Legislator Case Law & Legislation
2-04-2284/13 AI generated

2-04-2284/13 · Tallinna Ringkonnakohus

Case Number 2-04-2284/13
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

dokumentides toodud viisil ja korras. Lepingu p-s 7.3 oli sätestatud, et ostjale on müüja juures kalendripäeva. 12.11.2003 sõlmitud püsikliendi krediidimüügi lepingu nr S-26060301 lisaga

Legislator headnote

AI generated

2-04-2284/13 · Tallinna Ringkonnakohus: Lepingu p-s 7.3 oli sätestatud, et ostjale on müüja juures kalendripäeva. 12.11.2003 sõlmitud püsikliendi krediidimüügi lepingu nr S-26060301 lisaga

Keywords

AI generated
missing case documents expatriation allowance documentary credit lack of financial resources proof of indigence expert opinion on the record
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tsiviilasja number

2-04-2284

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Reet Allikvere, liikmed Ulvi Loonurm ja Ele

Liiv

Otsuse tegemise aeg ja koht

21.detsembril 2007, Tallinn

Tsiviilasi

Stelling Kaubanduse OÜ hagi Galina Karpova ja

Valeri Kudrjavtsevi vastu kokku 300 000 krooni

saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 01.06.2007 otsus

Kaebuse esitajad ja kaebuse liik

Galina

Karpova

ja

Valeri

Kudrjavtsevi

apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

10.12.2007, avalik kohtuistung

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Stelling Kaubanduse OÜ (reg.kood xxxxxxxx,

asukoht x), esindajad Vello Vetevool ja advokaat Enno

Heringson;

Kostja Galina Karpova (isikukood xxxxxxxxxxx,

elukoht x), esindaja adv Kai Amos

Kostja Valeri Kudrjavtsev (isikukood xxxxxxxxxxx,

elukoht x), esindaja adv Kai Amos

RESOLUTSIOON

Tühistada Harju Makohtu 01.06.2007 otsus ja saata asi uueks arutamiseks samale

kohtule.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada vandeadvokaadi vahendusel kassatsioonkaebuse

otse Riigikohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse kättetoimetamisest.

Asjaolud ja menetluse käik

2(10)

Hagiavalduse ja selle täpsustuse kohaselt sõlmiti 26.06.2003 ühelt poolt Stelling

Kaubanduse OÜ kui müüja ja teiselt poolt Lasnamäe Elamukeskus AS kui ostja vahel

püsikliendi krediidimüügi leping nr S-26060301, mille p 2.2 kohaselt kohustus müüja

hankima, vahendama ja müüma ostjale ehitusmaterjale, -tooteid ja -kaupu ning osutama

ehitusteenuseid, ostja aga kohustus kauba eest tasuma lepingus ning tema juurde kuuluvates

dokumentides toodud viisil ja korras. Lepingu p-s 7.3 oli sätestatud, et ostjale on müüja juures

avatud kauba krediidilimiit 50 000 krooni ja arvete maksetähtaeg on üldjuhul 14

kalendripäeva. 12.11.2003 sõlmitud püsikliendi krediidimüügi lepingu nr S-26060301 lisaga

nr M-1 muudeti lepingu p. 7.3 ning kehtestati, et ostjale on müüja juures avatud kauba

krediidilimiit 150 000 krooni ja arvete maksetähtaeg on üldjuhul 21 kalendripäeva. Lasnamäe

Elamukeskus AS hilines pidevalt hageja poolt esitatud arvete tasumisega. Seoses pidevate

maksekohustuste mittetäitmisega esitas hageja Lasnamäe Elamukeskus AS-ile 22.10.2003

meeldetuletuse ning 19.01.2004 ja 02.02.2004 pretensioonid. Püsikliendi krediidimüügi

lepingu p 7.6 kohaselt on müüjal õigus arve tähtajaks mittetasumise korral nõuda ja ostjal

kohustus tasuda viivist 0,5% päevas tähtaegselt tasumata summast iga viivitatud päeva eest.

Lepingu p-st 7.7 tulenes, et kui ostja on viivitanud arvete tasumisega arvates maksetähtaja

saabumisest kolmel korral enam kui 15 päeva või kahel korral enam kui 20 päeva või ühel

korral enam kui 30 päeva on müüjal õigus nõuda ostjalt leppetrahvi 15% tasumata arvete

summast. Hageja poolt on Lasnamäe Elamukeskus AS-ile esitatud viivisarved 03.11.2003,

02.02.2004 ja 25.02.2004 Hageja 25.02.2004 pretensioonis nõuti lisaks viivistele ka

leppetrahvi tasumist. Nimetatud hetkel oli Lasnamäe Elamukeskus AS viivituses 20

pretensioonis toodud arve tasumisega. Asjaolu, et Lasnamäe Elamukeskus AS tunnistab oma

võlgnevust hageja ees, kinnitab muuhulgas Lasnamäe Elamukeskus AS 30.01.2004 kiri nr 14,

mille kohaselt paluti hagejat võimaldada Lasnamäe Elamukeskus AS-ile maksepikendust

võlgnevuse tasumiseks esitatud arvete alusel kuni 20.02.2004. 02.03.2004 sõlmiti ühelt poolt

Stelling Kaubanduse OÜ ja teiselt poolt Lasnamäe Elamukeskus AS vahel võlgnevuse

kustutamise kokkulepe, mille p-s 1 märgiti, et Lasnamäe Elamukeskus AS-il on tulenevalt

poolte vahel 26.06.2003 sõlmitud püsikliendi krediidimüügi lepingust nr S-26060302 Stelling

Kaubanduse OÜ ees võlgnevus, mis seisuga 25.02.2004 moodustas 336 708, 26 krooni.

Kokkuleppe p-s 2 kohustus Lasnamäe Elamukeskus AS tasuma hagejale hiljemalt 19.03.2004

ülalmärgitud võlgnevusest osa 275 000 krooni. P-s 4 lepiti kokku, et kui Lasnamäe

Elamukeskus AS ei täida nimetatud kokkuleppe p 2 tähtaegselt ja täies ulatuses, siis on tal

kohustus tasuda kokkuleppe p-s 1 fikseeritud võlgnevus summas 336 708, 26 krooni täies

ulatuses. Kuna Lasnamäe Elamukeskus AS ei tasunud hagejale ühtegi summat, siis on

käesoleval hetkel Lasnamäe Elamukeskus AS võlgnevuse suuruseks 336 708, 26 krooni.

