2-02-20/31 · 2-02-20/31 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

Legislator summary

AI generated

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima.

Legislator headnote

AI generated

2-02-20/31 · Viru Maakohus Narva kohtumaja: apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima.

Full text

ÄRAKIRI

K O H T U O T S U S

E e s t i V a b a r i i g i n i m e l

Kohus

Viru Maakohus

Kohtukoosseis

kohtunik Sirja Tooming

sekretär Piret Landberg

tõlk Jelena Zubtsova

Otsuse

Otsuse tegemise aeg ja koht

tegemise aeg ja koht

10.01.2008.a., Rakvere Kohtumaja, Rakvere Võidu 2

Tsiviilasja number

2-02-20

Tsiviilasi

I K hagi V S, M S, Je S ja M S vastu väljatõstmises.

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: I K õigusjärglasena E K, isikukood xxx, elukoht xxx.

Kostjad: V S, isikukood xxx, elukoht xxx.

M S, isikukood xxx, elukoht xxx.

J S, isikukood xxx, elukoht xxx.

Kolmas isik: Korteriühistu xxx, asukoht xxx.

Kohtuistungi toimumise aeg

11.12.2007.a.

Istungil osalesid

hageja ja kostjatest V.S, M.S, M.S

Resolutsioon:

hagi

hagi E

E

E K

K

K nõudes kostjate vastu

nõudes kostjate vastu

nõudes kostjate vastu rah

rah

rahuldada osaliselt

uldada osaliselt

uldada osaliselt.

Rahuldada

Rahuldada E K

K

K hagi

hagi

hagi kostjate

kostjate

kostjate eluruumist väljatõstmise nõudes ning

eluruumist väljatõstmise nõudes ning

eluruumist väljatõstmise nõudes ning kohustada

ohustada

ohustada kostjaid

kostjaid

kostjaid V S

S

S, , , ,

Ma

Ma S

S

S, J

, J

, J S

S

S ja M

ja M

ja M S

S

S vabastama E

vabastama E

vabastama E K

K

K omandiõiguse alusel kuulu

omandiõiguse alusel kuulu

omandiõiguse alusel kuuluv kinnisasi, mille moodustab

v kinnisasi, mille moodustab

kostjate

kostjate valduses olev

valduses olev

valduses olev xxx

xxx

xxx. . . . Korteri vabastamisest keeldumise korral tõsta

Korteri vabastamisest keeldumise korral tõsta

Korteri vabastamisest keeldumise korral tõsta V S

S

S, M

, M

, M S, J

, J

, J S

S

S ja M

ja M

S teist eluruumi vastu

teist eluruumi vastu

teist eluruumi vastu andmata välja

andmata välja

andmata välja xxx

xxx

xxx.

Jätta

ätta

ätta E K hagi

hagi

hagi V S

S

S, M

, M

, M S

S

S, J

, J

, J S

S

S ja M

ja M

ja M S

S

S vastu

vastu

vastu kahju 30

kahju 30

kahju 30 000 krooni hüvitamise nõudes

000 krooni hüvitamise nõudes

000 krooni hüvitamise nõudes tervikuna

tervikuna

rahuldamata

rahuldamata.

Poolte kohtu

Poolte kohtukulud jätta poolte endi kanda.

kulud jätta poolte endi kanda.

Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja kantselei kaudu

10.01.2008.a.

Kohtuotsuse peale on õigus esitada motiveeritud apellatsioonkaebus Viru Ringkonnakohtule

30 päeva jooksul kohtuotsuse kättet

30 päeva jooksul kohtuotsuse kättetoimetamise päevale järgnevast päevast arvates

oimetamise päevale järgnevast päevast arvates

oimetamise päevale järgnevast päevast arvates.

Kui

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima.

apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima.

Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442

lg. 6

lg. 6, § 633 lg. 7).

§ 633 lg. 7).

I. Asjaolud ja hageja

I. Asjaolud ja hagejate

te

te nõue.

nõue.

I K hagiavaldus on saabunud Narva Linnakohtule 17.01.2002.a. Hagiavalduse kohaselt

soovib hageja kostjad välja tõsta korterist, mille ta omandas avalikul enampakkumisel. Ida-

Viru Maakonna Hooneregistri tõendi kohaselt on hageja Narvas xxx omanik alates

08.10.2001.a. Korteriühistu seaduse ja Tallinna mnt. 63 korteriühistu põhikirja kohaselt

kostjad kaotasid õiguse, kuid hageja omandas õiguse korteriühistu liikmeks olemise kohta.

11.10.2001.a. saatis hageja kostjatele tähtkirja nõudega vabastada ebaseaduslikult nende

kasutuses olev eluruum, kuid kostjad nõudele ei reageerinud. Kuna hagejale on omandatud

korter vajalik elamiseks, palub hageja kostjad V S, M S, M S ja Je S teist eluruumi vastu

andmata korterist välja tõsta elamuseaduse § 4 alusel.

