2-07-20431/5 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-07-20431

K O H T U O T S U S E e s t i V a b a r i i g i n i m e l

Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Kohtuistungisekretär Kohtunik Ülle Raag Margit Paluoja, Jana Kaaver Otsuse tegemise aeg ja koht

03. jaanuar 2008. a Jõgeva kohtumaja Tsiviilasja number 2-07-20431 Tsiviilasi Exx Sxxx hagi Kxxxx Sxxx vastu ühisvara jagamiseks Menetlusosalised Hageja: Exx Sxxxx isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, esindaja vandeadvokaat Ivo Kütt Kostja: Kxxxx Sxxx, isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxx esindaja vandeadvokaat Andrus Veski Kohtuistungi aeg 20.10.2007, 14.12.2007 RESOLUTSIOON:

Rahuldada ExxSxxx hagi Kxxxx Sxxx vastu ühisvara jagamiseks .

xxxSxxx ja Kxxxu Sxxx ühisvaraks on järgmine vara:

Korteriomand asukohaga xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, kinnistusraamatu registriosa nr. xxxxxx5 Tartu Maakohtu kinnistusosakonna Jõgeva jaoskonnas väärtusega 150000 (ükssada viiskümmend tuhat) krooni.

Jagada Exx Sxxx ja Kxxxx Sxxx ühisvara, jättes korteriomandi asukohaga xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, kinnistusraamatu registriosa nr. xxxxxxx, Kxxxx Sxxx ainuomandisse.

Välja mõista Kxxxx Sxxxxxxt ExxxSxxx kasuks hüvitis 75000 (seitsekümmend viis tuhat ) krooni, mis on pool korteriomandi väärtusest.

Menetluskulude jaotus

Määrata ExxxSxxxxxxesindaja vandeadvokaat Ivo Kütt*ile tasu õigusabi osutamise eest 3360 krooni, kogusumma koos käibemaksuga 3964.80 krooni.

Exx Sxxx kanda jääb tema senine menetluskulutasutud riigilõivusumma 1000 kroooni. Kõik muud menetluskulud jätta Kxxxx Sxxx kanda.

Mõista välja Kxxxx Sxxxxxx menetluskuludena:

1)3000 (kolm tuhat) krooni riigilõivu katteks 2)tasu ExxxSxxxxxx osutatud riigi õigusabi eest summas 3964.80 (kolm tuhat üheksasada kuuskümmend neli krooni 80 senti) krooni.

Riigilõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvele nr 102200034796011 SEB Eesti Ühispangas, viitenumber 2900078538 või arvele nr . 221023778606 Hansapangas, viitenumber 2900078538. Tasu riigi õigusabi eest tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvele nr 102200034800017 SEB Eesti Ühispangas, viitenumber 2800049874 või arvele nr . 221023778606 Hansapangas, viitenumber 2800049874.

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

ExxxSxxx hagi Kxxxx Sxxx vastu ühisvara jagamiseks on esitatud järgmistel asjaoludel: Poolte abielu sõlmiti 19.04.1991 ja lahutati 12.06.1995.a. Poolte abielust sündinud kaks last elavad hageja juures. Poolte abielu kestel 10.05.1993 omandati hageja ema L.Sxxx tööosakute arvel korter asukohaga xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, mis vormistati kostja nimele. Abielu lahutamise järel lepiti kokku, et korter vormistatakse poolte ühiste laste nimele, kuid kostja ei ole lubadust pidanud. Kostja ei ole olnud nõus ühisvara ka kokkuleppel jagama. 01.07.2002 on kostja lasknud ennast kinnistusraamatusse kanda korteriomandi omanikuna. Hageja on seisukohal, et kinnistu näol on tegemist poolte ühisvaraga, ehkki kostja kanti kinnistuomanikuna kinnistusraamatusse sisse pärast abielu lahutamist. Korteriomand tekkis tänu sellele, et korter omandati poolte abielu kestel hageja ema tööosakute eest vallasasjana. Hageja hinnangul on ühisvaraks oleva korterimandi väärtus praegu 150000 krooni. hagejal on kaks alternatiivset ettepanekut ühisvara jagamiseks: 1) jätta korteriomand poolte kaasomandisse ½ mõttelises osas kummalegi poolele 2)jätta korteriomand kostjale, mõistes temalt hüvitusena hagejale välja 75000 krooni.

Hageja taotles tema vabastamist riigilõivu tasumisest ja talle on määratud riigi õigusabi.

Kohus vabastas hageja riigilõivu tasumisest osaliselt nõude esitamisel, kohustades hagejat tasuma riigilõivu 1000 krooni (tl.18-19). Hageja tasus 1000 krooni (tl. 20).