26.06.2003 sõlmiti Anatoli Karpovi kui käendaja ja hageja kui võlausaldaja vahel

käendusleping, mille p 1.2.1 kohaselt oli lepingu dokumendiks võlausaldaja ja Lasnamäe

Elamukeskus AS vahel 26.06.2003 sõlmitud püsikliendi krediidimüügileping nr S-26060301.

Käenduslepingu p 2.1 kohaselt kohustus käendaja nimetatud lepinguga tasuma võlausaldajale

krediidilepingust

tuleneva

võlgnevuse

kuni

100 000

krooni,

kui

eelnimetatud

krediidimüügilepingust tuleneva võlgnevuse tasumise tähtaeg on saabunud ning võlgnik ei ole

oma kohustust täitnud. 04.03.2004 sõlmiti Valeri Kudrjavtsevi kui käendaja ja hageja kui

võlausaldaja vahel käendusleping, mille p 1.2.1 kohaselt oli nimetatud lepingu dokumendiks

võlausaldaja ja Lasnamäe Elamukeskus AS vahel 04.03.2004 sõlmitud võlgnevuse kokkulepe

ja 26.06.2003 sõlmitud püsikliendi ostu-müügileping. Nimetatud käenduslepingu järgi oli

käendaja vastutuse rahaline maksimumsumma 200 000 krooni. Hagejale teadaolevalt on

A. Karpov surnud ning tema seadusjärgseks pärijaks on abikaasa Galina Karpova. Hagejale

teadaolevalt on G. Karpova pärandi vastu võtnud. Kuna A. Karpovi rahaline kohustus ei ole

seotud lahutamatult pärandaja isikuga, siis on nimetatud kohustus üle läinud G. Karpovale.

Hagiavalduse alternatiivse rahuldamise põhjuseks on asjaolu, et kostja G. Karpova on

3(10)

sisuliselt ise omaks võtnud võlgnevuse 189 050, 25 krooni. Sellelt summalt on hageja

arvestanud 29.03.2007 seisuga viiviseid 1 125 972, 70 krooni. Isegi kui arvestada viiviseid

proportsioonis põhivõlaga, ületaks liidetud summa igal juhul hageja poolt käenduslepingute

alusel nõutavad summad. Hageja palub G. Karpovalt hageja kasuks välja mõista 100 000

krooni ja V. Kudrjavtsevilt välja mõista hageja kasuks 200 000 krooni, kohtukulud jätta

kostjate kanda.

Kostja Valeri Kudrjavtsev hagi ei tunnista. Kostja asus tööle AS-is Lasnamäe

Elamukeskus 01.11.2002 sõlmitud töölepingu alusel ekspediitorina kuupalgaga 2000 krooni

kuus. Tööülesandeks oli ehitusobjektidele materjali vedu. Kostja ei olnud aktsiaseltsi

aktsionär ega ka juhatuse liige. Kuni hagiavalduse saamiseni 28.08.2004 ei teadnud kostja, et

temaga oli sõlmitud käendusleping. Märtsis 2004 anti kostjale käsk tuua hageja juurest arveid,

mida kostja ka tegi. 04.03.2004 paluti kostjal alla kirjutada ühele dokumendile. Kuna kostja ei

valda eesti keelt, siis ta küsis, et miks ja millele peab ta alla kirjutama. Kostjale öeldi, et see

on dokument arvete saamise kohta. Mingit dokumenti kostjale kätte ei antud. Kostja ei saa

olla käendaja, kuna ta on ainult tööline ja ei tea mingitest tehingutest, lepingutest ega

kohustustest hageja ja Lasnamäe Elamukeskus AS vahel. Kostja ei oleks käenduslepingule

mitte mingil juhul alla kirjutanud, kuna tema ja tema perekonna majanduslik seisund ei ole

kunagi olnud selline, et ta saaks vastutada 200 000 krooni ulatuses. Kostja ei ole kunagi

tundnud huvi Lasnamäe Elamukeskuse AS lepingute ega majandusolukorra vastu. Kostja töö

oli kauba ekspedeerimine, ning seda ta ka tegi. Kostja leiab, et võlgnevuse kustutamise

kokkulepe ja käendusleping on tühised. Hageja oli teadlik, et V. Kudrjavtsevil ei olnud

esindusõigust võlgnevuse kustutamise kokkuleppele allakirjutamiseks. Hageja ei ole

tõendanud nõude olemasolu. Püsikliendi krediidimüügilepingu järgi tõendab ostjapoolset

kauba vastuvõttu ostja volitatud isiku poolt allkirjastatud saatedokument. Selliseid dokumente

hageja esitanud ei ole. Arved, mis saadeti posti teel ja mis on koostatud teadmata

alusdokumentide alusel, ei tõenda seda asjaolu, et just sellised kaubad olid Lasnamäe

Elamukeskus AS-ile üle antud. Samuti ei ole hageja arvestanud kõiki esitatud arvete alusel

laekunud summasid. Viiviste arvestamisel on hageja lähtunud 14 päevast, kuid 12.11.2003

lepiti kokku maksetähtajas 21 päeva. Samuti on hageja poolt VÕS § 146 lg 2 ettenähtud

võlausaldaja kohustuse mittetäitmise tõttu põhjustanud hageja kostjale kahju, mistõttu tal ei

ole õigust võlgnevust nõuda.

