2-07-45128/4 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsivvilasi nr 2-07-45128

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Tartu Maakohtu kohtunik Margit Jõgeva Otsuse tegemise aeg ja koht 10. jaanuar 2008. a Tartu, tagaseljaotsus kirjalikus menetluses Tsiviilasja number 2-07-45128 Tsiviilasi M.L. hagi A.L. vastu 57 500 krooni nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad • hageja M.L. • kostja A.L. RESOLUTSIOON 1. Rahuldada hagi ja mõista A.L. välja 57 500 (viiskümmend seitse tuhat viissada) krooni M.L. kasuks. 2. Kohtuotsus kuulub viivitamatult täitmisele.

Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud A.L. kanda. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Edasikaebamise kord Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus tuleb kätte toimetada väljaspool Eesti Vabariiki või avaliku teatavakstegemisega, võib kaja esitada otsuse kättetoimetamisest alates 28 päeva jooksul (TsMS § 415, § 416 lg 1, § 420 lg 1). Avalikult kättetoimetatuks loetakse tagaseljaotsus 30 päeva möödumisel teate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast (TsMS § 317 lg 5). Kajalt tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte.

2 Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 200 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (TsMS § 142 lg 1, 2). Hagejal edasikaebe õigust ettenähtud ei ole.

HAGEJA NÕUE 25. oktoobril 2007. a saabus Tartu Maakohtusse M.L. hagi A.L. vastu 57 500 krooni nõudes. Hagiavalduse kohaselt andis hageja oma auto Jeep Grand Cherokee (reg.nr XX XXX) kostja kätte remonti. Remondist sai peagi kostja soovitusel auto lammutamine ja varuosadeks maha müümine. Pooled sõlmisid suulise kokkuleppe, mille kohaselt lubas kostja auto eest esimese osa, s.o. 30 000 krooni kanda kuu aja jooksul hageja arveldusarvele ning teise osa (30 000 krooni) pidi kostja tasuma hiljem. Raha aga ei ole kostja poolt tänase päevani hageja arveldusarvele üle kantud. Kostja sai alguses auto remontimiseks raha 3 500 krooni, millest hageja on tagasi saanud 2 500 krooni. Kuna kostja on jätnud kokkuleppest tulenevad kohustused täitmata ja on vältinud hagejaga kokkusaamisi, palub hageja kohtul kostjalt välja mõista 57 500 krooni.

KOHTU PÕHJENDUSED Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Vastavalt TsMS § 444 lg 1 võib tagaseljaotsusest välja jätta kirjeldava osa. Põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus.

Kohus tegi kostjale ülesandeks hiljemalt neljateistkümne (14) päeva jooksul hagi kättetoimetamisest arvates kohtule kirjalikult teatada, kas ta tunnistab hagi, millised on vastuväited hagile ja neid vastuväiteid kinnitavad tõendid. Kostjat hoiatati, et kohtule tähtaegselt vastamata jätmise korral on kohtul õigus teha hageja kasuks tagaseljaotsus. Asja materjalidest nähtub, et kostjale on hagimaterjalid isiklikult allkirja vastu 05. detsembril 2007. a kätte toimetatud. Samas ei ole kostja määratud tähtajaks kohtule kirjalikult vastanud.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 11 lg 1 kohaselt võib lepingu sõlmida suuliselt, kirjalikult või mis tahes muus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu (VÕS § 208 lg 1). VÕS § 82 lg 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 108 lg 1 tulenevalt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.

Kohus leiab, et poolte vahel on hagiavalduses nimetatud suuline kokkulepe sõlmitud, sest kostjale on hagimaterjalid isiklikult allkirja vastu 05. detsembril 2007. a kätte toimetatud ning kostja ei ole sellele vastanud, mistõttu loeb kohus TsMS § 407 lg 1 kohaselt hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

Arvestades eeltoodut ja juhindudes võlaõigusseaduse § 11 lg 1 § 76 lg 1, § 82 lg 1, § 108 lg 1 ja § 208 lg 1, rahuldab kohus M.L. hagi A.L. vastu 57 500 krooni nõudes.

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 468 lg 1 p 2 tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse. Seega kuulub käesolev otsus viivitamatult täitmisele. MENETLUSKULUDE JAOTUS

3 TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 3 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Tulenevalt TsMS § 162 lg-st 1 kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lg 1 alusel kannab antud asjas menetluskulud kostja.

Kohtunik