2-07-30888/8 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Krista Kirspuu Määruse tegemise aeg ja koht

21. detsember 2007.a, Kentmanni kohtumaja, Tallinn Tsiviilasja number 2-07-30888 Tsiviilasi Tallinna linna avaldus lapse DJ äravõtmiseks vanematelt TI ja VJ Menetlusosalised ja nende esindajad avaldaja – Tallinna linn (asukoht: XXX); avaldaja esindaja – Nõmme Linnaosa Valitsus (postiaadress: XXX); asjast puudutatud isik – TI(IK XXX; elukoht: XXX); asjast puudutatud isik – VJ(IK XXX; elukoht: XXX); asjast puudutatud isik – DJ(IK XXX; elukoht: XXX), DJlepinguline esindaja määratud korras advokaat Helen Tomberg. Kohtuistungi toimumise aeg

30. oktoober 2007.a RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Tallinna linna avaldus.

2. Võtta ära TI(IKXXX) ja VJ (IKXXX) laps DJ(IKXXX) vanema õiguste äravõtmiseta.

Määrus jõustub päeval, kui see tehakse teatavaks isikutele, kelle kohta määrus vastavalt selle sisule tehti. Menetluskulude kindlaksmääramine Avaldaja menetluskulud jäävad avaldaja enda kanda. Muus osas jäävad menetluskulud riigi kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.

Avaldaja taotlus ja põhjendused

Tallinna Linna (Nõmme Linnaosa Valitsuse kaudu) avalduse kohaselt on DJ(sünd XXX.a.) vanemliku hoolitsuseta laps. D emana on sünniakti kantud TI ja isana VJ, kuid kumbki vanem ei täida lapse kasvatamise kohustust.

Probleemid Dga algasid juba 2005.a. seoses sellega, et D ei täitnud koolikohustust. Tema ja vanematega vesteldi korduvalt, kuid tulemusi see ei andnud. D koolist puudumist arutasid korduvalt Nõmme LOV alaealiste asjade komisjon, ka see ei taganud vanemate järelevalvet. Tallinna XXX teatas eestkosteasutusele lapse ebasobivatest elamistingimustest 2006.a. veebruarikuus. Sellest ajast alates on perekonnale pakutud abi sotsiaaltöö raames. Nii lapse emal kui isal puudusid dokumendid ja Eesti Vabariigis viibimiseks elamisload. Kumbki vanem ei saanud ametlikku sissetulekut, tarvitasid süstemaatiliselt alkoholi. Sotsiaaltöö vanemate jaluleaitamiseks eesmärgiga teadvustada nendes vajadust lapse eest hoolitseda ja tagada tema koolikohustuse täitmine ei kandnud vilja vanemate huvipuuduse tõttu. Korduvalt lastekaitseja peretöötajate pakutud abi vastu ei võetud. Vanematel puuduvad oskused ja soov lapse eest hoolitsemiseks. Lastekaitseja peretöötajate nõuandeid nad ei järgi, pidades olulisemaks enda heaolu. Suhtumine lapse vajadustesse ja hoolitsusse ei ole adekvaatne. Seejuures on TI D poolt koolikohustuse mittetäitmisele hinnangut andes pigem D õigustav. Toimetulekuoskuste puudumise ja isikuomaduste tõttu ei ole nad võimelised last kasvatama ega tagama talle turvalist elukeskkonda. Perekonna elukohaks on AS-le ER kuuluv elamiskõlbmatu lobudik, mida perekond kasutab õigusliku aluseta. Majas puudub vesi, kanalisatsioon, küte, tualett. AS ER on esitanud vanemate vastu hagi Harju Maakohtusse asja väljanõudmiseks ebaseaduslikust valdusest, kuid jõustunud kohtuotsust asjas veel ei ole.

