2-07-15697/12 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

2-07-15697

1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus Kohtunik Iris Kangur-Gontšarov Otsuse tegemise aeg ja koht 31. detsembril 2007.a, Narva, Narva kohtumaja Tsiviilasja number 2-07-15697 Tsiviilasi, hageja nõue I.M. hagi A.K.`i vastu elatise suurendamise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: I.M. /isikukood: XXX; elukoht: XXX/ Kostja: A.K. /isikukood: XXX; elukoht: XXX/ Asja läbivaatamise kuupäev 17.12.2007.a, avalik kohtuistung Istungil osalenud isikud Hageja: I.M. Kostja: A.K. Sekretär Jekaterina Andrejeva Tõlk Aili Hirt Resolutsioon

1. Rahuldada hagi osaliselt. 2. Muuta Sillamäe Linnakohtu 02.07.1999.a otsusega nr XXX väljamõistetud elatise suuruse summat ja välja mõista kostjalt A.K.`ilt hageja I.M. kasuks elatis poja A.K.`i, sünd. XXX, ülalpidamiseks igakuise elatusrahana 1 000 (üks tuhat) krooni alates XXX kuni lapse täisealiseks saamiseni, s.o kuni XXX 3. Elatise osas kuulub kohtuotsus täitmisele viivitamatult. 4. Poolte menetluskulusid jätta täielikult poolte endi kanda. 5. Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 31.12.2007.a kell 13.00 Viru Maakohtu Narva Kohtumaja kantselei kaudu.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada Viru Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.

Asjaolud

23.04.2007.a esitas I.M. Viru Maakohtule hagi A.K.`i vastu elatise suurendamise nõudes.

Hagiavalduse sisu

Hagiavalduse põhjenduste kohaselt mõisteti Sillamäe Linnakohtu 02.07.1999.a otsusega A.K.`ilt välja I.M. kasuks elatis poja A.K.`i ülalpidamiseks ¼ suuruses summas Vabariigi Valitsuse poolt igal aastal kehtestatud miinimumpalgast igakuuliselt. Seoses sellega, et alates 01.01.2007.a moodustab Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäär 3 600 krooni ning igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära palub hageja väljamõistetud elatist suurendada 1 800 kroonini kuus.

2-07-15697

2

Kostja vastus

Kostja oma 19.06.2007.a kohtule esitatud vastuses tunnistab hagi osaliselt. Vastuse kohaselt kostja on invaliid 50% töövõimetusega, seoses millega temal on raskusi tööle rakendusega. Kuna kostja on töötu, tema igakuine sissetulek moodustab vaid ainult töövõimetus pension summas 1423 krooni. xxx oli sõlmitud abielu kostja ja Y.B.. vahel. Nimetatud abielust kostjal on poeg M.K., sündinud XXX.aastal. Seega käesoleval hetkel kostjal on materiaalsed kohustused ka uue perekonna ees. Samal ajal kostja abikaasa, Y.K., õpib Sillamäe Kutsekoolis päevases osakonnas ja ei tööta kusagil. Abikaasa sissetulekuks on ainult peretoetus summas 900 krooni kuus. Osa sissetulekust kulub korteri ülalpidamisele ja kommunaalteenuste tasumisele, mis moodustavad keskmiselt 600 krooni kuus. Lasteaiatasu moodustab keskmiselt 260-300 krooni iga kuu. On silmnähtav, et hageja poolt nõutavas suuruses elatise maksmise korral jääb kostja väike poeg palju halvemini materiaalselt kindlustatuks, eriti, kui arvestada veel ka kostja ja tema abikaasa vajadusi. Hageja ei ole esitanud mingeid tõendeid, mis põhjendaksid tema poolt nimetatud kulutusi, mis on seotud lapse ülalpidamisega. Kostja on seisukohal, et lapsevanem peab ülalpidamiskohustust täitma proportsionaalselt tema ülalpidamisvõimele vastavas osas, kuid mitte rohkem, kui ülalpidamisvõime suurus. Kostja ülalpidamisvõime on 1 423 / 3 (kostja ja tema ülalpeetavad) = 474,33 krooni. Kostja on alati osutanud abi rõivaste ja õppematerjalide soetamisel lapse jaoks ning andnud pojale isiklikult erinevaid summad taskurahaks. Vaatamata oma keerulisele materiaalsele olukorrale, kostja endiselt ei keeldu oma lapse ülalpidamiskohustusi täitmast ja on valmis, lähtudes varalisest seisundist, maksma poja ülalpidamiseks elatist igakuuliselt 600 krooni. Arvestades eeltoodut palub kostja määrata A.K.`i ülalpidamiseks elatis summas 600 krooni igakuuliselt.

