2-07-48210/1 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Taimi Kollom Otsuse tegemise aeg ja koht 03. jaanuar 2008. a Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-07-48210 Tsiviilasi AJ hagi SJ vastu elatise vähendamiseks. Menetlusosalised ja nende esindajad hageja AJ(isikukood XXX, elukoht XXX) kostja SJ(isikukood XXX, elukoht XXX) Asja läbivaatamine Kirjalikus menetluses RESOLUTSIOON Hagi rahuldada.

Vähendada Harju Maakohtu 24.10.2006.a otsusega tsiviilasjas nr 2-06-9063 AJ-lt välja mõistetud elatusraha suurust ja mõista välja AJ’lt igakuiselt elatusraha 500 (viissada) krooni SJ kasuks poeg IJ(sünd. XXX.a) ülalpidamiseks alates 20. 11. 2007.a. kuni IJ täisealiseks saamiseni, s.o. kuni XXX.a.

Kohtuotsus elatise osas kuulub viivitamatult täitmisele.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on pooltel õigus edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtusse esitades apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Esitatud asjaolud AJ esitas kohtule 20.11.2007.a. hagi SJ vastu elatise vähendamiseks. Hageja palub vähendada Harju Maakohtu 24.10.2006.a. otsusega tsiviilasjas nr 2-06-9063 väljamõistetud elatise suurust 2000 kroonilt 500 kroonile.

Hagiavalduse kohaselt mõisteti hagejalt kostja kasuks Harju Maakohtu 24.10.2006.a. otsusega tsiviilasjas nr 2-06-9063 alaealise lapse ülalpidamiseks välja igakuine elatis summas 2000 krooni kuni lapse täisealiseks saamiseni. Kohtu põhjenduste ja järelduste kohaselt oli vanemate varaline seisund elatise väljamõistmise hetkel võrdne ning sellest tulenevalt tuleb lapse ülalpidamiskohustused vanematel kanda võrdselt. Kohus leidis, et kostja varaline seisund võimaldab maksta elatist hageja poolt taotletud summas. Hageja saab aru, et lapse ülalpidamiskohustus tuleneb seadusest ning iga vanema kohustus on toetada oma alaealisi lapsi. Samas on hageja varaline ja tervislik seisund võrreldes kohtuotsuse tegemise ajaga oluliselt muutunud. 19.09.2007.a. arstliku ekspertiisi otsusega nr. XXX on hagejal tuvastatud püsiv osaline töövõimetus ning töövõime kaotuse protsendiks on hagejale määratud 90% ning hageja saab töövõimetuspensioni summas 3147,79 krooni.

2 Seoses töövõimetusega lõpetas hageja tööandja temaga töölepingu, mille tulemusena on hageja ennast registreerinud arvele töötuna. Hageja ainsaks sissetulekuks on hetkel töövõimetuspension ning minimaalne laekumine töötukassast. Muid sissetulekuid hagejal ei ole ning tasuva ja võimetekohase töö leidmine on tervise tõttu raskendatud hetkel ja tõenäoliselt ka tulevikus. Hageja väljaminekuteks ühes kuus on kohtuotsusega väljamõistetud elatis 2000 krooni, elamuasemega seonduvad kulutused 800-900 krooni, toidule 1500 krooni, ravimitele 1200 krooni ja ühispanga krediitkaardile 600 krooni. Hageja tegelikud väljaminekud ületavad oluliselt sissetulekuid. 31.12.2007.a. teavitas hageja kohut, et on nõus kirjaliku menetlusega.

Kostja vastuväited Kostja tunnistab hagi ja palub lõpetada hagejalt kohtuotsusega väljamõistetud igakuise elatise maksmine. Kostja ei oleks hagejal palunud elatist maksta, kui oleks teadnud hageja tervislikust seisundist. Hageja lõpetas elatusraha maksmise poeg I ülalpidamiseks juunis 2006.a., kuid ei teavitanud kostjat elatusraha maksmise lõpetamise põhjustest, seega oli kostja sunnitud pöörduma kohtutäituri poole. Kostja töötab pidevalt lisakoormusega, et last üleval pidada. Kostja keskmised kulutused ühes kuus on umbes 5000 krooni, sealhulgas kommunaalkulutused keskmiselt 1800 krooni, telefoni, elektri, kaabel TV kulutused, lapse sporditrenni ja kooli õppetööga seotud kulutused, kulutused toidule, samuti on vaja kostjal osta lapsele riideid ja jalanõusid, kuna kasvueas teismeliseeas lapsele on vaja osta uusi riideid, jalanõusid, talispordivahendeid jne. Kostja teavitas kohut, et on nõus kirjaliku menetlusega.

Maakohtu põhjendused

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 403 lg 1 kohaselt poolte nõusolekul võib kohus lahendada asja seda kohtuistungil arutamata. Pooled on kohut teavitanud, et on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

Perekonnaseaduse (PKS) § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja abi vajavat töövõimetut täisealiseks saanud last. Vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et laps saab kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise. Nimetatud kohustusele vastab lapse õigus saada ülalpidamist. Üldjuhul peavad vanemad oma lapsi ülal vabatahtlikult. Kui vanem ei täida PKS §-s 60 sätestatud ülalpidamiskohustust vabatahtlikult, siis on teisel vanemal PKS § 61 lg. 1 alusel õigus nõuda kohustust rikkunud vanemalt elatist kohtu kaudu. Seega on lapsega koos elaval vanemal õigus nõuda teiselt vanemalt elatist, kui on rikutud lapse õigust saada ülalpidamist. Vastavalt PKS § 50 lg-le 2 on vanem kohustatud oma lapse õigusi ja huve kaitsma. Seega, kui teine vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, siis on vanem, kelle juures laps elab, kohustatud nõudma teiselt vanemalt PKS § 60 lg-s 1 sätestatud ülalpidamiskohustuse täitmist.

