2-07-44433/16 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

ÄRAKIRI 2-07-44433

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Marika Leimann

Otsuse tegemise aeg ja koht 07.jaanuar 2008.a. Rakvere kohtumaja

Tsiviilasja number

2-07-44433

Tsiviilasi

A P hagi K P vastu elatise suurendamise nõudes

Menetlusosalised, esindajad HAGEJA A P , isikukood xxxx, elukoht xxxx

KOSTJA K P , isikukood xxxx, elukoht xxxx

RESOLUTSIOON

hagi rahuldada

Suurendada K P varasemalt väljamõistetud elatist ja välja mõista K P `ilt alates 22.10.2007.a. elatise katteks xxxx.a. sündinud poeg K ülalpidamiseks 1800 /üks tuhat kaheksasada/ krooni ja xxxx.a. sündinud tõtar K ülalpidamiseks 1800 / üks tuhat kaheksasada/ krooni, kuid mitte vähem kui ½ Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast lapse kohta kuus kuni laste täisealiseks saamiseni A P kasuks.

Menetluskulude jaotus

Hageja menetluskulud jäävad kostja kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele on õigus esitada apellatsioonkaebus Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättetoimetamisele järgnevast päevast arvates.

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

Hageja nõuded

Hagiavalduses esitatud nõude kohaselt on Rakvere Rajooni Rahvakohtu 01.03.1990.a. otsusega kostjalt välja mõistetud 1/3 osas töötasust elatise katteks laste K ja K ülalpidamiseks. Lääne- Viru Maakohtu 12.07.2001 otsusega mõisteti kostjalt hageja kasuks välja elatis 500 krooni kuus laste K ja K ülalpidamiseks. Hageja on kostja käest saanud elatist, aga väljamõistetud summa ei vasta juba ammu elatustasemele. 500 krooni kuus kahele lapsele on väga väike summa, laste vajadused on oluliselt suuremad. Kostja ülalpidamisel hageja andmetel rohkem isiklikke lapsi ei ole. Tema töötasu on korralik. Hageja palk on 5000 krooni, millest arvestatakse maha ka maksud. Hageja ei leia, et kostjal oleks aluseid maksta elatist alla riigi poolt kehtestatud miinimumsuurust. Hageja arvab, et kostja töötasu on piisav miinimumsuuruses elatise maksmiseks.

Kostja vastuväited

Kostja oma kirjalikus vastuses hagi ei tunnista. Ta on andnud lastele elatist ning 3600 krooni käesoleval ajal elatise maksmiseks on põhjendamatu. Hageja ei ole kostja poole pöördunud, et elatise summa suurendamise osas kokku leppida. Hageja ei ole põhjendanud väljaminekuid lastele linnas elava perekonna järgi ja ta pole välja toonud kuluartikleid ega kulusummasid, ühtegi kulutust pole dokumentidega tõendatud. teadaolevalt elab hageja koos lastega maal. Hageja on oma sissetulekutest esitanud ebaülevaatliku pildi, kuna ta saab lastetoetusi ja tal on võimalik kulutada kolme inimese peale 5310 krooni ehk 1770 krooni inimese kohta. Kuna hageja ei pea tasuma eluasemekulusid rohkem kui 1000 krooni kuus, jääb ülejäänud summa muude kulude tasumiseks. Kostja elab alevikus ja tal ei ole võimalik tegeleda abimajapidamisega. Kostja sissetulek ei võimalda maksta hageja soovitud suuruses elatist. Kostja keskmine palk märtsist 2007 juulini 2007 on 7370 krooni, tulumaks 1181 krooni, töötuskindlustus 44 krooni, kogumispension 147 krooni, kätte jääb 5998 krooni. Sissetulekust tasub igakuuliselt pangalaenusid 1689.10 krooni, eluaseme kulusid 1500 krooni, 500 krooni läheb elatise katteks, kätte jääb 2308.90 krooni. Kostja saaks elatist juurde maksta kummalegi lapsele 250 krooni. Kostja leiab, et lastel on piisav sissetulek, elatise suurendamisel hageja poolt soovitud summas jääks kostjale minimaalne summa elamiseks. Eluaseme kulusid ei ole võimalik vähendada. Hageja saaks nõude rahuldamise korral elatusvahendeid summas 8410 krooni, kostjale jääks 3770 krooni, millest üle 3000 krooni peab tasuma eluasemele. Kostja oli menetluse käigus nõus, et tasub lastele elatisena 1500 krooni kuus kokku.

