2-07-13217/11 · Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-07-13217

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL (tagaseljaotsus)

Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Istungisekretär Kristel Pedassaar

Merje Raudla juuresolekul Otsuse tegemise aeg ja koht

02. jaanuar 2008.a., Kuressaare Kohtumaja Tsiviilasja number 2-07-13217 Tsiviilasi

K. A.’ e hagi M. A.e vastu elatise nõudes avalikul kohtuistungil

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: K. A. , ik. X; eluk. X, õpib X

Kostja: M. A., ik. X, eluk. X, töötab X

Kohtuistungil osalenud isikud Hageja K. A.

Kostja M. A. ilmumata, kohtukutse tehtud teatavaks

RESOLUTSIOON Välja mõista M. A.’ elt elatis 3200 (kolm tuhat kakssada) krooni kuus alates 14. aprillist 2007.a. poeg K. A. kasuks kuni hageja õpingute lõpetamiseni X koolis nominaalajal (kooli lõpetamise aeg juuli 2008.a.).

Kohtuotsus elatise väljamõistmise osas pöörata viivitamatult täitmisele.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

Jätta hageja menetluskulud kostja kanda, kostja menetluskulud jätta tema enda kanda.

Tsiviilasi nr 2-07-13217

EDASIKAEBAMISE KORD Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Pärnu Maakohtule 14 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik.

Hageja

võib esitada esimese astme kohtuotsuse peale apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebuse esitaja on apellant. Apellatsioon esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule TsMS §-s 633 märgitud kaebuse vormi ja sisunõudeid järgides. Apellatsioonkaebuse võib esitada päeva jooksul, alates otsuse apellandil kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

ASJAOLUD Hageja K. A. on sündinud X.a. Saare Maakonnas. Tema isa on M. A. ja ema S. A. (tl.5). X koolist 03.04.2007.a. väljastatud õiendi alusel õpib K. A. X koolis päevases õppevormis alates

30. märtsist 2006.a. Õpilane õpib üldehituse eriala 2. kursusel . Nominaalne õppeaeg 3.0 aastat (tl.4).

K. A.e elukohajärgse Korteriühistu „X“ õiendi kohaselt elab K. A. oma ema S. A.e juures ja on tema ülalpidamisel (tl.6).

04. aprillil 2007.a. esitas K. A. kohtule hagiavalduse, milles taotleb oma isalt M. A.elt elatise väljamõistmist (tl. 2-3).

Hageja nõue ja põhjendused Hageja taotleb kostjalt elatise väljamõistmist PerekS § 60 lg2 alusel. Kuni hageja täisealiseks saamiseni 13.04.2007.a. maksis isa M. A. tema ülalpidamiseks elatist 1000.00 krooni kuus. Alates

01. septembrist 2005.a. õpib hageja X koolis päevases õppevormis ehituse erialal. Normaal õppeaeg on kolm aastat. Hageja taotleb kostjalt elatise väljamõistmist summas 4000.00 krooni kuus alates

13. aprillist 2007.a. kuni koolis õpingute lõpetamiseni, so. 30.06.2008.a. Hagiavalduse lisaloetelus märgib hageja, et tema igakuulised kulutused on järgmised: toiduraha koolis 700.00 krooni; toiduraha kodus 2300.00 krooni, huviringid (jõusaal, ujumine, ravivõimlemine) 800.00 krooni; koolitarbed 150.00 krooni; hügieenitarbed, juuksur 300.00 krooni; kultuuriüritused, vabaaeg 400.00 krooni, elamispinnakulu (kom.maksud, elekter, internetiühendus, kaabeltelevisioon) 900.00 krooni; kokku seega 6450.00 krooni kuus. Ajendatuna kostja M. A.e kirjalikust vastusest hagile on hageja kirjalikus vastulauses kostja M. A. vastusele täpsustanud summat oma igakuiste kulutuste kohta. Selles vastulauses märgib hageja, et tema ülalpidamiseks kuus kulub kokku 8618.90 krooni, millest kostja peaks tasuma siis poole, ehk 4000.00 krooni (tl.21- 24). Vastulausele on hageja lisanud kulutusi tõendavate dokumentaalsete tõenditena koopia Ego järelmaksu müügilepingust, millest nähtub, et 22.05.2007.a. on ostetud sülearvuti HP Pavilion kogumaksumusega 13783.92 krooni (tl.25); arstlikud dokumendid, millest nähtub, et K. A.ele on haigestumise tõttu näidustatud ravivõimlemine ja ujumine aastaringselt (tl.27-28); koopia maksekorraldusest, millest nähtub, et K. A. on tasunud 13.06.2007.a. sooritatud autojuhieksami ja lubade eest 1210.00 krooni (tl.29); kviitungite koopiad kulutuste kohta, mis on seotud prillide ja läätsede ostmisega summas kokku 1370.00 krooni, mootorsõidukijuhi kursuse tasu tasumisega summas 3983.03 krooni; diivanvoodi ostmisega järelmaksuga summas 2799.00; arstliku ekspertiisi otsuse koopia, millest nähtub, et hageja õde on oma tervislikust seisundist tulenevalt osaliselt

