2-06-15291/9 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Legislator summary
AI generatedRahuldada hagi ja mõista E.P. ’ilt välja 7 500 (seitse tuhat viissada) krooni OÜ F. tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata
Legislator headnote
AI generated2-06-15291/9 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja: Rahuldada hagi ja mõista E.P. ’ilt välja 7 500 (seitse tuhat viissada) krooni OÜ F. tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata
Full text
Tsiviilasi nr 2-06-15291
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
Tartu Maakohtu kohtunik Margit Jõgeva
Otsuse tegemise aeg ja koht
07. jaanuar 2008. a, Tartu kohtumaja, tagaseljaotsus kirjalikus
menetluses
Tsiviilasja number
2-06-15291
Tsiviilasi
OÜ F. hagi E.P. vastu 7 500 krooni nõudes
Menetlusosalised ja nende
esindajad
-
hageja OÜ F.
-
hageja lepinguline esindaja Maia Ploom (postiaadress: Turu
5-6, 51004 Tartu);
-
kostja E.P.
RESOLUTSIOON
1. Rahuldada hagi ja mõista E.P. ’ilt välja 7 500 (seitse tuhat viissada) krooni OÜ F.
kasuks.
2. Kohtuotsus kuulub viivitamatult täitmisele.
Menetluskulude jaotus
Jätta menetluskulud E.P. ’i kanda.
Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist
kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates
kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
Edasikaebamise kord
Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli
tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata
mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema
esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega; 2) kohtuistungile
ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui
isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt
teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul. Kui
tagaseljaotsus tuleb kätte toimetada väljaspool Eesti Vabariiki või avaliku teatavakstegemisega, võib
kaja esitada otsuse kättetoimetamisest alates 28 päeva jooksul (TsMS § 415, § 416 lg 1, § 420 lg 1).
Avalikult kättetoimetatuks loetakse tagaseljaotsus 30 päeva möödumisel teate väljaandes Ametlikud
Teadaanded ilmumise päevast (TsMS § 317 lg 5). Kajalt tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui
vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas kohtuistungile ilmumata
jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte.
Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 200
krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (TsMS § 142 lg 1, 2).
Hagejal edasikaebe õigust ettenähtud ei ole.
HAGEJA NÕUE
Kuna kostja soovis saada laenu oma elu korraldamiseks ja palus hagejal leida endale laenuandja, siis
sõlmisid hageja ja kostja 16. juunil 2003. a laenu vahendamislepingu ja võlakirja. Lepingu kohaselt
kohustus kostja tasuma hagejale vahendustasu 7 500 krooni. Hiljem võttis kostja endal kohustuse
tasuda laenuvõtmise vahendamise eest 500 krooni, mistõttu kohustus kostja hagejale tasuma kokku
8 000 krooni.
Hageja leidis kostjale firma, kes oli nõus laenu andma. Hageja pidas laenuandjaga läbirääkimisi,
koostas laenulepingu teksti, millele laenuandja ja kostja ka alla kirjutasid. Kostja kohustus tasuma
hagejale vahendustasu pärast laenusumma kättesaamist, mida kostja aga ei teinud. Vaatamata kostja
poolt antud korduvatele lubatustele, ei ole kostja hagejale vahendustasu ära maksnud. Hageja palub
kohtul mõista kostjalt välja 7 500 krooni.
KOHTU PÕHJENDUSED
Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel või omal
algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult
põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt
vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel
juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Vastavalt TsMS § 444 lg
1 võib tagaseljaotsusest välja jätta kirjeldava osa. Põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik
põhjendus.
Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale avalikult kätte toimetatud dokumendi väljavõtte
avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded 31. augustil 2007. a. Muu hulgas kohustas kohus
kostjat dokumendi väljavõttes väljaandes Ametlikud Teadaanded vastama hagile 14 päeva jooksul
hagi avalikult kättetoimetamisest alates, hoiatades samas, et kui kostja kohtule nimetatud tähtajaks
kirjalikult ei vasta, on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. TsMS § 317 lg 1 p 1 ja lg 5
alusel loeb kohus hagimaterjalid kostjale avalikult kättetoimetatuks. Kostja, kellele kohus andis
kirjaliku vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule kirjalikult vastanud.
Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.
VÕS § 658 lg 1 kohaselt kohustub üks isik (maakler) maaklerilepinguga vahendama teisele isikule
(käsundiandja) lepingu sõlmimist kolmanda isikuga või osutama kolmanda isikuga lepingu
sõlmimise võimalusele, käsundiandja aga kohustub maksma talle selle eest tasu (maakleritasu). VÕS
§ 82 lg 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte
olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 108 lg 1 tulenevalt, kui võlgnik rikub raha
maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
Kohus leiab, et hagi on piisavalt tõendatud hagiavalduses tooduga ja sellele lisatud laenutaotluse
vahenduslepinguga (tlk 6) ja võlakirjaga (tlk 8).
Arvestades eeltoodut, rahuldab kohus tagaseljaotsusega OÜ F. hagi E.P. vastu 7 500 krooni nõudes.
Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 468 lg 1 p 2 tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta
viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse. Seega kuulub käesolev otsus viivitamatult täitmisele.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste
vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 3 sätestab, et menetluskulude
jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.
Tulenevalt TsMS § 162 lg-st 1 kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS §
162 lg 1 alusel kannab antud asjas menetluskulud kostja.
Kohtunik