Kostja nõuet ei tunnistanud (tl.24). Kostja väitel on poolte ühisvaraks ka teine korter xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Seega on ühisvarast üks korter hageja, teine kostja kasutuses ja nii on ka omandid fikseeritud. Abielu lõppemisel on ühisvara faktiliselt jagatud, hagi on kostja arvates esitatud pahatahtlikult. Kostja tunnistab, et tal on hageja ees võlg lapsele makstava elatise näol ja seetõttu on ta valmis lahendama asja kompromissiga.

Hageja eitab teise korteriomandi kuulumist ühisvara hulka (tl.35). See korter vallasasjana on omandatud 27.10.1995 pärast abielusuhete lõppu ja kantud kinnistusraamatusse 15.03.2001.a.

Kohtuistungil 10. oktoobril 2007 (tl.39) loobus hageja ühisvara jagamisel esimesest alternatiivist ja jäi nõude juurde jätta korter kostjale ja mõista hageja kasuks välja pool korteri väärtusest. Kostja kohtuistungil kinnitas, et teine korter xxxxxxxxx ei kuulu siiski ühisvara hulka ja jagatavaks ühisvaraks on üks korteriomand, xxxxxxxxxx. Kostja oli seisukohal, et ühisvaraks oleva korteri väärtuse õigeks määramiseks tuleb leida pooli rahuldav kinnisvarabüroo ja lasta korteriomand hinnata. On võimalik kompromissi sõlmimine tulenevalt määratavast hinnast. Korteriomandi jätmine poolte kaasomandisse ei ole otstarbekas ja seda kostja ei soovi. Ka kostjale ei ole seda korterit vaja ja see võiks jääda hagejale. Pooled pidasid läbirääkimisi ja avaldasid ühise seisukoha: kostja tellib korteriomandi hindamise ja seejärel jätkatakse läbirääkimisi. Ollakse ühisel seisukohal selles, et korter jääb kostja omandisse. Kohus määras uue istungiaja lähtudes prognoositavast hindamisajast.

Määratud kohtuistungiajaks 14.detsembriks 2007 pooled kohtule midagi ei esitanud.

Kohtuistung

Kohtuistungile kostja pool ei ilmunud. Kostja esindaja teavitas ilmumise võimatusest, kostja oma mitteilmumist ei põhistanud.

Hageja avaldas: kostja on teatanud, et ei vaidlusta hinda 150000 krooni. Kas hindamine on tellitud või mitte, ei ole hagejale teada. Läbi räägiti hüvitise 75000 krooni väljamaksmise tingimuste üle, kuid kokkulepet ei saavutatud. Hageja soovib asjas sisulise otsuse tegemist: jätta korteriomand xxxxxxxxxxxxxxxxxxx kostjale ja mõista hagejale hüvitis 75000 krooni, s.o. pool korteriomandi väärtusest. Menetluskulud jätta kostja kanda.

Kohtu seisukohad

Kohus leiab, et asi tuleb lahendada sisulise otsusega TsMS § 414 lg.1 alusel, kuna hagi aluseks olevad asjaolud on sellise otsuse tegemiseks piisavalt välja selgitatud

Et ühisvara jagamise vaidlust lahendada, tuleb kohtul kindlaks teha ühisvara koosseis. PkS §

18 lg.2 järgi „Kui ühisvara jagatakse pärast abielusuhete lõppemist, määratakse ühisvara kindlaks abielusuhete lõppemise aja seisuga“.

Poolte vahel ei ole vaidlust ühisvara koosseisu üleühisvaraks on korteriomand asukohaga xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Seda tõendavad akt nr . 35 (tl.7-8) korteri omandamise kohta 10.mail 1993 tööosaku arvel ja avaldus (tl.9) tööosakute andmiseks korteri xxxxxxxxxx ostuks. Korteriomand kantud kinnistusraamatusse 01.07.2002. Poolte abielu on sõlmitud 19.04.1991 (tl.5) ja lahutatud 12.06.1995 (tl.6). Seega on registrisse kandmisele kuuluv vallasasi soetatud abielusuhete kestmise ajal. Ei ole vaidlust selle üle, et korter vallasasjana oli poolte ühisvara ja omanikuna on kinnistusraamatusse kantud üks abikaasa PkS § 17 lg.5 kohaselt. Selliselt soetatud kinnisasi tuleb lugeda abikaasade ühisvaraks.