01.03.2007.a. on Narva kohtumajale saabunud hageja I K avaldus, kus ta teatab, et on

korteri müünud E K ning palub teda protsessist välja arvata ning lubada hagejana protsessi E

K. Samal päeval on saabunud Narva kohtumajale ka E K avaldus palvega lubada teda

hagejana protsessi. TsMS § 210 sätestab, et hagi esitamine ja menetlemine ei puuduta poole

õigust võõrandada vaidlusalune ese või loovutada vaidlusalune nõue. Vaidlusaluse eseme

omandi või sellesarnase õiguse üleandmine või nõude loovutamine kolmandale isikule

(eriõigusjärglus) ei mõjuta iseenesest asja menetlust. Õigusjärglane võib viidatud juhul

vastaspoole nõusolekul astuda menetlusse poole õiguseelneja asemel. Kostjad oma seisukohta

ei avaldanud. Kohus 30.05.2007.a. määrusega rahuldas avaldused ja lubas E K menetlusse

senise hageja I.K asemel.

E.K esitatud täpsustatud hagiavalduse kohaselt kuulub hagejale kinnisasjana Narvas

xxx, mille ta omandas I.K 05.12.2006.a. sõlmitud ostu-müügilepingu alusel. 10.01.2007.a.

saatis hageja kostjatele ettepaneku üürilepingu sõlmimiseks, kuid kostjad keeldusid sellest

kategooriliselt, kuna peavad korterit enda omandiks vaatamata sellele, et korter

08.10.2001.a. oksjonil kohtutäituri poolt müüdi. 06.02.2007.a. ja teistkordselt 19.03.2007.a.

saatis hageja kostjatele tähtkirja üürilepingu katkestamise kohta nõudega vabastada

ebaseaduslikult kasutatav eluruum. Kuna tähtkirjad tagastati hagejale, siis teatas hageja

oma soovist leping lõpetada ja korter vabastada ajalehe Narvskaja Gazeta 14.06.2007.a.

numbris. Kostjad keeldusid üürilepingut sõlmimast ja keelduvad korteri vabastamisest, kuigi

hagejal endal on tungiv soov korterisse elama asuda. Kuna kostjad jätkuvalt kasutavad hageja

omandit, siis hageja leiab, et on õiglane kostjatelt välja mõista ka hagejale tekitatud kahju

30 000 krooni. Hageja palub kostjad V.S, M.S, M.S ja J.S välja tõsta talle kuuluvast korterist

aadressil xxx ja kostjatelt korteri 12 kuu kestel kasutamise eest välja mõista 2 500 krooni

kuus, kokku 30 000 krooni kahju katteks.

II. Kostja kirjalik vastus.

07.03.2002.a. Narva Linnakohtule saabunud kirjalikus vastuses kostja M S hagi ei

tunnista, sest kohtutäitur on oksjoni korraldanud täitemenetluse seadust rikkudes. Kostja

teatab, et ta on pöördunud avalduste ja kaebustega justiitsministeeriumi õiguskantsleri,

prokuratuuri ja Narva politseiprefektuuri ning hiljem ka Narva Linnakohtu poole, ning palub

tsiviilasja enne mitte läbi vaadata, kui Narva Linnakohtus on lahendatud tema avaldus.

Kostjad V.S, J.S ja M S kohtule kirjalikku vastust saatnud ei ole.

Kolmas isik kohtule 20.11.2003.a. saadetud kirjalikus vastuses tunnistab hagi ja teatab,

et vastuväiteid hagile ei ole.

Hageja E.K hagiavaldusele ühiselt esitatud kirjalikus vastuses kostjad hagiga nõus ei ole

ja paluvad hagi 30 000 krooni nõudes jätta rahuldamata.

III. Asja kohtulik arutelu.

Hageja kohtuistungil jääb oma 08.10.2007.a. kohtule esitatud hagiavalduses esitatu

juurde ja palub temale kuuluvast korterist xxx V S, M ja M S ning Je S välja tõsta. Hageja

ütleb, et tal pole võimalust teada, kes kostjatest seal korteris elab ja seda korterit kasutab.

Kostjad on tekitanud materiaalset kahju, mis seisneb saamata renditasus 12 kuu eest. Kui

kostjad oleksid kohe korteri vabastanud, ei oleks seda renditasu nendelt nõutud. See nõue on

kõigi kostjate vastu ja summa on võetud regiooni keskmise järgi - 2 500 krooni kuus.

Ettepanekut rendilepingu sõlmimiseks kostjad vastu ei võtnud.

