2-07-18408/6 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-07-18408

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Tartu Maakohtu kohtunik Margit Jõgeva Otsuse tegemise aeg ja koht

02. jaanuar 2008. a Tartu, tagaseljaotsus kirjalikus menetluses Tsiviilasja number 2-07-18408 Tsiviilasi AS Hansapank hagi X vastu 6 064,06 krooni nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad - hageja AS Hansapank (registrikood 10060701, asukoht Liivalaia 8, 15040 Tallinn); - hageja lepinguline esindaja Silva Kark (asukoht: Rakvere 5, 41592 Jõhvi); - kostja X RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi ja mõista X välja 6 064 (kuus tuhat kuuskümmend neli) krooni ja 06

(kuus) senti AS Hansapank kasuks.

2. Välja mõista viivis põhiosa võlgnevuselt alates 09. maist 2007. a kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras AS Hansapank kasuks.

3. Kohtuotsus kuulub viivitamatult täitmisele.

Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud X kanda. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Edasikaebamise kord Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus tuleb kätte toimetada väljaspool Eesti Vabariiki või avaliku teatavakstegemisega, võib kaja esitada otsuse kättetoimetamisest alates 28 päeva jooksul (TsMS § 415, § 416 lg 1, § 420 lg 1). Avalikult kättetoimetatuks loetakse tagaseljaotsus 30 päeva möödumisel teate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast (TsMS § 317 lg 5). Kajalt tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 200 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (TsMS § 142 lg 1, 2). Hagejal edasikaebe õigust ettenähtud ei ole.

HAGEJA NÕUE

10. mail 2007. a saabus Tartu Maakohtusse AS Hansapank hagi X (Kõrvel) vastu 28. juuli 2006. a sõlmitud käenduseta väikelaenulepingu alusel hageja poolt kostjale antud laenu võlgnevuse nõudes, kogusummas 6 064,06 krooni. Kostja jättis oma lepingust tulenevad kohustused täitmata ja ei ole seda täitnud ka pärast hageja korduvaid meeldetuletusi. Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista võlgnevuse põhiosa 4 783,91 krooni, viivise ja leppetrahvi kogusummas 1 280,15 ning põhiosa summalt alates 09. maist 2007 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras.

KOHTU PÕHJENDUSED Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Vastavalt TsMS § 444 lg

1 võib tagaseljaotsusest välja jätta kirjeldava osa. Põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus.

Kohus tegi kostjale ülesandeks hiljemalt neljateistkümne (14) päeva jooksul hagi kättetoimetamisest arvates kohtule kirjalikult teatada, kas ta tunnistab hagi, millised on vastuväited hagile ja neid vastuväiteid kinnitavad tõendid. Kostjat hoiatati, et kohtule tähtaegselt vastamata jätmise korral on kohtul õigus teha hageja kasuks tagaseljaotsus. Asja materjalidest nähtub, et kostjale on hagimaterjalid kätte toimetatud 19. oktoobril 2007. a. Samas ei ole kostja määratud tähtajaks kohtule kirjalikult vastanud.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga (VÕS § 396 lg 1). VÕS § 82 lg 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 108 lg 1 tulenevalt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. VÕS § 158 lg 1 kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.

Kohus leiab, et hagi on piisavalt tõendatud hagiavalduses tooduga ja sellele lisatud käenduseta väikelaenulepinguga (tlk 7-9), lepingu ülesütlemise avaldusega (tlk 15) ja lepingul sooritatud operatsioonidega (tlk 11-12).

Laenulepinguga võttis kostja kohustuse tagastada laenusumma koos intressidega hagejale vastavalt laenulepingus sätestatule, kuid seda kostja teinud ei ole. Seetõttu on temapoolsed lepingulised kohustused täitmata. Pooled olid kokku leppinud viivise ja leppetrahvi maksmise kohustuses tasumisega viivitamisel. Võlgu olev summa ja viivised kuuluvad kostjalt väljamõistmisele.

Arvestades eeltoodut ja juhindudes võlaõigusseaduse § 76 lg 1, § 82 lg 1, § 108 lg 1, § 113 lg 1 ja §

396 lg 1, rahuldab kohus AS Hansapank hagi X vastu 6 064,06 krooni nõudes. TsMS § 367 alusel mõistab kohus kostjalt välja viivise põhiosa võlgnevuselt alates 09. maist 2007. a kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 468 lg 1 p 2 tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse. Seega kuulub käesolev otsus viivitamatult täitmisele.

MENETLUSKULUDE JAOTUS TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 3 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Tulenevalt TsMS § 162 lg-st 1 kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lg 1 alusel kannab antud asjas menetluskulud kostja.

Kohtunik