Ühisvaraks oleva korteriomandi väärtuseks tuleb lugeda 150000 krooni. Hageja kinnitusel on korteriomandi väärtus just selline. Kostja ei ole teistsugust hinda teatanud ega tõendanud, ehkki selleks on antud kohtuistungitevaheline aeg. Seega tuleb lugeda ühisvara väärtuseks 150000 krooni. PkS § 19 lg.1 järgi abikaasade ühisvara jagamisel loetakse nende osad võrdseks. Pooled ei ole esitanud sellest seadusesättest erinevaid seisukohti. Seega tuleb hageja ja kostja osad ühisvaras lugeda võrdseks. Pooled on ühetaolisel seisukohal selles, et ühisvaraks oleva korteriomandi jätmine kaasomandisse ei ole õigustatud. Hageja taotleb korteriomandi jätmist kostja omandisse ja kostja kohtuistungil nõustus sellega.

PkS § 19 lg 3 näeb ette, et abikaasade ühisvara jagamisel määratakse kummalegi abikaasale jääv vara kaasomandi osana, asjadena ning varaliste õiguste ja kohtustena. PkS § 19 lg.4 sätestab: kui ühisvara jagamisel osutub ühele abikaasale jääva vara väärtus suuremaks tema osast ühisvaras, mõistab kohus temalt teisele abikaasale rahalise hüvituse.

Seega tuleb ühisvaraks olev korteriomand jätta kostja ainuomandisse ja hagejale tuleb omandi kaotamise eest määrata hüvitus. Kuna poolte osad ühisvaras on võrdsed, tuleb hüvitus määrata summas, mis võrdub poolega korteriomandi väärtusest, s.o. summas 75000 krooni.

Hageja ei soovi hüvitise väljamaksmise täpsustamist kohtulahendis.

Menetluskulude jaotus

TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. § 173 lg 3 kohaselt näeb menetluskulude jaotuses kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.

TsMS § 164 lg.1 kohaselt kannab hagilises perekonnaasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. TsMS § 164 lg 2 järgi võib kohus jagada kulud erinevalt käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust, kui tegemist on abielu varavahekorral põhineva vaidlusega või kui kulude selline jaotus ei oleks õiglane, muu hulgas kui see kahjustaks ülemääraselt ühe abikaasa olulisi vajadusi. TsMS § 163 lg.2 sätestab menetluskulude jaotuse olukorras, kus pool kompromissiga ei nõustunud. PkS § 18 lg.3 järgi jagavad abikaasad ühisvara kokkuleppel, kinnisasja puhul notariaalselt (lg.4). Käesoleval juhul puudusid takistused ühisvara jagamiseks poolte vahel kohtuväliselt, kuna sisulised vaidlused ühisvara jagamisel puudusid. Ehkki kostja esitas hagi vaidlustuse, jäi see sisutuks ja tõendamata. Seega olnuks ühisvaraks olnud kinnisasja jagamiseks piisav vastava notariaalse lepingu sõlmimine kohtuväliselt. Käesoleval juhul on hagi rahuldamisega lõppenud menetlus alanud, toimunud ja kompromiss on jäänud sõlmimata kostja vastuseisu tõttu.

Seetõttu leiab kohus, et menetluskulude jaotamisel tuleb TsMS § 164 lg-s 1 sätestatust kõrvale kalduda ning lg 2 rakendada. Seetõttu tuleb kostja kanda panna TsMS § 190 lg.41 alusel hagejale osutatud riigi õigusabi kulu. TsMS § 190 lg.2 teise lause alusel tuleb kostja kanda panna ka riigilõiv, mille tasumisest on hageja vabastatud- 3000 krooni. Hageja on seni tasunud riigilõivu 1000 krooni (tl.20). Selle kulu jätab kohus hageja enda kanda, kuna riigilõiv ja notaritasu tulnuks kanda ka asja kohtuvälisel menetlemisel (kinnisasja jagamisel notariaalse lepingu sõlmimisega).

Riigi õigusabi andnud vandeadvokaat I.Kütt (tl.11-12) on esitanud taotluse tasu väljamõistmiseks kokku 16 pooltunni eest 3360 krooni, koos käibemaksuga 3964.80 krooni. Riigi õigusabi seaduse § 22 järgi riigi õigusabi osutamise tasu suuruse ja kantud vajalike kulude suuruse määrab kohus kindlaks kohtuotsusega või määrusega õigusabi osutanud advokaadi taotluse alusel. “Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatus ja kord”, kehtestatud justiitsministri 26.jaanuari 2005.a. määrusega nr . 2 ja selle muudatustega, sätestab rakendatavad tasumäärad. Lähtudes neist tasumääradest, § 12 lg.1, lg.2, on esindaja taotlenud tasu 3360 krooni määramist ja kohus leiab, et see on olnud vajalik ja põhjendatud. Esindaja tasu summa 3964.80 krooni (mille hulgas käibemaks) tuleb määrata.

Kohtunik Ü.Raag