Kostja Galina Karpova hagi ei tunnista. Hageja on asja materjalidele lisanud

pretensiooni, milles on loetletud arved. Samas ei ole pretensioonis loetletud arvetest kõiki

arveid Lasnamäe Elamukeskus AS-ile esitatud. Kuna asja materjalidele kõiki pretensioonides

loetletud arveid ei esitatud, ei ole võimalik kinnitada, et loetletud arved on olemas ja nendes

märgitud kaup väljastatud ja kätte saadud. Pretensioonis on arvestatud arvete maksetähtajaks

14 kalendripäeva, kuigi vastavalt püsikliendi krediidilepingu lisale peaks maksetähtajaks

olema 21 kalendripäeva. Hageja kohtule esitatud pretensioonides on arvutusvead ning ei

nähtu kõik tegelikult tagasimakstud summad. Kostja võlgnevust ei tunnistanud, vaid esitas

Lasnamäe Elamukeskus AS raamatupidamises jooksvalt arvestatu. Kuna sellele arvestusele ei

ole alla kirjutanud juhatuse liige, siis ei saa see olla võlgnevuse tõendiks. V. Kudrjavtsevi

poolt 02.03.2004 allkirjastatud võlgnevuse kokkulepe on tehtud esindusõiguseta ja seega

tühine. Kuigi põhivõlgniku esindaja pankrotihaldur sõlmis kompromissi, ei ole käendajale

otseselt siduv, et haldur hagi tunnistas.

Esimese astme kohtu otsus

Maakohus rahuldas hagi ja mõistis välja Galina Karpovalt Stelling Kaubanduse OÜ

kasuks 110 333, 33 krooni, sh kohtukulude katteks 10 333, 33 krooni ning Valeri

Kudrjavtsevilt Stelling Kaubanduse OÜ kasuks 220 666, 66 krooni, sh kohtukulude katteks

20 666, 66 krooni.

4(10)

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 30 lg 1 järgi leping, millega lubatakse kohustuse täitmist

selliselt, et lubadusega luuakse iseseisev kohustus või millega tunnistatakse kohustuse

olemasolu, on võlatunnistus. Arvestades võlatunnistuse sisu, sh p-d 2 ja 3, on tegemist

konstitutiivse võlatunnistusega. Konstitutiivse võlatunnistusega luuakse iseseisev kohustus

kõrvuti kohustusega, mida tunnustatakse, st kohustused jäävad kõrvuti eksisteerima. Sellise

võlatunnistusega tagatakse esmajoones põhikohustuse täitmist ning see lihtsustab võla

sissenõudmist. Põhikohustusega on selline võlakohustus seotud täitmise kaudu. Nii loetakse

konstitutiivsest võlatunnistusest tuleneva kohustuse täitmisega täidetuks ka algne kohustus

VÕS § 89 lg 2 järgi. Sellisele võlatunnistusele ei saa esitada muid kui võlatunnistusest endast

tulenevaid või selle kehtivust vaidlustavaid vastuväiteid. Võlgnikul on küll võimalik esitada

vastunõue konstitutiivse võlatunnistuse tagastamiseks alusetu rikastumise tõttu, kui

võlatunnistus on antud kohustuse täitmise tagamiseks ja seda kohustust ei ole, kohustust ei

teki või kui see on täidetud.

Kuna asja materjalidest ei nähtu, et peale võlatunnistuse koostamist on Lasnamäe

Elamukeskus AS poolt võlgnevuse katteks midagi tasutud, siis on tõendatud Lasnamäe

Elamukeskus AS võlgnevus hageja ees 336 708, 26 krooni.

V. Kudrjavtsevi väited, mille kohaselt ei saanud ta aru, millistele dokumentidele hageja

juures ta alla kirjutab, ei ole usutavad. Asja materjalidele on lisatud arved Lasnamäe

Elamukeskus AS-ile 02.02.2004 ja 25.02.2004, mille on allkirjastanud V. Kudrjavtsev. Seega

oli kostja teadlik, millised näevad välja hageja väljastatavad arved. Seetõttu on kohatud kostja

väited, et ta allkirjastas enda arvates ka 04.03.2004 hageja väljastatavaid arveid.

V. Kudrjavtsevi väited, mille kohaselt oli ta ainult tööline ning kuna tema tööks oli ainult

kauba ekspedeerimine, ei tea ta mingitest tehingutest, on ümber lükatud asja materjalidele

lisatud 03.02.2004 volikirjaga. Nimetatud volikirja kohaselt andis Lasnamäe Elamukeskus AS

V. Kudrjavtsevile volituse, millega volitab teda sõlmima hageja juures toodete ja kaupade

ostu-müügilepinguid ja võtma välja kaupu. Eeltoodud volitusest nähtub, et V. Kudrjavtsevil

olid Lasnamäe Elamukeskus AS-is töötades tunduvalt laiemad volitused tegutseda Lasnamäe

Elamukeskus AS nimel kui ainult kaupade vedu.

Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 94 lg 1 järgi on pettus isiku tahtlik eksimusse

viimine või eksimuses hoidmine temale ebaõigete asjaolude avaldamise teel, eesmärgiga

kallutada isik tehingut tegema, lg 2 kohaselt ebaõigete asjaolude avaldamisega on

võrdsustatud nendest asjaoludest teatamata jätmine, millest vastavalt hea usu põhimõttele

oleks tulnud teatada, samuti selliste asjaolude tõesena avaldamine, mille tõelevastavust

avaldaja ei ole kontrollinud ja mis hiljem osutuvad ebaõigeks.

V. Kudrjavtsev on isiklikult allkirjastanud hageja poolt Lasnamäe Elamukeskus AS-ile

esitatud 25.02.2004 pretensiooni ja viivisarve. Nimetatud pretensioonist nähtub, et Lasnamäe

Elamukeskus AS-il on hageja ees maksetähtajaks tasumata arvete summa 219 884, 33 krooni

ning hageja on arvestanud ka viiviseid ja leppetrahvi. Arvestades, et pretensioon ja viivisarve

on koostatud vähem kui 10 päeva enne V. Kudrjavtseviga käenduslepingu sõlmimist on tema

väited, mille kohaselt ta ei teadnud Lasnamäe Elamukeskus AS majanduslikust seisust 2004

märtsi algul, paljasõnalised.

