2-07-45046/6 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsivvilasi nr 2-07-45046

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Tartu Maakohtu kohtunik Margit Jõgeva Otsuse tegemise aeg ja koht

02. jaanuar 2007. a Tartu, tagaseljaotsus kirjalikus menetluses Tsiviilasja number 2-07-45046 Tsiviilasi OÜ R. hagi M.H. vastu 197 060 krooni nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad

• hageja OÜ R.

• hageja esindaja vandeadvokaat Margo Lemetti (Advokaadibüroo Aivar Pilv; asukoht: Ülikooli 8, 51003 Tartu);

• kostja M.H. RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi ja mõista M.H. välja 197 060 (sada üheksakümmend seitse tuhat kuuskümmend) krooni OÜ R. kasuks.

2. Mõista M.H. välja hagiavalduse esitamise hetkeks kogunenud viivis summas 2 076 (kaks tuhat seitsekümmend kuus) krooni OÜ R. kasuks.

3. Mõista M.H. välja viivis põhiosa võlgnevuselt alates 25. oktoobrist 2007. a kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras OÜ R. kasuks.

4. Kohtuotsus kuulub viivitamatult täitmisele.

Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud M.H. kanda. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Edasikaebamise kord Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus tuleb kätte toimetada väljaspool Eesti Vabariiki või avaliku teatavakstegemisega, võib kaja esitada otsuse kättetoimetamisest alates 28 päeva jooksul (TsMS § 415, § 416 lg 1, § 420 lg 1).

Avalikult kättetoimetatuks loetakse tagaseljaotsus 30 päeva möödumisel teate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast (TsMS § 317 lg 5). Kajalt tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 200 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (TsMS § 142 lg 1, 2). Hagejal edasikaebe õigust ettenähtud ei ole.

HAGEJA NÕUE

04. augustil 2006. a sõlmisid hageja, kostja ja AS Hansapank müügija ühishüpoteegiga koormamise lepingu, mille kohaselt hageja müüs ja kostja ostis kinnistud (asukohaga H. 8 / H. 12, Räni küla, Ülenurme vald, Tartumaa). Lepingu järgi oli müügilepingu objekti müügihind kokku

1 145 620 krooni. Lepingu järgi sisaldab müügihind tasu müügilepingu esemeks olevate maaüksuste eest ja kinnistu piirina rajatavate trasside, tänavavalgustuse ja kruusakattega üldkasutatava tee rajamise kulusid, samuti vee-, kanalisatsioonitrassiga ning elektrivõrguga liitumise eest ette nähtud tasu summas kummagi kinnistu puhul 197 060 krooni. Lepingu järgi tasub ostja 197 060 krooni hageja arvele hiljemalt kolme pangapäeva jooksul pärast nimetatud tööde lõpetamist ostjale tasumise kohta arve väljastamisest. Hageja kohutus tegema tööd oma kulul hiljemalt 31. detsembriks 2006. a. Hageja möönab, et on nimetatud kohustuse täitmise osas olnud viivituses ning tööd on valminud alles 19. septembril 2007. a, kuid viivitus ei tulenenud hagejast. Lepingu kohaselt, kui hageja eelnimetatud kohustust kokkulepitud ajaks ei täida, kohustub hageja maksma ostjale leppetrahvi kummagi kinnistu eest 50 krooni iga kohustuse täitmisega viivitatud kalendripäeva eest (kokku 100 krooni päevas). Hageja on heauskselt selle viivise ka kostjale tasunud, kuigi ta oleks võinud oma nõude kostja omaga tasaarvestada.

Pärast omapoolsete kohustuste täitmist esitas hageja 10. septembril 2007. a kostjale arved kokku summas 197 060 krooni. Arvete tasumist kostja poolt ei järgnenud. Hageja on eelmainitud võlgnevuse tasumiseks 11. oktoobril 2007. a esitanud kostjale notariaalselt tõestatud avalduse võlgnevuse täitmiseks, millele kostja siiamaani vastanud ei ole. Hageja on kostjaga püüdnud kontakti saada ja kostja on selgitanud, et on ajutistes makseraskustes, kuid lubanud kohustused täita, kuid viimasel ajal hageja poolt telefoni teel tehtud pöördumistele kostja reageerinud ei ole.

Hageja palub kohtul kostjalt välja mõista põhinõude summas 197 060 krooni ja seaduslikud intressid kuni põhinõude täitmiseni.

KOHTU PÕHJENDUSED Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Vastavalt TsMS § 444 lg

1 võib tagaseljaotsusest välja jätta kirjeldava osa. Põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus.

Kohus tegi kostjale ülesandeks hiljemalt neljateistkümne (14) päeva jooksul hagi kättetoimetamisest arvates kohtule kirjalikult teatada, kas ta tunnistab hagi, millised on vastuväited hagile ja neid vastuväiteid kinnitavad tõendid. Kostjat hoiatati, et kohtule tähtaegselt vastamata jätmise korral on kohtul õigus teha hageja kasuks tagaseljaotsus. Asja materjalidest nähtub, et kostjale on hagimaterjalid kätte toimetatud 12. novembril 2007. a. Samas ei ole kostja määratud tähtajaks kohtule kirjalikult vastanud.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu (VÕS § 208 lg 1). VÕS § 82 lg 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 108 lg 1 tulenevalt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.

Kohus leiab, et hagi on piisavalt tõendatud hagiavalduses tooduga ja sellele lisatud müügija ühishüpoteegiga koormamise lepinguga (tlk 10-21), kostjale esitatud arvetega (tlk 25-26) ja notariaalselt tõestatud kohutuse täitmise avaldusega (tlk 27-29).

Ostu-müügi lepinguga võttis kostja kohustuse tasuda hagejale vastavalt lepingus sätestatule, kuid seda kostja teinud ei ole. Seetõttu on temapoolsed lepingulised kohustused täitmata. Pooled olid kokku leppinud viivise maksmise kohustuses tasumisega viivitamisel. Võlgu olev summa ja viivised kuuluvad kostjalt väljamõistmisele.

Arvestades eeltoodut ja juhindudes võlaõigusseaduse § 76 lg 1, § 82 lg 1, § 108 lg 1, § 113 lg 1 ja §

208 lg 1, rahuldab kohus OÜ R. hagi M.H. vastu 197 060 krooni nõudes. Lisaks mõistab kohus kostjalt välja hagiavalduse esitamise hetkeks kogunenud viivise summas 2 076 krooni ning TsMS §

367 alusel viivise põhiosa võlgnevuselt alates 25. oktoobrist 2007. a kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 468 lg 1 p 2 tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse. Seega kuulub käesolev otsus viivitamatult täitmisele.

MENETLUSKULUDE JAOTUS TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 3 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Tulenevalt TsMS § 162 lg-st 1 kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lg 1 alusel kannab antud asjas menetluskulud kostja.

Kohtunik