2-06-18039/11 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Osaotsus

Kohtu nimetus Harju Maakohus Kohtuniku nimi Ene Tsefels Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht 09.01.2008.a Tallinn, Kentmanni Kohtumaja Tsiviilasja number 2-06-18039 Tsiviilasi AS hagi P S vastu abielulahutuse, elatise ja lapse elukoha kindlaks määramise nõudes. Menetlusosalised

Hageja AS(isikukood XXX, elukoht XXX); hageja esindaja advokaat Heidi Rajamäe ( Advokaadibüroo, XXX); kostja PS(isikukood XXX elukoht XXX). Istungi toimumise aeg 10.12.2007.a., Tallinn, Kentmanni Kohtumaja Istungil osalenud isikud Hageja AS hageja esindaja advokaat Heidi Rajamäe kostja PS

Kohtuotsuse resolutsioon ja edasikaebe kord

1. Lahutada AS ja PS vahel XXX Tallinna Perekonnaseisuametis registreeritud abielu, mille kohta on koostatud abieluakt nr. XXX. Poolte abielu lõpeb abielu lahutamise kohtuotsuse jõustumisest. Poolte menetluskulu abielulahutamise nõudes jätta poolte endi kanda. Peale abielu lahutamist anda hagejale, AS tagasi varemkantud perekonnanimi „R “.

2. Välja mõista kostjalt PS hageja AS kasuks igakuine elatis ajavahemiku 23.10.2005.a.- 31.06.2006.a. eest 1500 krooni, ajavahemiku 01.07.2006.a.-30.11.2007.a. eest 2100 krooni ja alates 01.12.2007.a. 2700 kr tütar CS (ik XXX sünd XXX.) ülalpidamiseks kuni lapse täisealiseks saamiseni või elatise suuruse muutmiseni. Jätta riigilõiv elatise nõudes kogu ulatuses kostja PS kanda.

3. Lõpetada menetlus AS hagis PS vastu, nõudes kindlaks määrata lapse elukoht, seoses nimetatud haginõudest loobumise vastuvõtmisega.

Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtule alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja arutamisega kirjalikus menetluses.

Hageja nõue ja asjaolud Hageja palub lahutada poolte abielu, välja mõista igakuine elatusraha tütar CS ülalpidamiseks 4300 kr alates hagi esitamisest ja tagasiulatuvalt alates 23.10.2005.a. ning kindlaks määrata lapse elukoht.

Hageja palub poolte abielu, milline on XXX sõlmitud Tallinna Perekonnaseisuametis, lahutada, kuivõrd abielu säilitada ei ole võimalik. Poolte kooselu lõppes 2005.a. oktoobrikuus. Hageja palub pärast lahutust saada tagasi varemkantud perekonnanimi R .

Poolte abielust on sündinud XXX tütar CS. Poolte kokkuleppel elab tütar ema elukohas. Hageja taotleb lapse ülalpidamiseks elatise väljamõistmist igakuiselt summas 4300 kr sh tulumaks 22% alates hagi esitamisest kuni tema täisealiseks saamiseni või gümnaasiumi või kutseõppeasutuses õppimise lõpetamiseni ja tagasiulatuvalt alates 23.10.2005.a. kuni hagi esitamiseni. Hageja leiab, et kulutused lapsele kuus on 6667 kr kuus, mistõttu hageja taotleb kostjalt välja mõista elatise kuus summas 4300 kr (sh tulumaks). Hagiavalduse täpsustuse kohaselt tegelikud kulud lapsele igas kuus on 800 kr lasteaiale, 450 kr huviringile, 500 kr kulutusi seoses teatri, veekeskuse külastusega, raamatutele, mänguasjadele, 525 kr eelkoolile, riietele, jalanõudele

750 kr, toidule 1500 kr, transpordile 1000 kr, tervishoiule 150 kr, kulud eluasemele 750 kr. Nimetatud kuludele lisanduvad reeglina iga 5 aasta tagant tehtavad kulutused (jalgratas, voodi, voodipesu, kirjutuslaud-tool jms)

Lapse elukoha kindlaksmääramise nõudest hageja loobus, mille kohta esitas kirjaliku avalduse 10.12.2007.a.

Kostja seisukoht Kostja ei vaidle abielu lahutamise nõudele vastu, leiab, et abielu säilitada ei ole võimalik.

Kostja selgituste kohaselt tasub ta elatist tütre ülalpidamiseks alates 01.08.2006.a. 1500 kr kuus. Kostja vaidleb vastu elatise suurusele summas 4300 kr ja väidab, et nimetatud summa on ülepaisutatud. Nõustub tasuma elatist 2000 kr kuus, kuivõrd lapse tema juures viibimise ajal, katab tema kulutused lapse eest hoolitsemisel, samuti ostab temale vajalikus, riided jms.

Vastuväiteid lapse elukoha kindlaksmääramise nõudest loobumise kohta ei esitanud.

Kohtu põhjendused Asja kohtuliku menetluse käigus on tuvastamist leidnud, et poolte abielu sõlmiti XXX Tallinna Perekonnaseisuametis, mille kohta on koostatud abieluakt XXX. Perekonnaseaduse § 29 lg 2 kohaselt abielu lahutatakse, kui kohus teeb kindlaks, et abielu jätkamine on võimatu. Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et abielusuhted poolte vahel on lõppenud 2005.a. oktoobrikuus. Asja menetluse käigus on pooled avaldanud, et ei pea abielu jätkamist võimalikuks ja avaldanud tahet 22.06.2001.a. sõlmitud abielu lahutada. Kuivõrd pooled abielu säilitamist võimalikus ei pea, asub kohus seisukohale, et poolte abielu tuleb lahutada.