Asjas ei ole tõendamist leidnud, et hageja on avaldanud valet või vaikinud tõest

eesmärgiga kallutada V. Kudrjavtsevit tehinguid, so võlgnevuse kustutamise kokkulepe ja

käendusleping, sõlmima. Seega ei ole vaidlusalused tehingud tühised materiaalsete aluste

puudumise tõttu. Samas ei ole vaidlusalused tehingud tühised ka formaalsete aluste

puudumise tõttu. Võlgnevuse kustutamise kokkulepe sõlmiti 02.03.2004, käendusleping

sõlmiti 04.03.2004. Asjas ei ole tõendamist leidnud V. Kudrjavtsevi väide, et ta ei teadnud,

millistele dokumentidele alla kirjutab. Vastavalt TsÜS §-le 98 lg 1 tehingu tühistamine

toimub avalduse tegemisega teisele poolele. TsÜS § 99 lg 1 p 2 järgi võib tehingu tühistada

pettuse või eksimuse korral – kuue kuu jooksul, arvates pettusest või eksimusest

5(10)

teadasaamisest. Tehingute tühisuse teate vormistas V. Kudrjavtsev 11.05.2005. Kuna TsÜS

§-s 99 sätestatud tähtajad on preklutsioonitähtajad e. õigust lõpetavad välistustähtajad siis oli

6-kuuline tehingu tühistamise õigus tühistamise avalduse tegemise ajal möödunud.

Asjas ei ole tõendamist leidnud, et V. Kudrjavtsevil puudusid volitused allkirjastada

02.03.2004 sõlmitud võlgnevuse kustutamise kokkulepe Lasnamäe Elamukeskus AS nimel.

03.02.2004 volikirjaga andis Lasnamäe Elamukeskus AS V. Kudrjavtsevile volituse, millega

volitas teda sõlmima toodete ja kaupade ostu-müügilepinguid hagejaga. TsÜS § 116 lg 2 järgi

kui tehingu on teinud majandus- või kutsetegevuses tegutseva isiku töötaja või muu isik, kelle

eest majandus- või kutsetegevuses tegutsev isik vastutab, ja tehing on seotud sellise

majandus- või kutsetegevusega, siis eeldatakse, et tehing on tehtud majandus- või

kutsetegevuses tegutseva isiku nimel. Kuna 02.03.2004 võlgnevuse kustutamise kokkuleppe

sõlmimise põhjuseks oli kaupade ostu-müügilepingutest tulenev Lasnamäe Elamukeskus AS

võlgnevus hageja ees, siis 03.02.2004 volikirjast tulenes V. Kudrjavtsevi õigus teha tehing

Lasnamäe Elamukeskus AS nimel.

VÕS § 149 lg 1 kohaselt võib käendaja esitada võlausaldaja nõudele kõiki vastuväiteid,

mida oleks võinud esitada põhivõlgnik ise, välja arvatud need, mis on vahetult seotud

põhivõlgniku isikuga. Käendajal on õigus esitada neid vastuväiteid ka siis, kui põhivõlgnik

neist loobus. VÕS § 145 lg 4 järgi tehing, mille põhivõlgnik teeb pärast käenduslepingu

sõlmimist ei laienda käendaja kohustust. Eeltoodust nähtuvalt ei kehti käendaja suhtes

põhivõlgnikupoolne loobumine vastuväite kasutamisest. Põhivõlgniku poolt pärast

käenduslepingu sõlmimist tehtud tehingud, eelkõige põhivõlgniku ja võlausaldaja vahelised

tehingud, millega välistatakse teatavate põhivõlgnikul eksisteerivate vastuväidete kasutamine

sh. näiteks põhivõlgniku poolt antud võlatunnistus, ei kehti VÕS § 145 lg 4 kohaselt käendaja

suhtes, kes käenduslepingu on sõlminud enne võlatunnistuse väljaandmist.

Kostjad esitasid vastuväited, mille kohaselt ei ole hageja tõendanud nõude olemasolu.

Seega on kostjad seadnud kahtluse alla kas tagatav kohustus eksisteerib. V. Kudrjavtsevi

poolt nimetatud vastuväite esitamine ei ole põhjendatud, sest temaga sõlmitud käenduslepingu

ajal eksisteeris hageja ja põhivõlgniku vaheline võlatunnistus ning sellele võlatunnistusele on

käenduslepingus konkreetselt ka viidatud. Kuna käenduslepingus kinnitas V. Kudrjavtsev, et

talle on teada tagatava nõude suurus, siis ei ole tagatava kohustuse eksisteerimise

vaidlustamine tema poolt asjakohane.

Kui käendaja kasutab vastuväiteid, vaieldes vastu tagatava kohustuse olemasolule, on

käendaja tõenduslikus mõttes samas seisundis kui põhivõlgnik. Hageja tugines põhivõlgnikule

väljastatud arve-saatelehtedele, arvetele ja pretensioonidele. Ainuüksi adressaadi poolt

allkirjastamata ja aktsepteerimata arved ei ole piisavad tõendid tõendamaks hageja nõuet

käendaja A. Karpovi (või tema õigusjärglase) vastu. Kuna 26.06.2003 käenduslepingu

sõlminud isiku A. Karpovi poolt allkirjastatud kirjast nähtub, et seisuga 30.01.2004 on

Lasnamäe Elamukeskus AS-il tasumata arved hageja ees, ning asjas puudub vaidlus, et peale

nimetatud kuupäeva arveid hagejale tasutud ei ole, siis asjaolu, mille kohaselt on Lasnamäe

Elamukeskus AS-il võlgnevus hageja ees ei saa käendaja poolt olla vaidluse all. Vaidlus saab

olla selles, kui suur see võlgnevus on. G. Karpova, kes ühtlasi oli ka Lasnamäe Elamukeskuse

AS nõukogu liige, esitas Lasnamäe Elamukeskuse AS raamatupidamise arvestuse seisuga

01.06.2004. Kuna G. Karpova muuhulgas tugines asjaolule, et äriühingu võlgnevus hagejale

ei saa olla sellest arvestusest suurem, siis on põhjendatud lähtuda võlgnevusest 189 050, 25

krooni.

