2-07-24732/4 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

1 Tsiviilasi nr 2-07-24732

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus Kohtunik Pavel Gontšarov Otsuse tegemise aeg ja koht 28. detsembril 2007.a, Narva, Narva kohtumaja Tsiviilasja number 2-07-24732 Tsiviilasi, hageja nõue I.A.hagi A.A.vastu abielulahutuses ja elatise nõudes Menetlusosalised Hageja: I. A. (Isikukood xxx);

Kostja: A.A. (i.k.: xxx Asja läbivaatamise kuupäev 21.11.2007.a Narva linnas (avalik kohtuistung) Istungil osalenud isikud Hageja: .I A. Kostja: A. A. Sekretär Tõlk Natalja Fjodorova Jekaterina Yakovleva

Resolutsioon

1. Rahuldada hagi. 2. Lahutada I. A.ja A. A.abielu, mis sõlmiti 11.03.2000.a. Leningradi oblasti Kingissepa rajooni Bolšelutski valla administratsioonis, kanne nr 4. 3. Välja mõista kostjalt A.A.’ilt hageja I. A. kasuks elatis lapse I. A.’i, sünd. 03.08.2000, ülalpidamiseks 1 800 /üks tuhat kaheksasada/ krooni kuus alates 03.07.2007 kuni lapse täisealiseks saamiseni või vanema varalise seisundi või lapse vajaduste muutumiseni. 4. Seisuga 28.12.2007 A. A.’i elatise võlg I. A. 7 200 (seitse tuhat kakssada) krooni. 5. Kumbki pool kannab tsiviilasjas nr 2-07-24732 oma menetluskulud ise.

Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks Viru Maakohtu Narva Maakohtu kantselei kaudu.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse menetlusosalistele kättetoimetamisest.

2 Hagiavalduse sisu Abielu oli kostjaga sõlmitud 11.03.2000 Leningradi oblasti Kingissepa rajooni Bolšelutski valla administratsioonis. 03.08.2000 sündis kostjaga poeg I., kes elab koos hagejaga. Kooselu kostjaga ei laabunud. 2007.aasta maikuus lagunes pere ja lõppesid abielusuhted. Kostja kuritarvitab alkohoolsete jookidega. Viimasel ajal töötab kostja lepingu alusel väljaspool Eestit - Rootsis, Soomes ja tal on hea sissetulek. Keskmiselt saab kostja palka 25-27 000 krooni kuus. Kuid kostja kaldub kõrvale regulaarse ja vajaliku abi ostmisest meie poja ülalpidamiseks, eelistab rahuldada vaid oma isiklikke huvisid. Juunikuus andis kostja hagejale poja ülalpidamiseks 1000 krooni, leides, et sellest rahast piisab. Kuid sel aastal läheb poeg kooli ja talle on vaja osta rõivaid, jalatseid, koolitarbeid.

Hageja töötab, kuid tal on miinimum kuupalk. Arvestades, et kostja varalised võimalused on tunduvalt paremad hageja omast, võttes arvesse poja vajadusi, hageja leian, et kostja peab kandma suuremat osa poja ülalpidamisel. Kostja varalise seisund on tunduvalt parem hageja omast, kuna tema kuupalk on 25-27 000 krooni, aga hageja keskmine palk on 2 500 krooni. Poolte poeg läheb sel aastal esimesse klassi spordikallakuga kooli. Poeg tegeleb jalgpalliga, mille õppemaks on 50 krooni kuus. Hageja ei suuda üksinda rahuldada poja kõiki vajadusi. Kostjal on piisav sissetulek, et võtta enda kanda suurema osa ühise poja ülalpidamises, st maksta elatisraha 2 800 krooni kuus.

Kostja vastus Kostja A. A.oma kirjalikus vastuses, tunnistas hagi osaliselt nign seletas, et on nõus ülal pidama oma alaealist last lähtudes perekonnaseaduse § 60 lg 2. Perekonnaseaduse § 61 lg 4 alusel igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, s.o 1800 krooni. Kostjale jääb arusaamatuks hageja väide, et kostja palgaks on 25.000-27.000 krooni kuus. Kostja esitab palgatõendi tööandjalt, kus on märgitud tema reaalne sissetulek. Hageja poolt näidatud summasid saab kostja vaid töötades välismaal, kuid tema tööandja töö välismaal on lõppenud ning palk on endiselt keskmiselt 6500 krooni kuus. Kostja on nõus maksma 1800 krooni igakuiselt oma lapse täisealiseks saamiseni. Hageja ei ole põhjendanud millele ja kuidas hakkab ta kulutama hagiavalduses nõutavat summat.

Kohtuistung

21.11.2007 kohtuistungil hageja avaldas, et soovib abielulahutust ning ei soovi leppimist kostjaga ning jäi hagiavalduses esitatud seisukohtade juurde.

Kostja oli nõus lahutama abielu ja nõus elatise miinimummäära väljamõistmisega. Kostja märkis, et tema brutto sissetulek on ca 6500 kuus, seega hageja väide, et kostja sissetulek on 25 000 kuni 27 000 krooni kuus on alusetu. Kostja palus tasaarvestada elatise võla summat, kuna on maksnud hagejale vabatahtlikult elatist lapse ülalpidamiseks summas 1800 krooni septembri ja oktoobri kuus.

Kohtu põhjendused

3

Kohus, kuulanud ära poolte seletused ning tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, leiab, et hagi on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele osaliselt.

Perekonnaseaduse (PkS) § 50 lg 1 järgi on vanematel õigus ja kohustus lapse eest hoolitseda ning vanemate õigused ja kohustused lapse suhtes võrdsed (PkS § 49). Vanemad on kohustatud ülal pidama oma alaealist last (PkS § 60 lg 1). Elatise suurus sõltub lapse vajadustest ning mõlema vanema varalisest seisundist (PkS § 61 lg 2). PkS § 61 lg 3 sätestab, et vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta.

Hageja ei ole esitanud kohtule mitte ühtegi tõendit selle kohta, et lapse vajadused oleksid suuremad kui 3600 krooni kuus, mis eeldaks et kumbki lapsevanem peaks lapse ülalpidamiseks kulutama vähemalt 1800 krooni kuus.

PkS § 61 lg 4 järgi igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, s.o. 2007 aasta seisuga 1800 krooni. PkS § 70 lg 1 järgi kui isik ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest. Hagi esitati kohtusse 03.07.2007.

Kohus tuvastas, et abielulahutuse nõue on tõendatud, sest abielulised suhted on katkenud. Mõlemad pooled on veendumusel, et abielu säilitamine ja taastamine on võimatu.

Kooskõlas PkS § 29 lg 2 abielu lahutatakse, kui kohus teeb kindlaks, et abielu jätkamine on võimatu. Vastavalt PkS § 2 lg 1 sõlmitakse abielu abiellujate ühisel soovil ning seega võib väita, et ka abielu jätkamiseks peab pooltel olema ühine soov kooseluks. Hageja on väljendanud tahet abielu lahutada, kostja aga on aga andud seletuse kohtule, et on nõus abielu lahutama. Seega võib lugeda, et abielu jätkamine on võimatu ning abielu hageja ja kostja vahel tuleb lahutada. Kuna kohus on veendunud, et pooled ei soovi kooselu taastamist, siis kuulub hagi rahuldamisele abielulahutuse nõudes.

Menetluskulude jaotus

Vastavalt TsMS § 164 lg 1 hagilises abieluasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Elatise asjad on mõlemale poolele riigilõivuvabad.

Kohtunik

Pavel Gontšarov