Kostja V S selgitab, et korter eraldati talle ja tema perele miilitsa poolt ning siis ta

erastas selle korteri. Kostja leiab, et esimene ostu-müügitehing ei olnud õiglane. Hindamine

oli vale. Kuna 2001.a. tema akti koostamise juures ei olnud, siis on vallasvara

kordusenampakkumise akt kehtetu ja selle järgi on ost-müük ka kehtetu. V.Šabass korraldas

müüki, aga see on kehtetu, sest sinna ei kutsutud ei kostjat ega pereliikmeid. Kostja ütleb, et

võttis pangast laenu just selleks, et võlg ära maksta, aga täitur sellest keeldus. Täituri otsust

on vaidlustatud ja kaevatud. Korteri eest on võideldud, sest ei taha ju õue minna. Asi on

algusest peale valesti toimetatud. V.Šabass’i ebaseadusliku tegevuse peale on kaebus

saadetud Justiitsministeeriumi, prokuratuuri. Kostja lisab, et hageja on juba kohtuotsuseta

korterist kogu pere välja registreerinud ja ka voolu välja lülitanud.

M S ei ole millegagi nõus ja selgitab, et temale keegi midagi ei öelnud. Alles hiljem

selgus, et korter on müüdud. 11-ndal kuupäeval tulid kaks noormeest ütlema, et korter on

10-ndal müüdud mehe võlgade katteks. V.Šabass oleks pidanud asjast teatama, aga seda ta

ei teinud. Siis sai hakatud kohe igale poole kaebama. Mingeid võlgu pole olnud ega ole korteril

ka praegu. Kostja leiab, et kohus lahendab praegu inimeste saatust, sest korteris ju elatakse

sees. Kostja selgitab, et E.K käis küll tema juures kodus ja nõudis 2 500 krooni, aga seda raha

maksta pole ja pealegi see korter ei maksagi niipalju kui hageja praegu nõuab. Kostja leiab, et

hagi tuleb jätta rahuldamata.

M S leiab, et ostu-müügitehing ei olnud õigesti korraldatud. Isa käis pangas ja tahtis

saada laenu selle võla katteks, mille katteks korter lõpuks maha müüdi. Isa oli valmis võlga

ära maksma, kuid V.Šabass ei olnud nõus, sest talle oli kohe vaja mingit raha maksta. Kui isa

võlga tasuma läks, siis põhjendati sellega, et isa on hiljaks jäänud. Kuid isa ei teadnud

enampakkumise toimumisest, sest sinna ei olnud kedagi kutsutud. Seadus näeb ette, et

inimesel on õigus korter endal välja osta. Kuna isa sinna ei kutsutud, ei olnud tal võimalust

korterit välja osta. Ta oleks selle korteri ise välja ostnud, samuti oleks ema selle välja ostnud.

Kuna sinna ei kutsutud, siis seda teha ei saanud.

IV. Maakohtu tuvastatud asjaolud, otsuse põhjendused.

TsMS § 438 lg. 1 kohaselt otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on

tuvastatud, millist õigusakti tuleb kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Kui asjas on

esitatud mitu nõuet, teeb kohus otsuse kõigi nõuete kohta.

Kohus, kuulanud ära poolte seletused ning hinnanud esitatud kirjalikke tõendeid,

tuvastas:

1) Ida-Virumaa Hooneregistri Narva filiaali 06.08.2001.a. välja antud tunnistuse

kohaselt oli kostja V.S Narvas xxx omanik seoses erastamise käigus 27.03.1997.a. toimunud

ostu-müügiga. Narva Linnavalitsuse 09.02.2007.a. tõendist nähtuvalt on M, M ja J S elukoht

alates 04.02.1988.a. xxx. Rahvastikuregister ei kajasta alates 15.11.2002.a. kostja V.S ja

alates 09.03.2007.a. kostjate J, M ja M S elukohta aadressil xxx V.S elukohana on

Rahvastikuregistris alates 15.11.2002.a. kuni 09.11.2004.a. xxx ja alates 10.11.2004.a. xxx.

Sellest järeldub, et kostja V.S on vaidlusalusest eluruumist lahkunud elama mujale juba

2002.a. novembrikuus.

2) Hagiavaldusele on lisatud ärakiri Narva Linnakohtus tsiviilasjas nr. 2-1343 tehtud

01.06.2001.a. kohtuotsusest, mille kohaselt on kostja V.S V.M kasuks välja mõistetud

põhivõla katteks 19 000 krooni ja riigilõivu katteks 1 050 krooni. Kohtuotsust ei ole

vaidlustatud ja see on jõustunud 12.06.2001.a. Seega võis V.M kohtulahendi täitmiseks

koheselt pöörduda täituri poole ja seda on ta ka teinud.

