2-07-47163/2 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

Kohtumäärus

Kohtuasja number 2-07-47163

Määruse tegemise aeg ja koht 21.01.2008. a

Kohus Kohtunik Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Epp Haabsaar

Kohtuasi

Tallinna linna avaldus lapse äravõtmiseks

Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldaja: Tallinna linn (XXX) Avaldaja esindaja: Tallinna Kesklinna Valitsus (XXX) Puudutatud isik: MM(isikukood XXX, elukoht XXX) Puudutatud isik: VJ(isikukood XXX, elukoht XXX) Puudutatud isik: alaealine KKJ(isikukood XXX, registreeritud elukoht XXX, tegelik elukoht XXX, XXX)

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale on õigus esitada määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest.

Määruse resolutsioon: Avaldus rahuldada. Võtta ära alaealine KKJ oma ema MM´i ja isa V kasvatuselt ilma vanema õiguste äravõtmiseta.

Anda KKJ edasine elukorraldus tema elukohajärgsele eestkosteasutusele, s.o Tallinna linnale Tallinna Kesklinna Valitsuse (sotsiaalhoolekande osakonna) kaudu.

Menetlusosaliste menetluskulud jätta nende endi kanda.

Kohtu põhjendused:

Avalduse kohaselt on lapsel sügav kaasasündinud puue ning ta vajab pidevat ööpäevaringset kõrvalabi ja erihooldust (last on võimalik toita ainult spetsiaalse sondiga, esinevad krambid, lapse keha ei suuda hoida vajalikku temperatuuri jms). Lapse erihoolduse tagamiseks puuduvad vanematel vajalikud tingimused ning võimalused ning see ohustab lapse tervist. Spetsiifilise hoolduse ja järelevalve puudumine ohustab lapse elu ja tervist. Käesoleval ajal viibib laps XXXe turvarühmas, kus lapse ööpäevaringne erihooldus on tagatud.

Nii lapse ema MM, isa VJ kui ka last esindav advokaat Helen Tomberg toetasid avalust.

Maakohus lähtub avalduse läbivaatamisel ÜRO 1989. aasta lapse õiguste konventsiooni artiklis 3 ja Eesti Vabariigi lastekaitseseaduse §-s 3 sätestatud põhimõttest, mille kohaselt tuleb esikohale seada lapse huvid.

PKS § 53 lg 1 alusel võib kohus eestkosteasutuse nõudel otsustada võtta laps ära ühelt või mõlemalt vanemalt vanema õiguste äravõtmiseta, kui last on ohtlik jätta vanemate juurde. Viidatud sätte lg 3 kohaselt korraldab lapse elu eestkosteasutus, kui lapse äravõtmisel vanemalt jääb laps ilma vanemalikust hoolitsusest.

Vastavalt PKS § 58 lähtub kohus lapsesse puutuva vaidluse läbivaatamisel lapse huvidest, arvestades vähemalt 10 aastase lapse soovi. Lapse vanust arvestades ei olnud ärakuulamine eeldatav.

Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg

1 järgi menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid.

RLS § 56 lg 2 kohaselt hagita asjas, mille kohus võib lahendada omal algatusel, mõistab kohus menetluskulude kandmiseks kohustatud isikult riigi kasuks riigilõivuna välja 200 krooni, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. TsMS § 172 lg 1 järgi kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse väite või tõendi. Tallinna linn kui avaldaja oli RLS § 22 lg 2 alusel avalduse esitamisel riigilõivust vabastatud. Riigikohus on asunud seisukohale, et TsMS § 172 lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui lahend tehakse avaldaja huvides, kannab avaldaja ka menetluskulud. (tsiviilasi nr 3-2-1-37).

Antud juhul on avaldus tehtud lapse huvides, kusjuures menetluskulude (sh riigilõivu) tema kanda panek on ainetu. Samuti ei ole menetluskulude vanemate kanda panek õiglane, sest lapse tervislik seisund ei sõltu nende tahtest. Järelikult ei pea kohus menetluskulude väljamõistmist asjakohaseks. Menetlusosaliste menetluskulud jäävad nende endi kanda.

Kohtunik Epp Haabsaar