Asjas ei nähtu, et Lasnamäe Elamukeskus AS või käendaja A. Karpovi kui äriühingu

juhatuse liikme poolt oleks enne kohtumenetlust esitatud mõni vastuväide kauba tarnete või

ebaõigete arvete/pretensioonide kohta. Seega on tõendamist leidnud, et Lasnamäe

Elamukeskus AS põhivõlg hageja ees, arvestades G. Karpova vastuväiteid, moodustab

vähemalt 189 050, 25 krooni.

6(10)

Püsikliendi krediidimüügi lepingu p.7.6 kohaselt on müüjal õigus arve tähtajaks

mittetasumise korral nõuda ja ostjal kohustus tasuda viivist 0,5% päevas tähtaegselt tasumata

summast iga viivitatud päeva eest. Lepingu p-st 7.7 tulenes, et kui ostja on viivitanud

arvete/arve tasumisega arvates maksetähtaja saabumisest kolmel korral enam kui 30 päeva on

müüjal õigus nõuda ostjalt leppetrahvi 15% tasumata arvete summast. Hageja arvestas

viiviseid eeldusel, et Lasnamäe Elamukeskus AS põhivõlgnevus on ainult 189 050, 25 krooni.

Nimetatud arvestuse kohaselt hageja arvestanud viiviseid 1 125 972, 70 krooni ja ei ole

aluseks võtnud püsikliendi krediidimüügi lepingus lisas nr M-1 kokkulepitud arve

maksetähtaega 21 päeva, vaid sellele eelnenud kokkulepet maksetähtajaga 14 päeva.

Arvestades aga viivitatud päevade arvu, viivise määra ja arvestatud viiviste suurust, on

tõendamist leidnud viiviste nõudeõigus vähemalt põhivõla, so 189 050, 25 krooni suuruses

summas.

Käenduslepinguga kohustub käendaja VÕS § 142 järgi kolmanda isiku (põhivõlgniku)

võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. Kohustuse rikkumise korral

vastutavad põhivõlgnik ja käendaja VÕS § 145 lg 1 järgi võlausaldaja ees solidaarselt, kui

käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa

nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Käendaja vastutab käendatava kohustuse eest VÕS § 145

lg 2 järgi täies ulatuses. Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige

viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või

lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. Võla põhivõlgnikult sissenõudmisega

seotud kulude hüvitamise eest vastutab käendaja, kui talle anti sissenõudmise kavatsusest

õigeaegse teatamisega võimalus neid kulusid vältida

26.06.2003 käendusleping sõlmiti hageja ja A. Karpovi vahel. A. Karpov on surnud ja

tema pärijaks on G. Karpova. Pärimisseaduse § 130 lg 1 järgi pärandi vastuvõtmisega lähevad

pärijale üle kõik pärandaja õigused ja kohustused, välja arvatud need, mis oma olemuselt on

lahutamatult seotud pärandaja isikuga või mis seadusest tulenevalt ei saa ühelt isikult teisele

üle minna. Asjas ei ole tõendamist leidnud, et pärandaja kohustused oleksid olnud

lahutamatult seotud tema endaga või seadusest tulenevalt ei saanud need kohustused üle

minna, seega on pärijale G. Karpovale üle läinud A. Karpovi kohustused.

VÕS § 146 lg 2 kehtestab võlausaldajale teatamiskohustused, mille eesmärgiks on

vältida käendaja vastutuse suurenemist põhivõlgniku rikkumise korral ning tagada käendaja

võimalus regressinõuete esitamiseks põhivõlgniku pankrotimenetluses. VÕS § 146 lg 3

sätestab, et kui võlausaldaja ei täida sama paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud kohustusi,

väheneb tema nõue käendaja vastu kohustuse rikkumisest käendajale tekkinud kahju ulatuses.

V. Kudrjavtsev leidis eelnimetatud sätetele tuginenud, et VÕS §-is 146 lg 2 ettenähtud

võlausaldaja kohustuse mittetäitmisega põhjustas hageja kostjale kahju. Nimetatud väited on

alusetud. Lasnamäe Elamukeskus AS pankrot kuulutati välja 13.12.2004. Puudub vaidlus, et

hageja ei teavitanud kostjaid Lasnamäe Elamukeskus AS pankrotimenetlusest kirjalikult.

31.01.2005 eelistungi protokollist nähtuvalt on hageja esindaja ja G. Karpova esindaja

avaldanud nimetatud istungil, et Lasnamäe Elamukeskus AS pankrot on välja kuulutatud.

Kuna nimetatud eelistungil osalesid nii V. Kudrjavtsev kui ka tema lepinguline esindaja, siis

V. Kudrjavtsevi väited, mille kohaselt tekkis talle kahju, kuna hageja ei teatanud talle

pankrotimenetlusest ei ole põhjendatud. Hiljemalt 31.01.2005 sai V. Kudrjavtsev teada

Lasnamäe Elamukeskus AS pankrotimenetlusest ning tal oli võimalus esitada (tingimuslik)

nõue pankrotimenetluses. Nõude esitamata jätmise tõttu tekkinud võimalikku kahju

hüvitamist nõuda hagejalt ei ole antud asjaoludel põhjendatud.

Kuna käenduslepingutes oli poolte vahel käendatava summa suurus piiratud, siis

põhjendatud ja tõendatud on hageja nõue mõista G. Karpovalt hageja kasuks välja 100 000

krooni ja V. Kudrjavtsevilt hageja kasuks 200 000 krooni.

7(10)

Kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 60 lg 1 kohaselt mõistab kohus

poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks vajalikud ja

põhjendatud kohtukulud. TsMS § 61 lg 1 p 1 järgi poolele, kelle kasuks otsus tehti, mõistab

kohus teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindaja poolt osutatud

õigusabi eest hinnaga hagi puhul kuni viis protsenti hagi rahuldamata jäetud osast kostjale.

Hageja kohtukulud moodustavad tasutud riigilõivust 18 000 ja õigusabikuludest 15 930

krooni. Kuna hagi kuulub rahuldamisele, siis hageja tasutud riigilõivust tuleb G. Karpovalt

välja mõista 5 333, 33 krooni ja V. Kudrjavtsevilt 10 666, 66 krooni. Hageja õigusabikuludest

10 000 krooni jätta V. Kudrjavtsevi kanda ja 5000 krooni G. Karpova kanda.

Apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendus

Kostjad paluvad maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega hagi jätta

rahuldamata

ning

menetluskulud

hageja

kanda.

Maakohus

kohaldas

ebaõigesti

materiaalõiguse norme ja rikkus menetlusnorme.

Kohus ei arvestanud kostjate kui käendajate õigust kontrollida hageja nõuet ja tugines

otsuse tegemisel eelkõige vaid omaksvõtu ja võlatunnistuse institutsioonidele. Hageja ei ole

tõendanud krediidimüügi lepingu nr S-26060301 p 2.2 järgi enda kohustuste täitmist - st

kaupade üleandmist ja esitatud arvete õigusust. Kohus põhistas nõude kontrollimata jätmist

asjaoluga, et põhivõlgnik tunnistas oma võlgnevust hageja ees eelkõige 30.01.2004 kirjaga nr

14, kuid selles kirjas puudub võlgnetav summa. Samuti asjaoluga, et Lasnamäe Elamukeskus

AS või käendaja A. Karpovi poolt ei esitatud enne kohtumenetlust vastuväiteid kauba tarnete

või ebaõigete arvete/pretensioonide kohta. Samuti asjaoluga, et hageja ja Lasnamäe

Elamukeskus AS sõlmisid 02.03.2004 võlgnevuse kustutamise kokkuleppe, millist tuleb

käsitleda võlatunnistusena VÕS § 30 mõttes. Samuti luges kohus, et G. Karpova võttis omaks

võlgnevuse olemasolu vähemalt 189 050, 25 krooni suuruses summas asjaoluga, kuna ta andis

kohtule üle Lasnamäe Elamukeskuse AS hankijate võlgade nimekirja seisuga 31.08.2004,

mille kohaselt oli hageja võlgnevuse suuruseks märgitud 189 050, 25 krooni. Kuid kohus ei

nimeta, millal ja millises vormis G. Karpova esitas omaksvõtu. G. Karpova eitab kindlalt

omaksvõttu.

Kohus jättis täielikult tähelepanuta kostjate esitatud Lasnamäe Elamukeskuse AS

(pankrotis) pankrotihalduri 26.04.2005 vastuse kostjate teabenõudele. Pankrotihaldur selgitab,

et kuigi pankrotimenetluse alguses oli võlgniku avalduse kohaselt hageja ees võlgnevus

189 050, 23 krooni, siiski ei leidnud sellises ulatuses võlgnevuse olemasolu kinnitust -

dokumentide kontrollimisel selgus, et summa kuulus vähendamisele 30 000 krooni võrra.

Pankrotihaldur märgib samuti, et arvete juures puudusid kauba vastuvõtmist tõendavad

dokumendid, mistõttu ei olnud pankrotihaldur veendunud, kas kaup tegelikkuses üle anti või

mitte.

Hageja ei tõendanud nõude aluseks olevate kaupade ostjale üleandmist. Kostjad

vaidlustasid kohtus hageja poolt krediidimüügi lepingu nr S-26060301 p 2.2. märgitud hageja

kui müüja kohustuse täitmise. Lepingu p 4.1 kohaselt pidi kauba üleandmine toimuma

saatedokumendi (saatelehe, arve-saatelehe, arve) alusel. Lepingus on otsesõnu märgitud, et

ostja volitatud isiku poolt allkirjastatud saatedokument tõendab kauba ostjapoolset vastuvõttu.

Hageja ei esitanud nõude aluseks olnud arveid koos ostja volitatud isiku poolt allkirjastatud

saatedokumendiga, mistõttu ei olnud kostjatele teada, kas hageja ka tegelikkuses andis ostjale

kaubad üle. Seadusest ei tulene, et kostjad peavad tõendama kaupade mittesaamist. Kohus

vabastas ilma õigusliku aluseta hageja kui müüja kaupade ostjale üleandmise tõendamise

kohustusest.

Hageja ei tõendanud piisavalt, millises ulatuses ja millised arved jäid põhivõlgniku poolt

tasumata. Hageja ei esitanud kontrollimiseks kõiki viivisearvete aluseks olnud arveid, samuti

ei ole osaliselt esitatud pretensioonis nimetatuid arveid. Kohtutoimikus sisalduvatel

8(10)

materjalidel on läbi aegade esitatud väga erinevaid maksmata arvete kogusumma andmeid,

kostjad käendajatena ei tea, millised neist vastavad tegelikkusele. Kostjad seavad kahtluse alla

nii hageja poolt kauba üleandmise kui ka hagis viidatud arvete ja nende kogusumma.

Kohus ei andnud hinnangut hageja tegevusele, samuti mõnele esitatud dokumendile.

Teada ei ole, milline oli tegelikkuses hageja ja põhivõlgniku Lasnamäe Elamukeskuse AS

suhe ja millele oli nende tegevus suunatud. Kohus jättis andmata hinnangu hageja enda

käitumisele. Hagejale oli 2003 oktoobris selge, et põhivõlgnikul on majandusraskused ja et tal

on hageja ees võlgnevus. Vaatamata sellele asjaolule hageja leidis, et võib jätkata

põhivõlgnikule kaupade müüki, veelgi enam, hageja ja põhivõlgniku vahel 12.11.2003 sõlmitud

lepingu muudatuse lisa nr M-l kohaselt pikendas hageja maksetähtaega ja samuti krediidilimiiti

50 000 kroonilt 150 000 kroonile. Taolise käitumisega näitas hageja üles põhivõlgniku osas

kohustuste täitmise vastu ükskõiksust, lõi olukorra, kus põhivõlgnik võis muretult suurendada

võlga hageja ees - seega kokkuvõttes hageja enda ükskõiksus suurendas vaidlustatud

kohtuotsuse kohaselt kostjate kui käendajate vastutust.

