Legislator Case Law & Legislation
2-07-1007/9 AI generated

2-07-1007/9 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Põlvas

Case Number 2-07-1007/9
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

2-07-1007

Legislator headnote

AI generated
2-07-1007/9 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Põlvas: 2-07-1007 «TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.»

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

2-07-1007

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus

Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Lembit Käis Otsuse tegemise aeg ja koht 29. märts 2007.a. Põlva Tsiviilasja number 2-07-1007 Tsiviilasi AS EMT (registrikood: xxxxxxxx, asukoht, A. G. (isikukood: xxxxxxxxxxx, elukoht: xxxxxx-xxxxxx xxxxxx -xxxxxx xxxx xxxxx xxxxxxx) vastu 3063,64 krooni nõudes Kirjalik eelmenetlus 29. märts 2007. a RESOLUTSIOON

1. Välja mõista A. G. AS-i EMT kasuks 1532 (üks tuhat viissada kolmkümmend kaks) krooni ja 32 senti võla ning 1531 ((üks tuhat viissada kolmkümmend üks) krooni ja 32 senti viivise katteks. 2. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks. 3. Jätta AS-i EMT menetluskulud A. G. kanda.

Otsus tehakse avalikult teatavaks Tartu Maakohtu Põlva kohtumaja kantselei kaudu 29.03.2007. a kell 16.

Pooled võivad esitada kaja Tartu Maakohtu Põlva kohtumajale tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus tuleb kätte toimetada väljaspool Eesti Vabariiki või avaliku teatavakstegemisega, võib kaja esitada otsuse kättetoimetamisest alates 28 päeva jooksul.

Hageja nõuded ja põhjendused

Hagiavalduse kohaselt osutas hageja kostjale teleteenust poolte vahel 25.09.2000.a. sõlmitud liitumislepingu alusel. Lepingu järgi kohustus hageja pakkuma kostjale teleteenust ning kostja kohustus osutatud teenuste eest tasuma vastavalt esitatud arvetele ja tasumisega viivitamise korral maksma viivist 0,5% päevas tasumata summast. Kostja on jätnud tasumata hageja poolt esitatud arved nr 12377319 ja 11195238 kogusummas 1573,35 krooni. Hagiavalduse esitamise seisuga on kostjal võlast tasumata

2-07-1007 2 (3) veel 1532,32 krooni. Seisuga 29.12.2006. a on kostja viivisevõlg hageja ees 4917,40 krooni.

Kuna kostja ei ole täitnud lepinguid nõuetekohaselt, sellepärast nõuab hageja kostjalt 2063,64 krooni väljamõistmist, millest on põhivõlg 1532,32 krooni ja viivis 1531,32 krooni.

Kostja vastuväited

Kostja on hagiavalduse koos lisadega kätte saanud 13.03.2007. a (tl 17), kuid ei ole kohtule määratud tähtajaks, s.o hiljemalt 27.03.2007. a, saatnud kirjalikku vastust. Kohus on kostjat hoiatanud, et tähtajaks kirjaliku vastuse mittesaatmise korral võib kohus hagi rahuldada tagaseljaotsusega (tl 12).

Kohtu põhjendused

TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada tagaseljaotsusega TsMS §-de 392 lg 5 ja 407 lg 1 alusel, sest kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt (27.03.2007. a) vastanud ja kohus on teda hoiatanud tagaseljaotsuse tegemise võimalikkusest ning hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud.

TsMS § 444 lg 1 kohaselt võib kirjeldava osa jätta välja tagaseljaotsusest, välja arvatud juhul, kui on alust eeldada, et otsus kuulub tunnustamisele ja täitmisele ka väljaspool Eesti Vabariiki. Põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus.

Kuna kohtule teadaolevalt ei kuulu antud otsus tunnustamisele ega täitmisele ka väljaspool Eesti Vabariiki, sellepärast märgib kohus selles üksnes õigusliku põhjenduse.

Vastavalt Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse §-le 2 kohaldatakse asjaolule või toimingule, mis on tekkinud või tehtud enne 1. juulit 2002, asjaolu tekkimise või toimingu tegemise ajal kehtinud seadust, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. Ka sätestab sama seaduse § 11, et võlasuhtele, mis on tekkinud enne 1. juulit 2002, kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud seadust. Tulenevalt nimetatud sätetest kuuluvad käesolevas asjas kohaldamisele Tsiviilkoodeksi (edaspidi TsK) sätted.

TsK § 173 lg 1 sätestab muu hulgas, et kohustised tuleb täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt seaduse või lepingu sätetele, selliste sätete puudumise korral aga vastavalt tavaliselt esitatavatele nõuetele. TsK § 174 kohaselt ei ole ühepoolne keeldumine kohustise täitmisest ja ühepoolne lepingu tingimuste muutmine lubatud, välja arvatud seadusega ettenähtud juhud.

2-07-1007 3 (3) TsK § 222 lg 1 sätestab, et kui võlgnik ei täida kohustist, on ta kohustatud hüvitama kreeditorile sellega tekitatud kahjud. Sama paragrahvi lõikes 2 on sätestatud, et kahjude all mõistetakse kreeditori poolt tehtud kulutusi, tema vara kaotsiminekut või rikkumist, samuti ka kreeditori poolt saamata jäänud tulu, mis ta oleks saanud, kui võlgnik oleks kohustise täitnud. TsK § 191 lg 1 sätestab, et leppetrahviks (viiviseks) loetakse seaduse või lepinguga kindlaksmääratud rahasumma, mille võlgnik on kohustatud tasuma kreeditorile kohustise mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmise, eriti täitmisega viivitamise korral.

Hagi on õiguslikult põhjendatud hagiavalduses märgitud asjaoludega ning tõendatud hagiavalduse ja sellele lisatud tõenditega. Hagiavaldusele lisatud tõendid tõendavad kostjapoolset kohustuste rikkumist ja kostja võlga koos viivisega summas 3063,64 krooni.

TsMS § 173 lg 1 ja 3 sätestavad muu hulgas, et asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel.

Kuna hagi rahuldatakse, siis tuleb jätta hageja menetluskulud täielikult kostja kanda TsMS §-de 162 lg 1 alusel. TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse.

Lembit Käis Kohtunik