Avaldaja on seisukohal, et D koolikohustuse mittetäitmise probleemi on põhjustanud vanemate eluviis - D vanemad tarvitavad alkoholi, kodus puuduvad lapse jaoks elementaarsed elamistingimused, s.h võimalus enda ja riiete pesemiseks ning tualetis käimiseks. TI ja VJ ei ole võimelised D eest hoolitsema, teda kasvatama ega arendama. Vanemad ei mõista, et laps vajab stabiilset ja turvalist elukeskkonda. TI on 12.06.2006 koostatud märgukiri peres esinevate probleemide kohta, kuid TI ei ole midagi ette võtnud koduse olukorra muutmiseks. 02.08.2007 avalduses soovib TI suunata DJ lastekodusse, kuna ei suuda tagada lapsele normaalset kasvukeskkonda. D J on osaks saanud emotsionaalne hooletussejätmine - lapsevanemad on ükskõiksed oma lapse suhtlemisja kaitstuse vajaduse järele, lapsevanemad ei ole taganud lapsele turvalist kasvukeskkonda.

Puudutatud isikute seisukohad Kohtuistungil Tallinna linn toetas avaldust ja palus ära võtta DJ ära võtta tema vanematelt TI ja VJ.

DJ lepinguline esindaja on seisukohal, et avaldus on põhjendatud ning ta peab lapse huvides õigeks avaldus rahuldada. TI ja VJil puudub tegelikult toimiv peresuhe. Nad kasutavad süstemaatiliselt alkoholi, ei tööta pidevalt. Neil ei ole aega ega huvi hoolitseda Dle hariduse andmise eest ega valmistada teda ette iseseisvaks eluks vajalike oskuste omandamisel. Sellises kasvukeskkonnas ei ole lapsele tagatud arenguks elementaarsemadki võimalused ning seataks ohtu lapse julgeolek. Lapse esindaja on seisukohal, et kuna mõlemal vanemal puudub orienteeritus sotsiaalsele õiguskuulekale käitumisele, neil ei ole püsivat töökohta ega elamiskõlbulikku elukohta ning neil on kalduvus kuritarvitada alkoholi, ei ole nad võimelised kindlustama lapsele vajalikku kasvamisja arenemiskeskkonda. Samuti leiab VS lepinguline esindaja, et TI ja VJ ei ole pikema perioodi vältel täitnud oma kohustusi lapse kasvatamisel ja tema eest hoolitsemisel, kusjuures igasugused mõjuvad põhjused selleks puuduvad. Tema süstemaatiliselt üksinda ja adekvaatse täiskasvanu järelevalveta jätmisega on nad seadnud ohtu lapse elu. Jättes kontrollimata ja toetamata D koolikohustuse täitmise on vanemad seadnud ohtu lapse arengu. Vanematele osutatud sotsiaalabi ja korduvalt antud võimalused ei ole ennast õigustanud, sest nad ei ole oma ellusuhtumist muutnud. Lapse eraldamine vanematest on toimunud lapse huvides, sest muude abinõude kasutamine ei ole andnud tulemust. Seega on täidetud SHKS § 25 lg-s 1 märgitud eeldused. Laps on põhjendatult paigutatud lastekodusse, kus talle on tagatud eakohane kohtlemine, meditsiiniline järelevalve ning regulaarne toit.

Puudutatud isikud TI ja VJ möönavad, et lapsel on lastekodus paremad tingimused ning nõustuvad lapse äravõtmisega kuid soovivad, et laps saaks käia nädalavahetuseti kodus.

Puudutatud isik DJ avaldas ärakuulamisel kohtule, et ta on nõus, et ta võetakse vanematelt ära. Kodus on D halvad tingimused. D tunnistas, et kodus elades ei taha ta koolis käia ning puudub koolist igasuguse põhjuseta, ning valetab sõpradele, et tegelikult ta käib koolis. Ta ei karda koolis käia. D teab, et oma elu korda saamiseks peab ta ennast kätte võtma ning ta usub, et lastekodus elades saab ta oma elu järje peale. D seletas, et tal ei ole unistusi ning midagi teda ei huvita, ta ei usalda kedagi.

Kohtumääruse põhjendused

Kohus, kuulanud ära avaldaja esindaja ja puudutatud isikute seisukohad, lisaks uurinud asjas kogutud kirjalikke tõendeid, leidis, et avaldus on leidnud asja sisulise arutamise käigus tõendamist ja kuulub rahuldamisele.