3) Hageja õiguseellane I.K omandas korteri kohtutäituri korraldatud avalikul enampak-

kumisel vallasasjana, mida kinnitab Ida-Viru Maakonna Hooneregistri Narva filiaali

11.10.2001.a. väljastatud tõend. Asja kohtuliku menetluse kestel on vaidlustatud korter

aadressil xxx Narvas muutunud vallasasjast kinnisasjaks. Kinnistusregistri väljavõttest

nähtuvalt on Viru Maakohtu Narva kinnistusjaoskonnas kande nr. 1922809 all kantud

registrisse kinnisasjana, katastritunnus 51102:003:0024, 643/41259 mõttelist osa elamumaast

Narva linnas xxx ja selle oluliseks osaks oleva reaalosana korter xxx üldpinnaga 64,3 m2, mille

omanikuks 06.08.2003.a. kinnistamisavalduse alusel on 20.11.2003.a. sisse kantud I K ning

05.12.2006.a. asjaõiguskokkuleppe alusel on 03.01.2007.a. alates omanikuks E K.

Kinnistamisega on vallasasi hävinud.

Seega puudus alates 11.10.2001.a. kostja V.S alus senise eluruumi kasutamiseks

omanikuna.

4) Elamuseaduse kuni 01.07.2002.a. kehtinud § 4 sätestas eluruumi kasutamise

õiguslikud alused, milleks on omandiõigus eluruumile, liikmelisus elamuühistus, eluruumi

üürileping või muu seaduses sätestatud alus. Kostjad ei ole tõendanud ühegi viidatud

õigusliku aluse olemasolu ega õigust kasutada või vallata eluruume mõne muu seaduse alusel.

Sellist kokkulepet, et korter jääks pärast omaniku vahetumist endise omaniku või tema

pereliikmete valdusse, kohtule esitatud ei ole. Seadusele ei põhine V.S väide, et eluruumi võib

kasutada, kuna ostu-müügilepingus pole eluruumi vabastamises kokku lepitud. Eluruumide

erastamise seaduse § 17 kohaselt enne eluruumi erastamist eluruumi omandajaga koos

elanud perekonnaliige, kes ei saanud omandiõigust erastatud eluruumile, jätkab eluruumi

kasutamist omaniku perekonnaliikmena. Erastatud eluruumi endised perekonnaliikmed

kasutavad eluruumi vastavalt omavahelisele kokkuleppele eluruumi üürilepingu või tasuta

kasutamise

lepingule,

kokkuleppe

puudumisel

aga

allüürniku

õigustes

vastavalt

elamuseadusele. Kostja V.S ütleb, et tema sai korteri oma töökoha kaudu ja erastas selle.

Pärast eluruumi erastamist võisid eluruumi üürimisest või tasuta kasutamisest tulenevad

suhted olla vaid V.S ja tema endiste pereliikmete vahel. Kohtule ei ole esitatud tõendeid V.S

ja teiste kostjate vaheliste üürisuhete või muu eluruumide kasutamise õigusliku aluse

olemasolu kohta. Järelikult kadus kostjate õigus eluruumi kasutada koos omaniku

vahetumisega.

5) 10.01.2007.a. on hageja E.K teatanud kostjatele korteri omandamisest ja palunud

neil teatada aeg kohtumiseks, et sõlmida rendileping. Ükski kostjatest uue omanikuga ehk

hagejaga üürilepingu sõlmimist pole soovinud. Seega mingeid üürisuhteid kostjate ja I.K või

E.K vahel ei ole. Seega on kostjate poolt tegemist omavolilise eluruumi kasutamisega ja nad

tuleb teist eluruumi vastu andmata eluruumist välja tõsta. Kostjate viited sellele, et tegemist

on invaliiduspensionäridega, asjas tähtsust ei oma.

6) AÕS § 8 järgi oli hagi esitamisel tegemist vallasasjaga. AÕS § 80 lg. 1 kohaselt on

omanikul nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab, ja lg. 2 järgi on

omaniku

nõue

suunatud

omandiõiguse

tunnustamisele

ja

asja

väljanõudmisele

ebaseaduslikust valdusest oma valdusesse. AÕS § 81 sätestab, et omandiõiguse

tunnustamiseks piisab, kui omanik tõendab, et tema omand on tekkinud õiguslikul alusel.