Nimeseaduse § 11 lg 1 kohaselt abielu lahutamisel taastatakse isiku avalduse alusel tema varem kantud perekonnanimi, muidu säilib isikul abielu ajal kantud perekonnanimi. Hageja avaldas soovi saada tagasi varemkantud perekonnanime„Roosileht“. Arvestades eeltoodut, leiab kohus, et hagejale tuleb anda tagasi tema poolt varemkantud perekonnanimi.

PkS § 51 kohaselt kui vanemad elavad lahus, lepivad nad kokku, kumma vanema juures laps elab. Poolte vahel puudub käesoleval ajal vaidlus selles, et poolte ühine laps, CS jääb ka edaspidi elama hageja juurde. Vastavalt TsMS § - le 428 lg 1 p 3 kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 429 lg 1 kohaselt hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Arvestades asjaolu, et hageja on oma nõudest lapse elukoha kindlaks määramiseks TsMS § 429 lg 1 tähenduses loobunud, leiab kohus, et sellest nõudest loobumine tuleb vastu võtta, kuivõrd asjas ei esine §

429 lg 4 toodud loobumist välistavaid asjaolusid ja menetlus selles nõudes lõpetada.

PKS § 60 lg 1 sätestab, et vanem on kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja abi vajavat töövõimetut täisealiseks saanud last. Asjaolu, et poolte abielust on XXX a. sündinud tütar CS, on tõendamist leidnud sünnitunnistusega nr XXXX va XXX. Seega on laps alaealine, kes vajab abi. PKS § 61 lg 2 tuleneb, et elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest.

Pooled ei vaidle selle üle, et kostja tasub alaealise lapse ülalpidamiseks igakuiselt elatist alates 01.07.2006.a. 1500 kr, et hageja saab käesoleval ajal palka kätte 10 000 kr kuus. Kostja väidet, et tema sissetulek kuus on 12 000 kr, hageja millegagi ümber lükanud ei ole. Pooled vaidlevad elatisraha suuruse üle. PkS § 61 lg 1 kohaselt mõistab kohus vanemalt välja elatise lapse ülalpidamiseks, kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust. Nimetatud sätte mõtte kohaselt mõistetakse ka elatis välja juhul kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust piisavas ulatuses. PkS § 61 lg 2 järgi elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest, lg 4 igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool

Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, lg 6 sätestab alused sellest alammäärast väiksema summa välja mõistmiseks. PkS § 70 lg 1 sätestab, et kui isik ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest, lg 2 järgi kohus võib hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud käesoleva seaduse § 61 6. lõikes nimetatud asjaolusid. Kuivõrd kostja ei täitnud elatise maksmise kohustust 2005.a. oktoobrikuust, palub hageja põhjendatult elatise välja mõistmist kooskõlas PkS § 70 lg 2 tagasiulatuvalt. Hagi esitati kohtule 17.07.2006.a., seega on õiguslikult põhjendatud elatise välja mõistmine tagasiulatuvalt alates 23.10.2005.a. Pooled vaidlevad elatise suuruse üle. Hageja leiab, et põhjendatud elatise suurus on 4300 kr, kostja leiab, et elatis summas 4300 kr on üle paisutatud, elatise suuruseks peaks olema 2000 kr. Kohus, arvestades asja materjale, seda, et vanemad peavad lapse ülalpidamiseks tehtavaid kulutusi kandma üldjuhul võrdselt, seda, et laps veedab vanemate kokkuleppel iga kuu teise nädalavahetuse, osa riiklikke pühi, osa isa puhkusest isaga jne, kes sel ajal kannab ka kulutusi lapse ülalpidamiseks, vaba aja sisustamiseks, ostab vajalikke riideesemeid jms, leiab, et elatis (sh tulumaks) summas 1500 kr kuus ajavahemikul 23.10.2005.a.-31.06.2006.a., elatis summas 2100 kr (millest kostja on juba tasunud igakuiselt 1500 kr) ajavahemikul 01.07.2006.a.- 30.11.2007.a. ja elatis summas 2700 kr alates 01.12. 2007.a., katab piisavalt alaealise, XXX sündinud tütar CSi tavapärased ja üldteadaolevad kulutused (söögile, riietele, jalanõudele, vabale ajale, tervishoiule, eluasemele jne). Kohus leiab, et elatise suuruse määramisel tuleb aluseks võtta eelkõige lapse põhjendatud vajadused, kuid tähelepanuta ei saa jätta ka vanemate reaalset majanduslikku olukorda. Kohus leiab, et alaealise ülalpidamiseks makstav elatis peab tagama normaalsed võimalused lapse arenguks ja kasvamiseks ning et igapäevases elus tehtavad kulutused lapse ülalpidamiseks ja tema eest hoolitsemiseks peavad jääma eluks vajalike mõistlikult võimalike kulutuste piiridesse. Arvestades vanema PS majanduslikku seisundit leiab kohus, et kostjal on võimalik nimetatud suuruses lapsele ülalpidamist anda.

Kohus on seisukohal, et elatise suuruse määramisel käesoleval ajal ei ole mõistlik arvestada kulutustega, mida hakatakse tegema 5 aasta pärast. Lapse vajaduste või vanema varalise seisundi muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta (PkS § 61 lg 3).

Menetluskulu Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega kannab elatise nõudes menetluskulud kostja PS. Kooskõlas TsMS § 164 lg 1 järgi kannavad abielu asjas kumbki pool oma menetluskulud ise, seega jäävad abielu lahutamise asjas kummagi poole kulud tema enda kanda.

Ene Tsefels Kohtunik