Harju Maakohtu 24.10.2006.a. kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-06-9063 on AJ’lt välja mõistetud SJ kasuks igakuine elatis summas 2000 krooni poeg I ülalpidamiseks alates 17.04.2006.a. kuni lapse täisealiseks saamiseni XXX.a.

20.11.2007.a. esitas AJ kohtule hagi SJ vastu elatise vähendamiseks ning palub vähendada Harju Maakohtu 24.10.2006.a. kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-06-9063 väljamõistetud elatist 500 kroonini, kuna 19.09.2007.a. arstliku ekspertiisi otsusega nr XXX on hagejal tuvastatud püsiv osaline töövõimetus ning töövõime kaotuse protsendiks on hagejale määratud 90%, samuti on hageja arvele võetud töötuna. PKS § 61 lg 2 sätestab, et elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. Tulenevalt PKS § 61 lg 4 ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga

3 alammäära. Vabariigi Valitsuse 20.12.2007.a määrusega nr. 254 on kuupalga alammääraks 2008.a. kehtestatud 4350 krooni. Seega ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui 2175 krooni. PKS § 61 lg p 1 kohaselt võib kohus jätta elatise välja mõistmata või selle suurust vähendada alla käesoleva paragrahvi 4. lõikes nimetatud suuruse või elatise maksmise lõpetada, kui vanem, kellelt elatist nõutakse, on töövõimetu.

Kohus leiab, et kostja kui kohustatud isiku varaline seisund ei võimalda enam maksta poeg IJ ülalpidamiseks Harju Maakohtu 24.10.2006.a. kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-06-9063 väljamõistetud elatist summas 2000 krooni kuus, kuna hageja varaline ja tervislik seisund on võrreldes 24.10.2006.a. kohtuotsuse tegemise ajaga oluliselt muutunud. Hageja on kohtule esitanud 19.09.2007.a. arstliku ekspertiisi otsuse nr. XXX, mille kohaselt on hageja töövõime kaotuse protsendiks 90 % ning hageja sissetulekuks on 25.09.2007.a. Tallinna Pensioniameti Paide osakonna otsuse nr. XXX järgi töövõimetuspension summas 3148 krooni. Samuti on hageja võetud arvele töötuna. Kostja tunnistab hagi, s.t. vähendada elatusraha suurust 500 krooni kuus, kuid samas palub lõpetada elatise maksmine, kuna hageja varaline ja tervislik seisund on halvenenud. Kostja väljaminekud ühes kuus on keskmiselt 5000 krooni.

Kohtul on õigus ja ka kohustus lähtuda elatise väljamõistmisel mõlema vanema varalisest seisundist ning lapse vajadustest. Antud juhul on tõendatud kohustatud isiku, hageja, töövõime kaotus 90% ulatuses, mille taastumine eeldatavalt võtab pikemat aega, samuti on hageja arvele võetud töötuna. Eeltoodu alusel kohus leiab, et kostja ei ole võimeline maksma poeg IJ ülalpidamiseks kuus 2000 krooni. Kuid kuna hageja saab igakuiselt invaliidsuspensioni 3147,79 krooni, siis on tal siiski võimalus lapse ülalpidamiskohustusi osaliseltki kanda Seetõttu ei nõustu kohus kostja seisukohaga, et hageja ei pea seoses invaliidsusega üldse oma vanema kohustust lapse ülalpidamise osas kandma.

Eeltoodu alusel ja tuginedes PKS § 61 lg. 6 punktis 1 sätestatule, mille kohaselt võib vähendada elatise suurust alla käesoleva paragrahvi 4. lõikes nimetatud suuruse, leiab kohus, et antud asjas on põhjendatud muuta Harju Maakohtu 24.10.2006.a otsusega tsiviilasjas nr 2-06-9063 AJ-lt välja mõistetud elatusraha suurust ja mõista välja igakuine elatis poeg IJ ülalpidamiseks summas 500 krooni kuni lapse täisealiseks saamiseni, s.o. XXX.a. Kohus märgib, et kuna poolte alaealine laps elab hageja juures, siis on hagejal võimalus pöörduda ka kohaliku omavalitsuse poole abi ja toetuse saamiseks lapse kasvatamisel ja lapse vajalike vajaduste rahuldamiseks.

Tuleb arvestada ka sellega, et füüsiline isik, kes saab kohtuotsuse alusel PKS § 61 järgi elatist, maksab elatiselt tulumaksuseaduse § 12 lg. 1 p. 7 ja § 19 lg. 1 kohaselt tulumaksu.

PKS § 61 lg. 3 järgi võib kohus vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta.

Riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg. 1 p.2 sätestab, et riigilõivu ei võeta elatise hagi läbivaatamise eest.

Taimi Kollom Kohtunik