Hagejal ei ole vaja esitada iseseisvat nõuet omandiõiguse tunnustamiseks, sest nii

hooneregistri õiendi kui ka kinnistusraamatu kande kohaselt on esialgne hageja olnud ja on

tema õigusjärglane vaidlusaluse korteri omanik. AÕS § 82 lg. 1 kohaselt peab hageja vaidluse

korral tõendama, et kostja valdab tema asja. Nõude vaidlustamisel peab kostja AÕS § 83

kohaselt tõendama, et hageja ei ole omanik või et asja omanik on kostja või et kostjal on õigus

asja vallata mõne asjaõiguse või muu õiguse alusel. Hagejale kuuluv eluruuum on kostjate

valduses, mida kostjad kinnitavad. Kas korter on kõigi kostjate tegelikus valduses jäi

selgusetuks. Hageja sõnutsi tema täpselt ei tea, kes korteris tegelikult elavad. Eelistungil

12.09.2007.a. kinnitas M.S, et elavad korteris V.S kahekesi, tütar J.S on küll sissekirjutatud,

kuid korteris ei ela, ja poeg üürib korterit kusagil Uuskülas. M.S ise kohtuistungil selgitas, et

tema elab vahel ema juures, vahel oma elukaaslase juures Uuskülas. M.S sõnutsi on nemad

V.Stepanov’iga lahutatud, kuid nüüd elab mees jällegi tema juures. Seda kinnitab ka hageja

esitatud 19.04.2007.a. tehtud väärteo otsus, millest nähtuvalt V.S on keeldunud lahkumast

korterist aadressil xxx Kostjad pole hageja omandiõigust vaidlusalusele eluruumile

vaidlustanud, samuti ei ole nad tõendanud, et nemad on eluruumi omanikud. Hagejaga

sõlmitud

ostu-müügilepingut

tühistatud

pole.

Enampakkumise

seadusevastaseks

tunnistamist pole tõendatud. Kostjad pole taotlenud eluruumi üürilepingu sõlmimist.

Kinnistamise aluseks olevaid asjaolusid vaidlustatud pole. Seega eluruumi kasutamiseks

kostjatel õiguslik alus puudub ning kostjad valdavad hagejale kuuluvat vara õigusliku

aluseta. Eluruumide vabastamise kohustuse täitmata jätmisel saab eluruumi anda hageja

valdusse üksnes kostjaid välja tõstes. Seega võib eluruumi väljanõudmise viisiks olla

seadusevastase valdaja väljatõstmine ja väljatõstmine tuleb otsustada kõigi kostjate suhtes,

sest oluline on, et kõik need isikud, kellelt valduse võtmist soovitakse, oleksid

täitedokumendis kirjas. Kostjad ei ole tõendanud neil hagejale omandiõiguse alusel kuuluva

eluruumi valdamiseks ühegi õigusliku aluse olemasolu, mistõttu on nad kohustatud hageja

nõudel eluruumi vabastama ja nende valduses oleva vara tagastama.

7) TsMS § 230 kohaselt peab kumbki pool tõendama oma nõudeid või vastuväiteid.

Tõendeid esitavad menetlusosalised. Kostjad oma vastuväiteid tõendavaid dokumente

kirjaliku vastusega koos esitanud ei ole. Küll on esitatud kaks vastuhagiavaldust koos

lisadega, millest nähtuvalt on küll kohtutäituri tegevust vaidlustatud, kuid mitte selleks

täitemenetluse seadustikuga sätestatud korras. Kohus jättis erinevate kostjate poolt esitatud

vastuhagid menetlusse võtmata 27.04. ja 03.05.2007.a. määrustega. Määruseid ei vaidlustatud

ja need on jõustunud.

8) Kostja V.S väide, et juba esialgne ostu-müügileping on ebaseaduslik, asjas hinnatav

pole, kuivõrd leping on sõlmitud mitte kostja ja I.K vahel, vaid täitemenetluse käigus. Kostja

ei saa sõlmitud ostu-müügilepingut vaidlustada ilma enampakkumist kehtetuks tunnistamata

või kohtutäituri tegevust vaidlustamata.

Kehtinud TMS § 77 sätestas kohtutäituri tegevuse peale kaebamise korra, mille kohaselt

ei saanud kohtutäituri tegevuse peale esitatud kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsust

kohtutäitur ise tühistada, vaid see kuulus läbivaatamisele maa- või linnakohtus. Seega pidi

kostja täituri tegevuse peale kaebuse esitama esmalt täiturile ning juhul, kui täitur oma

otsusega kaebust ei rahuldanud, võis kostja kaevata edasi Narva Linnakohtule. Sellekohaseid

selgitusi on Riigikohus korduvalt andnud oma lahendites 3-2-1-53-01, 3-2-1-36-02, 3-2-1-22-03,

3-2-1-145-03. Kohtutäituri tegevust pole kostjad seadusega sätestatud korras vaidlustanud.

Kostjad M. ja V.S on esitanud kaebusi täituri kui ametiisiku tegevuse ja täituri suhtes

kriminaalkorras vastutusele võtmise suhtes.