Kohtuistung

Kohtuistungil hageja jäi hagiavalduse nõude juurde. Kostja jäi oma vastuväidete juurde.

Kohtu põhjendused

Kohus tutvunud hagiavalduse ja kostja vastusega, kuulanud ära poolte seletused ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid leidis, et hagi elatise määra suurendamise nõudes on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele, kuid mitte hageja poolt nõutud ulatuses.

Asja materjalidele lisatud sünnitunnistuse ärakirjaga on tõendatud, et pooltel on poeg A.K.. Sillamäe Linnakohtu 02.07.1999.a otsusega mõisteti kostjalt välja elatis poja A.`i ülalpidamiseks ¼ suuruses miinimumpalgast. Hageja leiab, et kostja poolt ülalpidamiskohustuse täitmiseks ei ole see piisav.

Perekonnaseaduse (PKS) § 50 lg 1 järgi on vanematel õigus ja kohustus lapse eest hoolitseda ning vanemate õigused ja kohustused lapse suhtes võrdsed (PKS § 49). Vanemad on kohustatud ülal pidama oma alaealist last (PKS § 60 lg 1). Elatise suurus sõltub lapse vajadustest ning mõlema vanema varalisest seisundist (PKS § 61 lg 2).

PKS § 61 lg 3 sätestab, et vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. Järgnevalt hindab kohus vanemate varalist seisundit ning tõendeid selle kohta, kas vanemate varaline seisund või lapse vajadused on muutunud võrreldes elatise väljamõistmise ajaga (1999. aasta juuli).

Hageja nõuab kostjalt elatise väljamõistmist seadusega sätestatud miinimumsummas (PKS § 61 lg 4), mis on pool (1/2) Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (2007.aastal on kuupalga alammäär 3 600 krooni, millest ½ on 1 800 krooni).

Kostja väidete kohaselt ei ole ta võimeline lapsele hageja nõutud suuruses elatusraha tasuma,

2-07-15697

3 kuna tema sissetulek ei ole selleks piisav, samuti on tal teine laps. M.K. sünnitunnistusega on tõendatud, et kostjal on teine laps sündinud 26.02.2005.a. Kostja pensionitunnistusega on tõendatud, et kostjale arvestatakse pensioni seoses 50 %-lise töövõimetusega. PKS § 61 lg 5 annab kohtule võimaluse vähendada elatise suurust alla poole Vabariigi Valitsuse kehtestatud määrast juhul, kui vanemal on teine laps, elatise väljamõistmisel selles suuruses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Sama paragrahvi lõige 6 lubab kohtul jätta elatise välja mõistmata või selle suurust vähendada alla viidatud suuruse või ka elatise maksmise lõpetada, kui 1) vanem, kellelt elatist nõutakse, on töövõimetu, 2) lapsel on piisav sissetulek või 3) ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused.

Riigikohus leidis tsiviilasjas nr 3-2-1-7-05, et kuna PKS § 61 lg 4 kehtestatud alammäär põhineb lapse eelduslikel minimaalsetel vajadustel, ei pea elatise nõudja selles osas lapse vajadusi eraldi tõendama.

Pooled ei vaidle, et lapse vajadused on muutunud ja, et kostjal on seadusest tulenev kohustus maksta lapse ülalpidamiseks vähemalt pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära suurune elatis.

Kohus ei pea vajalikuks anda hinnangut hageja varalisele seisundile ja lapse vajadustele, kuna hageja soovib elatist seadusega kehtestatud miinimummääras.