Kohus ei selgitanud välja, milline on hageja põhjendatud nõudesumma ning rahuldas

hageja viivisenõude, kuigi hageja seda ei taotlenud. Kohtuotsuse põhjendavas osas põhivõla

suuruse osas toodud järeldused on eksitavad ja kostjatele arusaamatud. Arvestades kohtu

seisukohti kogumis võib lugeda põhjendatuks hageja nõude põhivõla 189 050, 25 krooni

suuruses summas. Arusaamatu on, miks kohus mõistis kostjatelt hageja kasuks välja 300 000

krooni - põhivõlast suuremas ulatuses. Kohus väljus hagi piiridest.

Kohus rahuldas nõude G. Karpova vastu ilma õigusliku aluseta. Hageja nõue

G. Karpova vastu tuleneb 26.06.2003 A. Karpoviga sõlmitud käenduslepingust. G. Karpova

esitas VÕS § 149 lg 1 alusel hageja nõudele vastuväited vaidlustades nii hageja poolt kaupade

üleandmise kui maksmata arvete suuruse. Kohus viitab otsuses, et VÕS § 145 lg 4 järgi tehing,

mille põhivõlgnik teeb pärast käenduslepingu sõlmimist, ei laienda käendaja kohustust. Seega

G. Karpova osas ei kehti hageja, peamine argument - 02.03.2004 sõlmitud võlatunnistusena

käsitletud võlgnevuse kokkulepe.

Kohus jättis alusetult arvestamata V. Kudrjavtsev poolt esile toodud vastuväited.

V. Kudrjavtsevi ametikoht ei olnud selline, millise kohaselt osalenuks ta põhivõlgnikust

juriidilise isiku igapäevatöö korraldamisega, ta ei olnud kursis kogu juriidilist isikut

puudutavate probleemidega, samuti on talle arusaamatu, miks ta oleks pidanud võtma endale

käenduslepinguga hiigelsuure rahalise kohustuse, millise täitmine käib talle ilmaselgelt

ülejõu. V. Kudrjavtsev ei tunnistanud 02.03.2004 sõlmitud hageja ja tema poolt Lasnamäe

Elamukeskus AS vahel allakirjutatud võlgnevuse kustutamise kokkulepet; samuti ei tunnista

04.03.2004 hageja ja tema vahel sõlmitud käenduslepingut. Mõlemad V. Kudrjavtsevi poolt

vaidlustatud tehingud on eestikeelsed, ta ei valda eesti keelt ega saa ka sellest aru. Seetõttu ei

saanud ta tutvuda hageja poolt etteantud dokumentide sisuga ega mõistnud, milliseid

kohustusi talle nendega hageja poolt soovitakse panna. Hageja ei selgitanud allakirjutamiseks

esitatud dokumentide sisu ega tähendust talle. Kohus jättis need väited tähelepanuta.

Kohus jättis tähelepanuta ka V. Kudrjavtsevi esitatud vastuväite 02.03.2004 võlgnevuse

kustutamise kokkuleppe sõlmimiseks volituste puudumise kohta. Kohus leidis, et kuna

põhivõlgnik Lasnamäe Elamukeskus AS oli V. Kudrjavtsevile välja andnud 03.02.2004

volikirja, millega volitas V. Kudrjavtsevit sõlmima toodete ja kaupade ostu-müügilepinguid

hagejaga ja võtma välja kaupu, siis see laienes ka juriidilise isiku nime võlatunnistuse

sõlmimisele. Kohus ei üritanudki välja selgitada, milleks tegelikult V. Kudrjavtsevile selline

volitus anti. Põhivõlgnik andiski V. Kudrjavtsevile volituse, milline hõlmas tema õigust teha

juriidilise isiku nimel müügilepingute vajalikke toiminguid - sh võtta vastu hageja

saatedokumente, arveid jm asjaga seotud dokumente. Kahtlust ei ole, et 03.02.2004 volikirjas

toodud volitus ei ulatunud juriidilise isiku nimel võlatunnistuste andmisele.

9(10)

Antud juhul ei kuulu kohaldamisele TsÜS § 116 lg 2, mis kohaldub eelkõige sellisele

esindusele, mille korral esindajal ei ole kirjalikku volikirja esitada. Antud juhul oli hagejal

olemas V. Kudrjavtsevi volikiri, mis sisaldas volituse ulatust. Sellisel juhul tuleb volituse

ulatust määrata andmise piires - hageja teadis 02.03.2004 võlgnevuse kustutamise kokkuleppe

sõlmimisel, et V. Kudrjavtsevi volitused on piiritletud, volitus ei ulatunud taolise kokkuleppe

sõlmimisele, siiski hageja soovis sellist kokkulepet sõlmida. Hageja ei ole kordagi selgitanud,

milline asjaolu takistas tal põhivõlgniku seadusliku esindajaga taolise kokkuleppe sõlmimist.

V. Kudrjavtsev läks 2004 märtsis hageja juurde, et juhtkonna korraldusel kätte saada arved.

Asjaolu, et temaga tahetakse hoopis võlgnevuse kustutamise kokkulepet sõlmida, talle keegi

ei teatanud, seda ei selgitanud ka hageja. Hageja kallutas teda sõlmima ühel ja samal päeval

nii võlgnevuse kustutamise kokkulepet kui ka käenduslepingut, selgituseks hageja teatas

V. Kudrjavtsevile, et need on tööandja dokumendid ja ta peab need oma tööandjale üle andma.

Hageja kallutas V. Kudrjavtsevi pahatahtlikult sõlmima vaidlusaluseid tehinguid selgitamata

seejuures, milliseid tagajärgi see talle kaasa võib tuua.

Õige ei ole ka kohtu järeldus, et kostjad hilinesid tehingute vaidlustamisega, kuivõrd

vastavalt TsÜS §-le 98 lg 1 tehingu toimub tühistamine avalduse tegemisega teisele poolele.

TsÜS § 99 lg 1 p 2 järgi võib tehingu tühistada pettuse või eksimuse korral - kuue kuu jooksul,

arvates pettusest või eksimusest teadasaamisest. V. Kudrjavtsev sai neist tehingutest aru alles

hageja hagiavalduse saamisel 2004 augustis. Seejärel tegi ta seadusega ettenähtud tühisuse

avalduse kohtu eelistungil 31.01.2005 hagejale teatavaks, see on kantud ka protokolli. Seega

täitis V. Kudrjavtsev seaduse nõutud teatavakstegemise kohustuse. Kohus jättis sellele

vastuväitele hinnangu andmata.

