2-07-47433/4 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-07-47433

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Hiie Lindmets

Otsuse avalikult teatavaks-

tegemise aeg ja koht

7. jaanuar 2008, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-07-47433

Tsiviilasi

Balti Investeeringute Grupi Pank AS hagi X vastu 128

000 krooni nõudes

Menetlusosalised ja nende

esindajad

hageja Balti Investeeringute Grupi Pank AS (RK 10183757,

asukoht Rüütli 23 51006 Tartu), esindaja Riina Rebane;

kostja X

Kohtuistungi toimumise aeg

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Balti Investeeringute Grupi Pank ASi hagi X vastu.

2. Välja mõista X Balti Investeeringute Grupi Pank ASi kasuks 128 000 (ükssada

kakskümmend kaheksa tuhat) krooni, millest 64 932 krooni tagastamata

krediidisumma, 8880,67 krooni sissenõutavaks muutunud tasumata intress,

5791,82

krooni

viivis,

12 986,40

krooni

leppetrahv,

krooni

võla

sissenõudmisega seotud kulud ja 34 509,11 krooni kahjuhüvitis.

3. Jätta AS Balti Investeeringute Grupi Pank menetluskulud X kanda.

4. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Menetluskulude kindlaksmääramine

Menetlusosaline võib nõuda Tartu Maakohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist

lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates lahendi

jõustumisest. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad

dokumendid. Posti- ja sidekulude tõendamiseks piisab avaldaja kinnitusest, et need kulud on

kantud, kuid kohus võib nõuda nende tõendamist ka muul viisil. Käibemaksusumma

tõendamiseks piisab avaldaja kinnitusest, et ta ei saa tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi

arvestada (TsMS § 174 lg 1, 2, 3).

Edasikaebamise kord

Balti Investeeringute Grupi Pank AS võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu

Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte

hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus

võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

X võib kohtuotsuse peale esitada kaja Tartu Maakohtule 14 päeva jooksul alates

tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema

tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja

võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli

hagi kostjale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega.

HAGEJA NÕUE

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja X 12.01.2007 tarbijakrediidilepingu nr

0701163/96st, mille kohaselt andis hageja kostjale 65 000 krooni krediiti, millest peeti kinni

lepingu sõlmimise tasu 650 krooni. Lepingu järgi on kostja kohustatud maksma hagejale intressi

24.98% krediidisummast ühe aasta kohta ning kogu lepingu perioodi eest 162 476,92 krooni.

Kuna kostja ei täitnud lepingujärgseid kohustusi nõuetekohaselt, oli hageja 23.02.2007,

11.04.2007 ja 22.05.2007 sunnitud saatma kostjale kirjalikud meeldetuletused võla

sissenõudmiseks. Kostja on hageja kirjalikele meeldetuletuskirjadele lepinguliste kohustuste

täitmisega reageerinud vaid osaliselt. 11.06.2007 saatis hageja kostjale lepingu ülesütlemise

hoiatuse. Kuna kostja ei reageerinud ülesütlemishoiatusele võlgnevate summade tasumisega,

ütles hageja 05.07.2007 ülesütlemisavaldusega lepingu üles. Hageja nõuab kostjalt kokku

128 000 krooni, millest 64 932 kr tagastamata krediidisumma, 8880,67 kr sissenõutavaks

muutunud tasumata intress, 5791,82 kr viivis, 12 986,40 kr leppetrahv, 900 kr võla

sissenõudmisega seotud kulud ja 34 509,11 kr kahjuhüvitis.

Hageja on hagi alusena viidanud VÕS §-dele 76 lg 1; 100; 101 lg 1 p 1, p 6, lg 2; 108 lg 1; 113

lg 1; 115 lg 1; 127 lg 1; 128 lg 1, 2, 4; 158 lg 1; 402; 416 lg 1. Hageja taotleb menetluskulude

jätmist kostja kanda.

KOSTJA VASTUVÄITED

Kostja ei ole hagile tähtaegselt kirjalikult vastanud ega vastuväiteid esitanud.

KOHTU PÕHJENDUSED JA MENETLUSKULUDE JAOTUS

Kohtunik kohustas kostjat 28.11.2007 hagi menetlusse võtmise määruses ja kirjaliku vastuse

nõudes vastama hagile 20 päeva jooksul pärast nõude kättesaamist (tl 29). Kohus hoiatas, et kui

kostja kohtule tähtaegselt kirjalikult ei vasta, on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada.

Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kätte toimetatud isiklikult kostjale 04.12.2007 (tl 30).

Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule

vastanud.

TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada

hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus

on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud

faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg-st 3 tulenevalt võib kohus teha

tagaseljaotsuse TsMS § 407 lg-s 1 nimetatud juhul kohtuistungit pidamata. TsMS § 444 lg 1

alusel esitab kohus otsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse.