9) V.Šabass’i taotlusest erasüüdistusasja algatamiseks kostja M.S suhtes nähtub, et

kohtutäitur algatas täitemenetluse Narva Linnakohtu 01.06.2001.a. otsuse nr. 2-1243 ja

sissenõudja V.M avalduse alusel 21.06.2001.a. Täitur V.Šabass’i 21.11.2001.a. vastusest M.S

selgub, et V.S viibis 09.08.2001.a. korteri arestimise juures, ei teatanud oma perekonnaseisust

ega ühisvara olemasolust ega teinud mingeid kaebusi täitemenetluse käigus. Täitemenetlus

on lõpetatud 30.01.2001.a. Kuna kohtutäituri tegevuse vaidlustamiseks on eraldi seadusega

sätestatud kord, kuid seda korda pole järgitud, siis puudub kohtul õigus käesolevas asjas

hinnata kohtutäituri tegevuse seaduslikkust, sealhulgas vara arestimist ja enampakkumise

tühistamist, kuna enampakkumise kehtetuks tunnistamise korra sätestab TMS § 647 , mille

järgi tunnistab kohus enampakkumise kehtetuks ühe aasta jooksul, arvates enampakkumise

päevast, kui asi müüdi isikule, kellel ei olnud õigust seda osta, või rikuti teisiti

enampakkumise olulisi tingimusi. TMS § 78 sätestas, et kui kohtutäitur rikub vara

arestimisel seadust, mis on aresti tühistamise aluseks sõltumata sellest, kas vara kuulub

võlgnikule või teistele isikutele, vaadatakse avaldus aresti tühistamise kohta läbi kui kaebus

kohtutäituri tegevuse peale TMS §-s 77 sätestatud korras. Sellist avaldust võib esitada kuni

arestitud vara müümiseni.

Seega, kui täiturile esitati täitmiseks vastav täitedokument - jõustunud kohtuotsus, ei

saanud kohtutäitur selle õiguspärasust kontrollida, vaid oli kohustatud tegutsema

täitemenetluse seadustikust lähtuvalt.

10) Kostjate vastuväited selle kohta, et täituri tegevus oli ebaseaduslik, sest neile ei

teatatud oksjoni läbiviimisest, ei ole kooskõlas asjas esitatud dokumentaalsete tõenditega.

Nii nähtub M.S 07.03.2002.a. Narva Linnakohtule saabunud kirjast, et kostjad olid teadlikud

oksjonite läbiviimisest.

M.S kaebusest Justiitsministeeriumi õiguskantslerile, Riigiprokuratuurile ja Narva

Politseiprefektuurile selgub, et tema sai korteri oksjonil müügist teada 11.10.2001.a., kuid

mitte oma abikaasa käest, ja läks 12.10.2001.a. kohtutäituri juurde asjaolusid selgitama.

Samast kaebusest ilmneb, et ajal, mil võla asja kohtus läbi vaadati, sai V.S

invaliidsuspensioni ja tal polnud millestki muust võlga maksta kui pensionist, mis aga

võlausaldajat ei rahuldanud, sest V.M soovis kogu võlasumma saamist. Kaebusest nähtuvalt

08.10.2001.a. käis V.S kohtutäituri juures, et võlgnevust tasuda, kuid täitur keeldus sellest,

kuna oksjon on teistkordselt välja kuulutatud. Kaebuses on märgitud, et M.S on poole korteri

omanik, sest korter on omandatud abielu ajal, kuid temale isegi ei teatatud korteri

arestimisest. Kaebuses palub M.S tunnistada korteri oksjon ebaseaduslikuks ja tühistada

oksjoni tulemused ning võtta kohtutäitur Viktoria Šabass kriminaalvastutusele KrK §-de 133,

161 järgi.

Seesama kaebus on Riigiprokuratuuri poolt saadetud kuuluvusel Narva Linnakohtule

17.10.2001.a. Narva Linnakohtu 29.10.2001.a. kirjast nähtuvalt on kaebajale selgitatud

kaebuse läbivaatamise korda ja antud kaebuse esitajale aega riigilõivu 60 krooni tasumiseks.

08.11.2001.a. kohtumäärusega on keeldutud V.S kaebuse Viktoria Šabass’i ametiisiku

tegevuse peale menetlusse võtmisest ja kaebus tagastatud, sest kaebaja ei pidanud kinni

sedalaadi asjade eelnevast kohtuvälisest lahendamise korrast. Seda kohtumäärust ei ole

vaidlustatud ning sellega on lahend kaebuse osas olemas.

Narva Politseiprefektuuri teatise kohaselt V.Šabass’i tegevuses KrK § 161 sätestatud

kuriteo koosseis puudub ja M.S on selgitatud, et sellekohase otsuse peale on võimalik edasi

kaevata Narva Prokuratuuri. Narva Prokuratuur oma 21.11.2001.a. saadetud vastuses

soovitab täituri tegevuse peale kaevata kohtusse.

