2-07-47161/3 · Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja

2-07-47161

1(3)

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Hagi õigeksvõtul põhinev

Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Reena Undrest Otsuse tegemise aeg ja koht 27.detsember 2007.a. Kuressaare Tsiviilasja number 2-07-47161 Tsiviilasi A P hagi R L vastu lapse ülalpidamiseks elatusraha väljamõistmiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja A P ( ); Kostja R L ( ) Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Välja mõista R Lilt (L) A P kasuks lapse D L ( ülalpidamiseks elatis igakuise elatusrahana 1800 (üks tuhat kaheksasada) krooni, alates 09.11.2007.a kuni s.o. kuni lapse täisealiseks saamiseni, kusjuures igakuine elatusraha lapse kohta kuus ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

3. Käesolev otsus kuulub tagatiseta viivitamata täidetavaks TsMS § 468 lg 1 p 1 alusel.

Kohtukulude jaotus Jätta hageja menetluskulud kostja kanda.

Edasikaebamise kord Otsuse peale võib apellatsioonkaebuse esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

ASJAOLUD; HAGEJA NÕUE, PÕHJENDUS Poolte kooselust on sündinud . tütar D L /t.l. 4/. 09.11.2007.a. esitatud hagis palub hageja kostjalt välja mõista tütre ülalpidamiseks igakuise elatusraha 1800 krooni. Hagiavalduse kohaselt elab laps käesoleval ajal hageja juures ja on tema kasvatamisel ja ülalpidamisel. Seoses sellega, et pooled elavad lahus alates käesoleva aasta (2007)

2-07-47161

2(3) augustikuust, taotleb hageja kostjalt kohtu teel lapse ülalpidamiseks elatise väljamõistmist, kuna vabatahtlikult kostja lapsele ülalpidamist ei anna. Perekonnaseaduse (PkS) § 50 lg 1 järgi on vanemal õigus ja kohustus last kasvatada ja tema eest hoolitseda. See õigus ja kohustus ei ole ühekordne, vaid pidev, sõltumata sellest, kumma vanema juures laps elab. PkS sama paragrahvi 2.1õike kohaselt on vanem kohustatud lapse õigusi ja huve kaitsma. PkS § 60 lg 1 sätestab vanema kohustuse ülal pidada oma alaealist last. Vanemal lasub kohustus hoolitseda selle eest, et laps saab kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise. Eelduslikult täidavad vanemad lapse ülalpidamiskohustust vabatahtlikult, kuid antud olukorras, kus meie kooselu edasiselt ei ole mõeldav, siis võimalike arusaamatuste vältimiseks taotlen lapse ülalpidamiseks elatise väljamõistmist kostjalt kohtu teel. PkS § 61 lg 2 ja 4 sätete alusel taotleb hageja kostjalt lapse D´i ülalpidamiseks elatise väljamõistmist 1800 krooni kuus. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 363 lg 1 p 4 sätetele tuginedes teatab hageja, et on nõus asja kirjaliku menetlemisega ega taotle asja läbivaatamist kohtuistungil. Lähtuvalt eeltoodust ja juhindudes PkS § 61 lg-test 2 ja 4 ja § 70 lg-st 1 palub hageja:

1. Välja mõista kostjalt tema kasuks lapse D L´i, , ülalpidamiseks elatis 1800 krooni kuus alates elatishagi esitamisest kuni XXXXXXXXX, see on kuni lapse D´i täisealiseks saamiseni, kusjuures igakuine elatusraha lapse kohta kuus ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära; 2. määrata kindlaks menetluskulude jaotus.

KOSTJA SEISUKOHT Kostja võtab oma kirjalikus vastuses hagi õigeks ega vaidle sellele vastu. /t.l. 11/.

KOHTU SEISUKOHT Kohus olles tutvunud asjas esitatud dokumentaalsete tõendite ja kostja poolt eelmenetluses kohtule esitatud hagi õigeksvõtmise avaldusega leiab, et hagi kuulub rahuldamisele. Kohus peab võimalikuks asja lahendamist kohtuistungit pidamata. TsMS § 440 lg 1 ja 3 kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kui hagi õigeksvõtmine on esitatud kohtule avalduses, võetakse avaldus toimikusse. Kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata.

Perekonnaseaduse § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud oma alaealisi lapsi ülal pidama. PKS § 61 lg 1 alusel juhul, kui vanem ei täida laste ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel temalt välja elatise lastele nõude esitanud vanema kasuks. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist ka siis, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt (Riigikohtu otsused tsiviilasjades nr 3-2-1-57-04 (RT III 2004, 12, 155) ja 3-2-1-7-05 (RT III 2005, 10, 100)). PKS § 61 lg 2 kohaselt määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja laste vajadustest. PKS § 61 lg 4 kohaselt ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuuplaga alammäära. Kuivõrd kostja on kohtule esitatud avalduses hageja elatise nõude õigeks võtnud, siis kuulub kostjalt hageja kasuks lapse ülalpidamiseks elatis suuruses 1800 kr kuus ka väljamõistmisele ja seda alates hagi esitamisest so 09.novembrist 2007.a.

Hageja palub kindlaks määrata menetluskulude jaotuse. Asja materjalidest nähtuvalt on hageja 8.11.2007 .a. maksnud hagiavalduse koostamise eest 75 krooni Advokaadibüroole Vahur Tänav /t.l. 6/. Selle taotluse osas märgib kohus järgmist:

2-07-47161

3(3) TsMS § 162 lg-te 1,2 ja 4 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud, mis hüvitataks tunnistajale, kaasa arvatud hüvitis saamata jäänud töötasu või muu püsiva sissetuleku eest, hüvitatakse poolele samadel alustel ja samas ulatuses, nagu hüvitatakse tunnistajakulud. Kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 ja 3 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Kuivõrd antud asjas on otsus tehtud hageja kasuks, siis eeltoodule tuginedes peab kostja kandma hageja menetluskulud. TsMS § 468 lg 1 p 1 sätestab, et kohus tunnistab omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks hagi õigeksvõtul põhineva otsuse.

R.Undrest kohtunik