Hageja on esitanud oma nõude põhjendamiseks kohtule tarbijakrediidilepingu ning selle

maksegraafiku; Balti Investeeringute Grupi Pank ASi krediidilepingute üldtingimused;

23.02.2007, 11.04.2007, 22.05.2007, 11.06.2007 ja 05.07.2007 kostjale saadetud kirjad; hageja

poolt kehtestatud hinnakirja (tl 11-24).

VÕS § 402 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või

kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu.

Lepingu põhitingimuste kohaselt andis hageja kostjale 65 000 krooni krediiti. VÕS § 76 lg 1

kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse

rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas

täitmisega viivitamine. Kostja rikkus lepingut, jättes täitmata üldtingimuste p-s 2.1 sätestatud

kohustuse tagastada krediidisumma ja tasuda intress vastavalt lepingule lisatud maksegraafikule.

Kui võlgnik on kohustust rikkunud, siis võib võlausaldaja kasutada VÕS § 101 lg-s 1 nimetatud

õiguskaitsevahendeid kas eraldi või koos. Antud juhul nõuab hageja kostjalt nii kohustuse

täitmist (VÕS § 108), kahju hüvitamist (VÕS § 115) kui ka rahalise kohustuse täitmisega

viivitamise eest viivist (VÕS § 113). VÕS § 416 lg 1 alusel võib krediidiandja osamaksetena

tagastatava krediidi puhul krediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul,

kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega ja

krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva

summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul osamaksete tasumata jätmise

korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt peab

krediidiandja tarbijale hiljemalt koos täiendava tähtaja andmisega pakkuma võimalust

läbirääkimisteks, et leida võimalus kokkuleppele jõudmiseks.

VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja

nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni

kohase täitmiseni. Üldtingimuste p 6.1 kohaselt maksab krediidisaaja krediidisumma

tagasimaksmisega viivitamisel, samuti seoses krediidisaaja võla sissenõudmisega või muu

lepingust tuleneva krediidiandja õiguse teostamisega kantud kulude hüvitamisega viivitamisel

krediidiandjale viivist seaduses sätestatud määras ning p 6.2 alusel lähtutakse viivise

arvestamisel tegelikust päevade arvust kuus ja 365-päevasest aastast. Seega on antud juhul

lepingu järgselt viivise määraks 24,98% võlgnetavalt summalt aastas. Lepingu ülesütlemisel

05.07.2007 oli lepingu alusel sissenõutavaks muutunud tasumata viivis 14,83 krooni. Viivise

arvestamist alustas hageja alates 06.07.2007. Kuna kostja ei ole tema käsutuses olevat

krediidisummat tagastanud, on hageja viivisenõue perioodil 06.07.2007-12.11.2007 suurenenud

5776,99 kr (64 932 kr × 24,98% × 130 päeva / 365 päevaga) võrra. Kostjalt tuleb välja mõista

sissenõutavaks muutunud viivis 5791,82 kr (14,83 kr + 5776,99 kr).

VÕS § 158 lg 1 kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole

kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Üldtingimuste p 6.3

alusel on tarbijakrediidilepingu ülesütlemisel krediidisaaja kohustatud krediidiandjale tasuma

leppetrahvi 20% ülesütlemise hetkeks tagastamata krediidisummalt. Lepingu alusel on

leppetrahvi suuruseks 12 986,40 kr (64 932 kr × 20%). Võla sissenõudmisega seotud kulud 900

kr on hageja poolt kostjale saadetud kirjade kulud, mille tasumist nõuab hageja üldtingimuste p

9.3 ja 5.3 alusel, mis viitab hageja poolt kehtestatud hinnakirjale. Hageja nõuab kostjalt lepingu

rikkumisest tuleneva kahjuhüvitise summas 34 509,11 kr väljamõistmist, s.o lepingu rikkumisest

tulenev saamata jäänud tulu intressi näol, mida hageja olnuks õigustatud saama, kui ei oleks

esinenud kostjapoolset lepinguliste kohustuste rikkumist ning lepingu ülesütlemist.

Kohus leiab, et hageja on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult

põhjendanud oma nõuet ja hagi tuleb tagaseljaotsusega rahuldada ning kostjalt tuleb hageja

kasuks välja mõista kokku 128 000 krooni, millest 64 932 kr tagastamata krediidisumma,

8880,67 kr sissenõutavaks muutunud tasumata intress, 5791,82 kr viivis, 12 986,40 kr

leppetrahv, 900 kr võla sissenõudmisega seotud kulud ja 34 509,11 kr kahjuhüvitis.

TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste

vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 162 lõikele 1 kannab

menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus, rahuldades hagi, jätab hageja

menetluskulud kostja kanda.

TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata

täidetavaks.

Kohtunik