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) 550 lg 1 p-le 2 lahendatakse vanema õiguste määramine lapse suhtes hagita menetluses. TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 558 lg

1 kohaselt kuulab vanema õigusi lapse suhtes puudutavas menetluses kohus vanemad ära. Vanemate isiklike õiguste osas kuulab kohus vanemad ära isiklikult. TsMS § 559 lg 1 kohaselt kuulab kohus vanema õigusi lapse suhtes puudutavas asjas vähemalt seitsmeaastase ning piisava kaalutlusja otsustusvõimega lapse isiklikult ära, kui lapse soovid, suhted või tahe omavad asja lahendamisel tähendust või kui see on ilmselt vajalik asjaolude selgitamiseks. Kohus on ära kuulanud alaealise DJ kui ka tema vanemad TI ja VJ’i.

Lapsesse puutava vaidluse läbivaatamisel lähtub kohus eelkõige lapse huvidest. Vastavalt Perekonnaseaduse (PKS) §-ile 50 lg 1 on vanemal kohustus last kasvatada ja tema eest hoolitseda. Vanemad, olles õigustatud isiklikult kasvatama oma lapsi, on samaaegselt kohustatud teostama seda õigust laste huvides. Selle nõude rikkumise puhul vanemate õigusi ei kaitsta ja kooskõlas seadusega võib vanemailt ära võtta nii lapse kui ka vanema õigused. Perekonnaseaduse (PKS) § 53 lg 1 kohaselt ühe vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel võib kohus otsustada võtta lapse ühelt või mõlemalt vanemalt ära vanema õiguste äravõtmiseta, kui last on ohtlik jätta vanemate juurde.

Asja materjalidele lisatud sünnitunnistusest nr XXX (t/l 11) nähtub, et TI ja VJ’i suhtest on sündinud XXX.a. tütar D J. Käesoleval juhul kohus leiab, et DJ äravõtmine TI ja VJ on põhjendatud, kuna alaealist on ohtlik jätta vanemate juurde, kuna puudutatud isikud ei suuda täita vanema kohustust last kasvatada ja tema eest hoolitseda. Kohus leiab, et DJ jätmine TI ja VJi kasvatusele võib olla ohtlik D tervisele ja arengule. TI ja VJil puudub elamiskõlblik elamispind ja majanduslikud vahendid, et Dt kasvatada ja tema eest hoolitseda. TI ja VJ ei ole suutnud täita oma kohustust lapse koolikohustuse täitmise eest hoolitsemisel ja lapsele elementaarsete elamistingimuste muretsemisel. Tallinna Valdeku Põhikooli direktori taotlusega Nõmme LOV alaealiste asjade komisjonile (tlk 17) ja Nõmme LOV alaealiste asjade komisjoni 21.03.2007 otsusega nr 7 on tõendatud, et laps on jäänud vajaliku järelevalveta ja hoolitsuseta ning DJ ei ole täitnud pikaajaliselt koolikohustust. XXX Põhikooli sotsiaaltöötaja koostatud iseloomustusest nähtuvalt on probleemid D väga pikaajalised. Kohus on seisukohal, et seega asjas on leidnud tõendamist TI ja VJi suutmatus hooldada ja kasvatada oma tütart. Tsiviilasjas tuvastatud asjaoludel on lapse huvides tema paigutamine eestkosteasutusse. Samuti on lapse paigutamisega lastekodusse nõustunud alaealine DJ ise kui ka puudutatud isikud TI ja VJ. Ka DJ esindaja toetab D äravõtmist TI ja VJ kasvatuselt.

Kohus leiab, et D jätmine TI ja VJi kasvatusele võib olla ohtlik D tervisele ja arengule. Kohtul ei ole alust arvata, et alaealise vaimset ja füüsilist heaolu arvestades oleks vajalik jätta D vanemate kasvatusele. Samas selgitab kohus, et lapse äravõtmine vanemalt ei välista lapse kohtumist vanemaga.

Perekonnaseaduse § 53 lg 4 kohaselt lapse äravõtmise põhjuste äralangemisel võib kohus vanema nõudel otsustada laps tagasi anda. Juhul, kui lapse äravõtmise põhjused ära langevad, võib vanem, kellelt laps on ära võetud, pöörduda kohtusse ning nõuda laps tagasi enda juurde, kui ta on näidanud, et ta soovib ja suudab vanema kohustusi nõuetekohaselt täita.

Krista Kirspuu kohtunik