Tsiviilasi nr 2-07-13217

töövõimetu.

Kostja vastuväited ja põhjendused Kostja on kohtule vastuseks hagile kirjalikult teatanud (tl.15-16), et ta ei võta tema vastu esitatud K. A.e hagi õigeks ega tunnista esitatud nõuet. Kostja leiab, et esitatud hagi on alusetu, kuna hageja on nõude summa arvutamisel lähtunud väljamõeldud kulusummadest. Hageja ei ole esitanud kulutusi tõendavaid dokumente. Hagis on märgitud kuu kulutuste summaks 6450.00 krooni, mis teeks kummalegi vanemale 3225.00 krooni, mis oleks nõuet arvestades igakuine õiglane elatise summa. Samas leiab aga kostja, et hagejal puudub õiguslik alus nõude esitamiseks. Tulenevalt PerekS §-de

61 lg1 ja 63 lg1 koosmõjust võib laps nõuda elatist siis, kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust. Antud juhul on kostja aga täitnud oma ülalpidamiskohustust ning tasunud lapsele igakuist elatist 1000.00 krooni kuus. Kostja on nõus seda summat tasuma ka edasi kuni hageja poolt kooli lõpetamiseni. PerekS §-le 61 lg5 taotleb kostja elatise suuruse määramisel minna alla elatise minimaalmäära, kuna tema ülalpidamisel on veel üks 10. aastane poeg. Kostja taotleb asjas menetluse lõpetamist, alternatiivselt mitte rahuldada K. A.e nõuet summas 48000.00 krooni. Jätta menetluskulud hageja kanda. Oma kirjalikule vastulausele kostja dokumentaalseid tõendeid lisanud ei olnud. Kohus määras asja kuulamisele kohtuistungil 07.08.2007.a. , kostja M. A. kohtuistungile ei ilmunud ja kuna kohtul puudusid andmed kohtukutse kätteandmise kohta kostjale lükkas kohus asja arutamise edasi. Uueks istungiajaks määras kohus 21.09.2007.a. 21.09.2007.a. toimunud kohtuistungile esitas M. A. e-kirjaga taotluse istungi edasilükkamiseks seoses tema haigestumisega. Kostja teatas, et ta soovib istungist osa võtta. Kohus lükkas asjaarutamise edasi ja määras uueks ajaks 19. november 2007.a. Kohus teatas, M. A.ele nii posti kui e-kirja teel, et haigestumise kohta tuleb kohtule esitada vormikohane tõend ning tegi teatavaks uue istungi toimumise aja. 19.11.2007.a. toimunud kohtuistungile M. A. ei ilmunud; M. A. ei esitanud kohtule taotlust istungi edasilükkamiseks ega teatanud ta ka mõjuvatest põhjustest istungile mitteilmumiseks. Hageja taotles asjas lahendamist otsusega. Kohus pidas võimalikuks asja lahendamise tagaseljaotsusega.