Kohtu järeldused

Kohus leiab, et kostja on hagi sisuliselt tunnistanud, kuivõrd ta ei ole vaidlustanud asjaolu, et laste vajadused on 1800 krooni kuus ehk elatise miinimumsuurus hagiavalduse esitamise ajal. Kostja vastuväited põhinevad sellel, et tema sissetulek, arvestades kulusid, ei võimalda tasuda hageja poolt soovitud suuruses elatist. Kostja on ka öelnud, et kui hageja oleks kohtusse pöördumise asemel tema poole otse või täituri kaudu pöördunud, siis oleks saavutatud kompromiss hageja soovitud summa osas. Samas ei ole kostja menetluse kestel teinud hea tahte avaldusena ühtegi elatise makset ka tema enda poolt võimalikuks peetud suuruses. Kostja on esitanud oma sissetulekute tõendamisseks palgatõendi, mille kohaselt tema keskmiseks brutopalgaks on 6750 krooni. Kostja on tõendanud oma kuludena ühe kuu elektrimaksed summas ca 1500 krooni, vee ja kanalisatsiooniteenuste kulud ca 300 krooni ja kolme väikelaenu tagasimaksete igakuised summad. Kõiki nimetatuid kogumis hinnates leiab aga kohus, et laenu tagasimakseid ei saa eelistada alaealiste laste ülalpidamiskohustuste täitmisele, mistõttu ei saa neid kulutusi pidada antud hagi raames asjakohasteks. Laenumakseid on võimalik ajatada ja asjakohane ei ole ka kostja väide, et ta võttis need laenud enne hageja poolt hagi esitamist. Kostja ei saa eitada, et anno 2007 ei ole võimalik lastele normaalset arengut tagada 500- krooni suuruses summas elatise maksmisega, misõttu kohus leiab, et

ettenägeliku lapsevanemana pidi kostja arvestama asjaoluga, et laste vajadused aja kestel suurenevad ja seega ka laste ülalpidamiseks tehtavad kulutused suurenevad. Kostjale oli elatise maksmise kohustus nende laste osas teada vähemalt 2001.a seisuga ja seega on mistahes sellest hilisemal ajahetkel sõlmitud laenulepingud ülalpidamiskohustuse täitmist mõjutavaks asjaoluks.

Kostja 6750 krooni suurune keskmine brutopalk võimaldab tasuda elatise nõude katteks 3600 krooni; kostjale endale jääb tema kulude katmiseks 3150 krooni, mis kohtu hinnangul peab olema piisav, arvestades, et kostja esitatud kuluartiklite kandmises osaleb eelduslikult ka tema abikaasa ja et need kulud (elektrile, veele, kanalisatsioonile) tuleb jagada kostja perekonda moodustava nelja inimese vahel.

Hageja sissetulek 5885 krooni bruto (:3= 1961 krooni) võimaldab tagada hageja enda osaluse samasuguses määras laste ülalpidamises, nagu seda on käesoleva otsusega kostjalt väljamõistetud elatis ja seega on täidetud ka nõue, et vanemadosalevad võrdselt laste ülalpidamises.

PerekS § 60 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last.

PerekS § 61 lg.2 kohaselt elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest.

PerekS § 61 lg.4 kohaselt igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtesutatud kuupalga alammäära.

Tõenditena on kohus uurinud ja hinnanud poolte sissutulekuid ja väljaminekuid kinnitavaid tõendeid, varasemaid kohtuotsuseid, sünnitunnistuste ärakirju.

TsMS § 162 lg.1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

TsMS § 173 lg.1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

TsMS § 174 lg.1 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Kohtunik

/allkiri/

M. Leimann Ärakiri õige Nooremreferent

I.Golubev

Kohtuotsus jõustus 12. veebruaril 2008.a Nooremreferent

I.Golubev