Kohus on seisukohal, et lapsevanemad peavad oma elu korraldama nii, et suudaks oma vanemakohustust täita ja oma lapsi ülal pidada, mitte rajama elu lootuses, et keegi neid pidevalt aitab. Kohus leiab, et kostja esitatud kommunaalteenuste tasumise arved ei saa olla sellise kaaluga, et tõdeda, et arvete tasumine oleks primaarne elatise tasumise kohustuse ees. Samuti kostja teise lapse lastaiamaksu tasumise tõendamine ei ole selliseks asjaoluks, mille põhjal kohus arvestaks, et kostja teine laps M.K. osutuks vähem kindlustatuks kui poeg A.K., kella ülalpidamiseks on elatise nõue esitatud. Kostja abikaasa sissetuleku tõend, ei oma käesoleva asja lahendamisel tähtsust, sest vaid kostjal on kohustus üleval pidada oma last. Kohus võtab teise lapse vajaduste arvestamisel, et ta ei osutuks vähem kindlustatuks kui elatist saav laps samuti seaduses sätestatud elatise miinimummäära. Samas on põhjendatud kohaldada kostja taotletud PKS § 61 lg 5 sätteid, sest hagi taotletud määras rahuldamisel juhtuks nõnda, et kostja teine laps jääks kostja poolt vähem kindlustatuks, kui hageja juures elav laps.

Ka Riigikohus on oma lahendis nr. 3-2-1-21-07 leidnud, et vanem peab tagama kõigile oma lastele võrdsed võimalused toimetulekuks ja arenguks ning pidama lapsi võrdväärselt ülal. Õige ei ole eelistada vanemast lahus elavaid lapsi vanemaga koos elavatele lastele ega rahuldada vanemast lahus elavate laste vajadusi vanemaga koos elavate laste vajaduste arvel. Lapsi tuleb kohelda võrdselt. Nimetatut kinnitab ka PKS § 61 lg 5, mille järgi võib kohus elatise suurust vähendada alla kehtestatud elatise miinimummäära, kui vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel selles suuruses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Ka miinimummäärast suurema elatise väljamõistmisel tuleb siiski arvestada asjaoluga, et kohustatud isiku teised ülalpeetavad lapsed ei osutuks vähem kindlustatuks.

Kohus leidis, et kuna asja arutelu käigus leidis tõendamist, et kostjale on määratud töövõimetus pension 50% töövõime kaotusega, siis ei ole kostja võimeline täistööajaga ja tööjõuga elatist endale ja oma perele teenima. Kostja sõnade kohaselt ta hetkel ei tööta ja teistsuguseid tõendeid kohtule esitatud ei ole, samas on Maksuja Tolliameti tõendist näha et kostja 2006.a. keskmine töötasu kuus keskmiselt oli 3921 krooni (47054 : 12). Seega kohus leiab, et kostja siiski on võimeline leidma endale tööd ja tema tööta olek hetkel on ajutine. Arvesse võttes et kostjal on teine laps, ja asjaolu, et kostja vaid hetkel ei tööta, töötades oli tema sissetulekuks 3 921 krooni keskmiselt kuus, siis kohus leiab, et kostja on siiski võimeline tasuma elatist 1 000 krooni poja A. ülalpidamiseks igakuise elatusrahana. Kohus peab vajalikuks märkida, et PKS § 60 lg 1

2-07-15697

4 sätestatud vanema kohustus oma alaealist last üleval pidada on sisult aktiivne kohustus, mille täitmiseks peab kohustatud vanem tegema kõik endast oleneva, et tagada lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite olemasolu. Kuna seadusega on sätestatud lapse arengu kindlustamiseks vajaliku elatise miinimummäär, millest väiksema elatise korral ei ole lapse täisväärtuslik areng tagatud, tuleb vanemal teha kõik endast olenev, et täita elatise maksmise kohustust vähemalt miinimummääras. Kohus leiab et kostjale määratud töövõimetus pension 50 % töövõime kaotusega ning tema teine laps on mõjuvad põhjused selleks, et hagi rahuldada osaliselt ja mõista kostjalt välja elatis igakuise elatusrahana 1 000 krooni poja A. ülalpidamiseks.

Elatis kuulub suurendamisele alates elatisehagi esitamisest s.o 23.04.2007.a PkS § 70 lg 1 alusel.

Kohus ei arvesta tõenditena kostja abielutunnistust, sest selle üle kas kostja on abielus pooled ei vaidle ja see ei oma elatise nõude lahendamisel tähtsust.

Menetluskulude jaotus

TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

Kohtunik

Iris Kangur-Gontšarov