Legislator Case Law & Legislation
2-07-22141/2 AI generated

2-07-22141/2 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

Case Number 2-07-22141/2
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Menetluskulud jätta OA kanda. Edasikaebamise kord Pooltel on õigus Tallinna Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Harju Maakohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

Legislator headnote

AI generated

2-07-22141/2 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja: Kohtu põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1 alusel kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kuna kostja võttis hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi.

Keywords

AI generated
consumer credit revocation short-term credit satisfaction of claim long-term credit damage to credit credit mandate
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL (õigeksvõtul põhinev otsus)

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Meelis Eerik Otsuse tegemise aeg ja koht 09.01.2008.a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja, kirjalik menetlus Tsiviilasja number 2-07-22141 Tsiviilasi ASH(registrikood XXX, asukoht XXX) hagi OA(A, isikukood XXX, elukoht Mahtra XXX) vastu 6 246,77 krooni saamiseks RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Välja mõista O Ailt 6 246,77 krooni ASH kasuks.

3. Otsus kuulub viivitamata täitmisele. Menetluskulude jaotus

1. Menetluskulud jätta OA kanda. Edasikaebamise kord Pooltel on õigus Tallinna Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Harju Maakohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

Asjaolud Aktsiaselts Hansapank esitas 11.06.2007 hagi OA vastu 6 246,77 krooni saamiseks. Nõue tuleneb poolte vahel 30.01.2006 sõlmitud püsimaksega krediitkaardi kasutamise lepingust, millest tulenevaid kohustusi ei täitnud kostja nõuetekohaselt.

Kostja võttis kohtule 03.12.2007 esitatud avalduses hageja nõude õigeks.

Kohtu põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1 alusel kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kuna kostja võttis hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi.

TsMS § 444 lg 1 kohaselt võib kirjeldava osa kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest välja jätta ning põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus.

Poolte vahel 30.01.2006 sõlmitud püsimaksega krediitkaardi kasutamise lepingust nähtub, et poolte vahel on võlasuhe.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg-s 2 on sätestatud, et leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. VÕS § 158 lg 1 alusel on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. VÕS § 101 lg 2 kohaselt võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti.

Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse summas 6 024,40 krooni, intressi summas 7,56 krooni, viivise summas 14,81 krooni ja leppetrahvi summas 200,00 krooni, kokkusummas 6 246,77 krooni. Kostja on hagi õigeks võtnud.

Eeltoodu alusel kohus leiab, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 6 246,77 krooni.

Menetluskulude osas lähtub kohus TsMS § 162 lg-st 1 mille kohaselt kannab hagimenetluses kulud isik, kelle kahjuks otsus tehti. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

Kohus on seisukohal, et antud juhul tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.

TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid.

TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus omal algatusel hagi õigeksvõtul põhineva otsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Meelis Eerik Kohtunik