Justiitsministeeriumi kohtute osakonna 13.11.2001.a. vastuses nr. 2-19/13016 M.S

kaebusele on selgitatud kaebajale, et TMS § 6410 lg. 5 sätestab, et võlgnik on kohustatud

teatama kohtutäiturile vara arestimise aktile allkirja andmisel või selle kättesaamisel ühis-

või kaasomandisse kuuluvate asjade olemasolust arestitud vara hulgas, vastasel juhul ei ole

tal sellele asjaolule viidates õigust kaevata akti ebaõige koostamise peale. Vastavalt TMS §-le

647 tunnistab kohus enampakkumise kehtetuks ühe aasta jooksul, arvates enampakkumise

päevast, kui asi müüdi isikule, kellel ei olnud õigust seda osta, või rikuti teisiti

enampakkumise olulisi tingimusi. Kaebajale on selgitatud tema õigust pöörduda hagiga Narva

Linnakohtusse.

Sellekohase hagi kohtule esitamise kohta tõendeid esitatud ei ole. Samuti ei ole kohtule

esitatud ühtegi lahendit ei vara arestist vabastamiseks ega ka ühisvara jagamise või

lahusvaraks tunnistamise nõudes.

11) 29.10.2001.a. on Narva Linnakohtule saabunud V.S kaebus kostja V.Šabass’i suhtes

ametiisiku tegevuse peale. Kaebus on registreeritud nr. 4992 all. Viidatud kaebusest nähtub,

et V.Šabass kutsus V.S vestlusele, et kindlaks määrata summa tasumine võlgniku poolt. V.S

ettepanek kohtutäiturile ei sobinud. Kaebaja väitel võttis ta Sampo Pangast 50 000 krooni

laenu ja tahtis võla kustutada, kuid täitur seda ei lubanud, enampakkumisel osaleda ei

lubanud ja müüs korteri ainult 37 500 krooni eest, kuigi korteri tegelik väärtus on 80 000

krooni. V.S teavitab, et tal on sõiduauto ja ühisvarana suvila, mistõttu polnud õige korterit

müüa. Kaebuses palub V.S algatada kriminaalasi V.Šabass’i suhtes KrK §-de 133 ja 161 järgi

ning tunnistada korteri enampakkumine kehtetuks. Kaebust põhistavaid tõendeid lisatud ei

ole. Küll on täiendavalt lisatud ilma kuupäeva ja allkirjata V.S kaebus ametiisiku tegevuse

peale, milles ta lisaks viidatud 29.10.2001.a. kaebuses kirjeldatutele lisab, et V.Šabass rikkus

TMS § 6410 lg. 5 nõudeid, kuna V.S ei kirjutanud korteri arestimise aktile alla, V.S palvele

vabastada vara aresti alt kas või üheks päevaks, täitur keeldus. V.S kirjutab, et ta otsis raha

ja leidis raha ja viis selle täiturile, kuid täitur keeldus raha vastuvõtmisest ning müüs ikkagi

korteri ainukesele ostjale 37 500 krooni eest. V.S selgitab, et alates 22.10.2001.a. läks ta

haiguslehele ega saanud õigeaegselt kaebust esitada, mistõttu ta palub ennistada kaebuse

esitamise tähtaeg ja tunnistada 08.10.2001.a. enampakkumise tulemused kehtetuks. V.S

leiab, et 1) kohus 01.06.2001.a. ei märkinud tähtaega, milllise aja jooksul ta peab võla ja

kohtukulud tasuma. Täitemenetluse seadustik ei keela võla kustutamist igakuiselt osade

kaupa, 2) kohtutäitur lähtus ainult Molokov’i huvidest, korter müüdi väljamõeldud hinnaga ja

2-3 korda odavamalt, millega tekitati kaebajale kahju, 3) kohtutäitur ei võtnud arvesse

võlgniku perekonnaseisu ja asjaolu, et korter on abielu ajal soetatud ühisvara, 4) oma

21.11.2001.a. kirjas kohtutäitur valetab, et võlgnik viibis arestimise juures ning et võlgnik ei

esitanud kaebusi. Oma teatises täitur ei selgitanud, kuhu on võimalik tema käitumise peale

kaevata, mistõttu on möödunud enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks avalduse

esitamise tähtaeg, 5) täitur ei tutvustanud vara arestimise akti ning rikkus TMS § 51 lg. 1

nõudeid, sest võlgnik ei osalenud hindamisel, 6) vastavalt TMS §-le 57 määrab vara müügi

järjekorra võlgnik, kuid sellest õigusest jäeti võlgnik ilma, kui arestiti korter, kuigi olid veel

olemas auto ja suvila.

