2-07-16982/4 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

2-07-16982

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtukoosseis

Tartu Maakohtu kohtunik Margit Jõgeva

Otsuse tegemise aeg ja koht

02. jaanuar 2008.a Tartu, tagaseljaotsus kirjalikus menetluses

Tsiviilasja number

2-07-16982

Tsiviilasi

AS EMT hagi X vastu 3 515,84 krooni välja mõistmiseks.

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja AS EMT (registrikood: 10096159, Valge 16, 19095

Tallinn, esindaja Lindorff Eesti AS, Rävala pst 5, 10143 Tallinn);

Kostja X

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi ja välja mõista X 3 515,84 (kolm tuhat viissada viisteist krooni ja 84

senti) krooni AS EMT kasuks.

2. Kohtuotsus kuulub viivitamatult täitmisele.

Menetluskulude jaotus

Jätta menetluskulud X kanda.

Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist

kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul,

alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Edasikaebamise kord

Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata

mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema

esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega; 2) kohtuistungile

ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui

isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt

teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul. Kui

tagaseljaotsus tuleb kätte toimetada väljaspool Eesti Vabariiki või avaliku teatavakstegemisega, võib

kaja esitada otsuse kättetoimetamisest alates 28 päeva jooksul (TsMS § 415, § 416 lg 1, § 420 lg 1).

Avalikult kättetoimetatuks loetakse tagaseljaotsus 30 päeva möödumisel teate väljaandes Ametlikud

Teadaanded ilmumise päevast (TsMS § 317 lg 5). Kajalt tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui

vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas kohtuistungile ilmumata

jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte.

Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 200

krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (TsMS § 142 lg 1, 2).

Hagejal edasikaebe õigust ettenähtud ei ole.

HAGEJA NÕUE

Hageja ja kostja sõlmisid 02.07.1998.a liitumislepingu, mille alusel hageja osutas kostjale

teleteenust. Vastavalt lepingule esitas hageja kostjale arved kokku summas 2 056,85 krooni.

Hageja on arvestanud viivist alates viimase arve maksetähtpäevale järgnevast päevast kuni

hagi koostamise kuupäevani 18.04.2007.a. Tulenevalt sellest, et viise nõue ületab põhivõlga,

on hageja huvitatud viivisest summas 1 757,42 krooni. Hageja palub kostjalt välja mõista

3 515,84 krooni, menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.

KOHTU PÕHJENDUSED

Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel või

omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega

õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei

ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati

kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

Vastavalt TsMS § 444 lg 1 võib tagaseljaotsusest välja jätta kirjeldava osa. Põhjendavas osas

märgitakse üksnes õiguslik põhjendus.

Kohus

tegi

kostjale

ülesandeks

hiljemalt

neljateistkümne

päeva

jooksul

hagi

kättetoimetamisest arvates kohtule kirjalikult teatada, kas ta tunnistab hagi, millised on

vastuväited hagile ja neid vastuväiteid kinnitavad tõendid. Kostjat hoiatati, et kohtule

tähtaegselt vastamata jätmise korral on kohtul õigus teha hageja kasuks tagaseljaotsus.

Asja materjalidest nähtub, et kostja on kohtu teate isiklikult kätte saanud 18. oktoobril 2007.a.

Samas ei ole kostja määratud tähtajaks kohtule kirjalikult vastanud.

Kohus leiab, et hagi on piisavalt tõendatud hagiavalduses tooduga ja sellele lisatud

liitumislepinguga, võlanõudega, kostjale esitatud arvetega, NMT 450 ja GSM kasutamise

eeskirjaga.

Võlaõigusseaduse,

tsiviilseadustiku

üldosa

seaduse

ja

rahvusvahelise

eraõiguseseaduse rakendamise seaduse (VÕSRakS) § 11 järgi tuleb võlasuhtele, mis on

tekkinud enne 1. juulit 2002, kohaldada enne VÕSRakS-i jõustumist kehtinud seadust. Seega

tuleb kohaldada tsiviilkoodeksit (TsK). Tulenevalt TsK § 173 lg 1 tuleb kohustised täita

nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt seaduse või lepingu sätetele. TsK

§ 190 kohaselt võidakse kohustise täitmist vastavalt seadusele või lepingule tagada

leppetrahviga (trahviga, viivisega). Lähtuvalt TsK § 191 lg 1 loetakse leppetrahviks seaduse

või lepinguga kindlaksmääratud rahasumma, mille võlgnik on kohustatud tasuma kreeditorile

kohustise mittetäitmise korral.

Arvestades eeltoodut ja juhindudes tsiviilkoodeksi § 173 lg 1, § 190 lg 1, § 191 ja § 192,

rahuldab kohus AS EMT hagi X vastu 3 515,84 krooni välja mõistmiseks.

Vastavalt Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 468 lg 1 p 2 tunnistab kohus omal algatusel

tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse. Seega kuulub käesolev otsus viivitamatult

täitmisele.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 3

sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi

menetlusosalistest peab kandma. Tulenevalt TsMS § 162 lg-st 1 kannab hagimenetluses kulud

pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lg 1 alusel kannab antud asjas menetluskulud

kostja.

Kohtunik