja lepinguline esindaja Katrin Verma (Lindorff Eesti AS, asukoht Rävala pst 5, 10143 Tallinn);

kostja: X Kohtuistungi toimumise aeg kirjalik menetlus Juhindudes Tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-dest 436, 438, 449, 452 lg 1 ja 3, 632 lg 1, kohus o t s u s t a s:

1. Kohaldada EMT AS hagile X vastu 5 294,60 krooni nõudes aegumist. 2. Jätta EMT AS hagi X vastu 5 294,60 krooni nõudes rahuldamata. 3. Jätta X menetluskulud EMT AS-i kanda.

Menetluskulude hüvitamise kord Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Edasikaebamise kord Pool võib esitada Tartu Ringkonnakohtule otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED 23. juulil esitas EMT AS Tartu Maakohtusse hagi X vastu võlgnevuse 5 294,60 krooni nõudes. Hageja ja kostja sõlmisid 08. septembri 1997 liitumislepingu, millega hageja osutas kostjale teleteenust. Vastavalt lepingule esitati kostjale arved nr 9801593667, 9712523354, 9711428922 ja 9710364288 kokku summas 3 280,00 krooni. Kostja põhivõlg hagi esitamise hetkeks oli 2 647,80 krooni. Hageja on saatnud kostjale ka võlanõude, millest teavitas tasumata arvetest ja andis täiendava tähtaja võlgnevuste likvideerimiseks. Hageja on arvestanud viivist alates viimase arve maksetähtpäevale järgnevast päevast kuni hagi koostamise kuupäevani 18.07.2007. Kostja on selleks hetkeks viivituses olnud 3387 päeva. Kostja viivisevõlg hageja ees on 44 843,88 krooni. Lähtuvalt võlaõiguses kehtivast üldisest hea usu põhimõttest on hageja huvitatud viivisest põhivõlast väiksemas ulatuses, s.o summas 2 646,80 krooni. Koos põhivõla ja viivistega on hageja nõue kostja vastu summas 5 294,60 krooni. Hageja palub kohtul, juhindudes TsMS § 162 lg 1 ja § 173 lg 1, esitada menetluskulude jaotus menetlusosaliste vahel, tuues välja enda menetluskulud. Hageja menetluskulud on riigilõiv 250 krooni ja õigusabikulud 1 062,09 krooni.

KOSTJA VASTUVÄITED Kostja esitas 20. jaanuaril 2007 kohtule taotluse menetlusökonoomika huvides vaheotsuse tegemiseks. Kostja leidis, et nähtuvalt hagimaterjalidest on hageja esitanud tehingust tuleneva nõude, kus võlgnevus tekkis perioodil 1997. aasta lõpp kuni 1998. aasta algus. Kostja märgib, et VÕSRS § 9 lg 1 ja lg 2 koosmõjus TsÜS seaduse § 146 lõikega 1 oli hagiavalduse esitamise viimaseks kuupäevaks 01.07.2005. Kostja leiab, et hagist ei tulene põhjusi, miks ei ole hagi esitatud õigeaegselt. Sellest lähtuvalt palub kostja teha kohtul aegumise kohta vaheotsus, millega kohaldada aegumist ja jätta hagi rahuldamata. Lisaks leiab kostja, et tema käitumine arvete mittetasumisel ei ole vaadeldav tahtlusena VÕS § 104 lg 5 mõttes. Hageja esitas kostjale arved aadressile Nooruse 7-213, Tartu. Liitumislepingus oli aga kostja postiaadressiks märgitud Muhu 10-113. Kuivõrd kostja ei ole näidanud üles aadressi muutmise soovi, ei näe kostja põhjendusi, miks saatis hageja arved teisele aadressile, kui oli näidatud liitumislepingus. Kuna liitumislepingus märgitud aadressile kostja arveid ega pretensioone ei saanud, siis on hageja ise pannud ennast olukorda, kus on teinud tasumise teenuste eest võimatuks. Kostja leiab, et sellises olukorras ei ole võimalik rääkida kostja tahtlusest. See välistab ka 10 aastase aegumistähtaja, mis tuleneb TsÜS § 146 lõikest 4.

KOHTU PÕHJENDUSED Poolte vahel sõlmiti liitumisleping 08. septembril 1997. Toimiku materjalidest nähtub, et hageja saatis kostjale 4 arvet, millede makse laekumise tähtajad olid vastavalt 22.11.1997, 20.12.1997, 20.01.1998 ja 20.02.1998. VÕSRS § 9 lg 1 sätestab, et tsiviilseadustiku üldosa seaduses ning võlaõigusseaduses aegumise kohta sätestatut kohaldatakse ka enne 1. juulit 2002 tekkinud aegumata nõuetele. Sama paragrahvi teine lõige sätestab, et kui tsiviilseadustiku üldosa seaduse või võlaõigusseaduse kohaselt on aegumistähtaeg lühem kui enne 1. juulit 2002 kehtinud seaduse kohaselt, arvestatakse tsiviilseadustiku üldosa seaduses või võlaõigusseaduses sätestatud aegumistähtaega alates 1. juulist 2002. TsÜS § 146 lg 1

kohaselt on aegumistähtajaks kolm aastat. Sellest johtuvalt oli hagi esitamise viimane kuupäev 01.07.2005. Hagi tegeliku esitamise päevaks, 20.01.2007, oli hagi aegunud. Vastavalt TsÜS § 143 võtab kohus aegumise nõude arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel. Hageja poolt esitatud taotluse põhjal arvustab aegumist ja otsustab, et hagi on aegunud. Arvestades TsÜS § 142 lõiget 1, mille kohaselt ei ole kostja kohustatud aegumise tõttu oma kohustust täitma ja väljakujunenud kohtupraktikat (RKTKo nr 3-2-1-92-02, kus Riigikohus märgib, et kui hageja taotleb aegumise kohaldamist, pole üldjuhul vajalik nõude olemasolu tuvastamine, seda ka siis, kui kostja esitab lisaks aegumise vastuväitele hagile muid vastuväiteid.), jätab kohus hagi sisu puudutavad argumendid tähelepanuta. Juhindudes VÕSRS § 9 lg-st 1 ja lg-st 2, TsÜS § 143 ja § 146 lg-st 1 ja TsMS § 449 lg-st 3 kohaldab kohus EMT AS 5 294,60 krooni nõudes X vastu aegumist ja jätab hagi rahuldamata. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 3 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Tulenevalt TsMS § 162 lg-st 1 kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lg 1 alusel kannab antud asjas menetluskulud hageja.

Kohtunik