Kuna V.S kahelehelisel kirjutisel (tl. 86-87) puudub kaebuse esitaja allkiri, kuupäev ja

mis tahes muu märge kaebuse mis tahes asutuses registreerimise kohta, siis tuleb järeldada,

et kaebuse täpsustav tekst on koostatud hiljem, seda pole tegelikkuses kellelegi

lahendamiseks saadetud ja see on lisatud alles vastuhagiga esitatud tõendite hulgas. Kuigi

viidatu pole tõendina arvestatav ega seetõttu ka hinnatav, järeldub sellest, et tegelikkuses oli

V.Stepanov võlgnikuna teadlik kõigest, mis täitemenetluses toimus, teda kutsuti täituri

juurde ja talle anti võimalus vara müügi järjekord ka määratleda, kuid võlgnik seda ei teinud.

Võlgniku väited on vastuolulised ja tõendamata - kord ütleb, et võttis laenu pangast, siis, et

otsis raha ja leidis seda, siis jälle, et võttis laenud. Tegelikkuses ainult kogus ta tõendeid, et

laenutaotlust esitada, mida tõendavad OÜ Laguna Kinnisvarabüroo eksperthinnang, V.S

avaldus Ida-Viru Maakonna Hooneregistrile ja M.S seletus. Kui vara oli aresti all, siis

polnudki võimalik pangalt laenu saada, sest tagatis puudus. Seda kinnitab V.S ise ka oma

28.11.2001.a. kohtutäiturile adresseeritud kirjas, kus ta teatab, et sai arestimisest teada

Sampo Pangas ja et ta on 29.10.2001.a. esitanud Narva Linnakohtule kaebuse nr. 4992 all.

Kuna aga nr. 4992 all registreeritud kaebus on ühel lehel ja selles pole lisade olemasolu

näidatud, tõendab see veel kord, et V.S kahelehelist kirjutist ei ole Narva Linnakohtule

esitatudki.

Seega, lähtuvalt esitatud tõenditest ja kostjate seletusest, ei ole õige kostjate väide, et

sellekohane mis tahes nimetusega kaebus, avaldus või hagi on lahendamata, neid pole

registreeritud või need on kohtus kaotatud.

12) Kostja M S 2007.a. veebruarikuus esitatud kaebused notar Sergei Nikonov’i

tegevuse peale ja vastutusele võtmiseks asjas tähtsust ei oma, kuivõrd M.S ei ole I.K ja E.K

vahel sõlmitud asjaõiguslepingu pooleks.

13) Hageja kahjunõue summas 30 000 krooni jäi tõendamata. Kohtuistungil leidis M.S ja

hageja ütlustega kinnitust, et mingit võlgnevust korteri maksete osas kostjatel ei ole. Muu

viisil kahju hagejale tekkimist hageja ei tõendanud. Kahjunõue on esitatud VÕS kehtivuse

ajal. VÕS § 127 lg. 1 järgi on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine

olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise

kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 128 sätestab hüvitatava kahju

liigid. Viidatud paragrahvi lg. 3 kohaselt otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud

või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see

tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud

kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise

saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete

esitamiseks. VÕS § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud

isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab

kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg. 1 p. 5 ja 7 kohaselt on kahju

tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase

õiguse või valduse rikkumisega, samuti seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumisega.

Selliseid asjaolusid ei tuvastatud. Kohtu arvates oleks ka ebaõiglane nõuda olematu kahju

hüvitamist, kuna hageja vaidlusalust korterit ostes teadis, et korter on kostjate valduses ja

üürileping puudub. Seega jääb hagi 30 000 krooni kahju nõudes kõigi kostjate vastu

tervikuna rahuldamata.

Lähtudes tuvastatust tuli kohus järeldusele, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt.

01.01.2006.a. jõustunud Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku

rakendamise seaduse § 3 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse

puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud

tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut.

Vastavalt kehtinud TsMS §-le 60 lg. 1 mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on

otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Kui

hagi rahuldati osaliselt, mõistetakse kohtukulud hagejale võrdeliselt rahuldatud nõuete

suurusega, kostjale aga võrdeliselt selle osaga, milles hagi rahuldamata jäeti. Hagi osalise

rahuldamise korral võib kohus jätta kummagi poole kohtukulud tema enda kanda. Kuna hagi

rahuldatakse osaliselt, siis jätab kohus kohtukulud poolte endi kanda.

Lähtudes tuvastatust kohus kohaldas ES § 4, AÕS §-de 80-83, VÕS 127, 1043 sätteid,

TMS §-de 647 , 77-78 sätteid ja juhindus TsMS §-de 230, 441-442, § 632 lg. 1 nõudeist.

Kohtunik /allkiri/

Ärakiri õige S.Tooming /kohtunik/

2-02-20/31 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

Legislator summary

Legislator headnote

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Full text