Kohtu seisukoht ja põhjendused Kohus olles tutvunud kohtule esitatud tõenditega, kirjalike selgituste ning ja olles ära kuulanud hageja selgitused kohtuistungil leiab, et hagi elatise nõudes kuulub rahuldamisele kuid elatise suuruse osas osaliselt. Hagi on esitatud elatise saamiseks PKS § 60 lg2 alusel. Nimetatud seaduse sätte alusel on vanem kohustatud oma täisealist last ülal pidama juhul, kui laps õpib põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses ja jätkab neis õppimist täisealiseks saamisel. Seega peab PKS § 60 lg2 alusel hagi esitamisel olema täidetud kaks tingimust: hageja peab õppima ühes eelnimetatud õppeasutustest ja olema saanud õppimise ajal täisealiseks ( Riigikohtu 03. oktoobri 2006.a. otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-83-06 S.T (T) hagi O.T (T) vastu elatise saamiseks). Hageja K. A. on sündinud X .a. Hageja K. A.e isaks on kostja M. A. ja ema on S. A. (tl.5 ). K. A. elab koos emaga ja X kooli tõendi kohaselt õpib alates 30.03.2006.a. X koolis üldehituse erialal päevases õppevormis, nominaalne õppeaeg 3.0 aastat (tl.4). Eeltoodust nähtub, et hageja K. A. asus õppima kutseõppeasutusse alaealisena ja on jätkanud õpinguid selles kutseõppeasutuses ka peale täisealiseks saamist. Kohtule esitatud õiendist nähtub, et K. A. elab koos emaga ja õpilasena on ta ema ülalpidamisel. K. A.el endal rahaline sissetulek puudub. Hagejal on ka täisealine õde A.-L. A., kes on samuti kostja ema ülalpidamisel, kuna õde õpib X Gümnaasiumis ja kellele on tuvastatud 50% töövõimetust. Kostja M. A. elab perekonnast lahus ja tal on teine perekond, kostja oma kirjalikes vastulausetes hagile on seda ise kinnitanud. Kohus leiab, et käesolevas tsiviilasjas on täidetud kaks ülalmärgitud tingimust, mis on vajalikud PKS § 60 lg2 alusel elatise

Tsiviilasi nr 2-07-13217

väljamõistmiseks. Kostja on väljendanud nõusolekut elatise maksmiseks summas 1000.00 krooni ka peale kostja täisealiseks saamist kuni kostja lõpetab kooli (tl.15-16). Hageja kohtulikus menetluses ei nõustunud taotletud elatist vähendama ja taotleb kostjalt igakuiselt välja mõista kostjalt elatis 4000.00 krooni. Seega on poolte vahel vaidlus elatise suuruse üle. PKS § 61 lg2 kohaselt määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. PKS § 61 lg4 sätestab, et igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. 01.01.2007.a. oli kuupalga alammäär 3600.00 krooni ja seega minimaalne elatusraha suurus 1800.00 krooni. 01.01.2008.a. saab kuupalga alammäär olema 4350.00 krooni ja seega minimaalne elatusraha suurus kuus lapse kohta oleks 2175.00 krooni. M. A. 2006.a koostatud tuludeklaratsiooni järgi on kostja 2006.a. tuluks arvestatud AS-st S. M. 199837.00 krooni, arvestatud on tulumaksu 32390.00 krooni (tl.39-47). Arvestades kehtivat ja 2008.a. 01. jaanuarist kehtima hakkavat elatise minimaalmäära suurust, kostja varalist seisundit, asjaolu, et kostjal lasub veel ühe lapse ülalpidamise kohustus peab kohus põhjendatud elatusraha suuruseks määrata 3200.00 krooni kuus alates hageja täisealiseks saamisest. Kohus leiab, et kostja poolt esitatud põhjendused ei anna alust elatise väljamõistmiseks alla miinimummäära (PKS §-d 61 lg5,6). Kostja ei ole töövõimetu või isik kelle võime tööga elatist teenida oleks piiratud. Kostja poolt esitatud argumendid elatisraha suuruse määramiseks alla elatusraha minimaalmäära eeltoodut arvestades ei ole põhjendatud. Kohus leiab ka, et kostja poolt kuni hageja täisealiseks saamiseni tasutud elatis summas 1000.00 krooni kuus ei ole piisav summa lapse minimaalsete vajaduste rahuldamiseks. Hageja on hagiavalduses loetlenud igakuiseid kulutusi kogusummas 6450.00 krooni, hiljem oma kirjalikus vastuses kostja vastusele on hageja täiendavalt hinnanud oma igakuiseid vajadusi ligi 2000.00 krooni võrra suuremaks, so. summale 8618.19 krooni (tl.21-23), seejuures kõiki täiendavalt loetletud kulutusi seaduses ettenähtud tõenditega tõendamata. TsMS §

230 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti, kusjuures tõendeid esitavad menetlusoalised.

MENETLUSKULUD Riigilõivuseaduse § 22 lg1 p2 alusel ei võeta elatise nõudmise hagides riigilõivu ja seega ei pea kumbki pooltest seda tasuma. TsMS § 162 alusel jäävad hageja menetluskulud kostja kanda, kostja menetluskulud jätta tema enda kanda.

Otsuse tegemisel juhindub kohus veel TsMS §-dest 413, 434-442, 468.

K. Pedassaar Kohtunik