TsÜS § 94 lg 1 järgi pani hageja V. Kudrjavtsevi osas toime pettuse, mis on isiku tahtlik

eksimusse viimine või eksimuses hoidmine temale ebaõigete asjaolude avaldamise teel,

eesmärgiga kallutada isik tehingut tegema, lg 2 kohaselt ebaõigete asjaolude avaldamisega on

võrdsustatud nendest asjaoludest teatamata jätmine, millest vastavalt hea usu põhimõttele

oleks tulnud teatada, samuti selliste asjaolude tõesena avaldamine, mille tõelevastavust

avaldaja ei ole kontrollinud ja mis hiljem osutuvad ebaõigeks.

Vastus apellatsioonkaebusele

Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning palub jätta kohtuotsuse muutmata.

Tsiviilkolleegiumi seisukoht

Kolleegium leiab, et Harju Maakohtu 01.06.2007 otsus tuleb tühistada olulise

menetlusõiguse normide rikkumise ja materiaalõiguse normide ebaõige kohaldamise tõttu.

TsMS § 438 lg 1 kohaselt otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on

tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Kui asjas

on esitatud mitu nõuet, teeb kohus otsuse kõigi nõuete kohta. Seega maakohus pidanuks

andma hinnangu kõigile hageja poolt hagiavalduses toodud asjaoludele ja hagile lisatud

tõenditele. Samuti kostja poolt esitatud vastuväidetele. Maakohus seda ei teinud, mis viis asjas

ebaõige otsuse tegemiseni.

Maakohus rahuldas hagi tuginedes põhiliselt vaid hagiavalduses toodud asjaoludele ja

hageja poolt esitatud tõenditele. Maakohus tugines hagi rahuldamisel 02.03.2004 hageja ja

Lasnamäe Elamukeskuse AS-i vahel sõlmitud võlgnevuse kokkuleppele, mille on Lasnamäe

Elamukeskuse AS-i nimel allkirjastanud Valeri Kudrjavtsev.

Kostja Valeri Kudrajvtsev on esitanud hagile vastuväited, milles kinnitab, et tal puudusid

volitused võtta rahalisi kohustusi Lasnamäe Elamukeskuse AS-le. Valeri Kudrajetsevi

seletuse kohaselt töötas ta Lasnamäe Elamukeskuse AS-is autojuht ekspediitorina, kelle

tööülesandeks oli ehitusobjektidele materjalide vedu (t.l.62-63). Lasnamäe Elamukeskuse AS-

i poolt oli Valeri Kudrjavtsevile välja antud tööülesannete täitmiseks 03.02.2004 volikiri,

10(10)

mille kohaselt teda volitati hagejaga sõlmima toodete ja kaupade müügilepinguid ja võtma

välja kaupu (t.l.88). 02.03.2004 võlgnevuse kustutamise lepinguga aga määrati kindlaks võlg,

mis tulenes hageja ja Lasnamäe Elamukeskuse AS-i vahel 26.06.2003 sõlmitud püsikliendi

krediidimüügi lepingust nr S-26060301. Volikirja, millest nähtuks Valeri Kudrjavtsevi õigus

sõlmida hagejaga püsikliendi krediidimüügi lepingut, asjas esitatud ei ole. Valeri Kudrjavtsev

ise eitab sellise volikirja olemasolu. Seega puudusid Valeri Kudrjavtsevil volitused

püsikliendi krediidimüügi lepingu alusel Lasnamäe Elamukeskuse AS-ile uue rahalise

kohustuse võtmiseks.

Peale selle leidis maakohus, et hageja ja Valeri Kudrajvtsevi poolt 02.03.2004

allkirjastatud võlgnevuse kustutamise lepingu näol on tegemist konstitutiivse võlatunnistusega

VÕS § 30 mõttes, millega luuakse uus kohustus. VÕS § 30 lg 1 järgi on leping, millega

lubatakse kohustuse täitmist selliselt, et lubadusega luuakse iseseisev kohustus või millega

tunnistatakse kohustuse olemasolu, võlatunnistus. Kui eeldada, et kostjal oli volitus

võlgnevuse kustutamise lepingule alla kirjutada, ei olnud nimetatud lepingu näol tegemist

mitte konstitutiivse võlatunnistusega vaid deklaratiivse võlatunnistusega. Riigikohus leidis

lahendis 3-2-1-21-06, et mitte igasugune võlatunnistus ei ole konstitutiivne, s.t VÕS § 30 ei

reguleeri kõiki võimalikke võla tunnistamise vorme. Võimalik on ka nn deklaratiivne

võlatunnistus, mille eesmärgiks ei ole luua uut kohustust, vaid üksnes olemasoleva kohustuse

kinnitamine ja seeläbi võlgniku loobumine võimalikest vastuväidetest võlale, millega samuti

lihtsustatakse võla sissenõudmist. Sellise võlatunnistuse tähendus määratakse võlatunnistuse

sisu ja ulatusega. Üldjuhul on deklaratiivse võlatunnistuse põhiliseks tagajärjeks

tõendamiskoormise muutmine, s.t võlgnik peab tõendama, et tunnustatud võlga ei ole või see

on lõppenud. VÕS § 30 sisaldab nii deklaratiivset kui konstitutiivset võlatunnistust. Sõltuvalt

asjaoludest peab kohus hindama, kummaga tegu oli.

Ülaltoodu alusel tulnuks maakohtul tuvastada, milline oli Lasnamäe Elamukeskuse AS-i

võlg 26.06.2003 sõlmitud püsikliendi krediidilepingu alusel ja anda hinnang esitatud

tõenditele. Kostjad on esitanud hagile vastuväited, mille kohaselt on kohtule esitatud vaid

arved, kuid ei ole esitatud kauba saatelehti, millest nähtuks kauba vastuvõtmine Lasnamäe

Elamukeskuse AS-i poolt. Kõigile neile väidetele ja esitatud tõenditele ei ole maakohus üldse

hinnangut andnud, sealhulgas jättis kohus täielikult tähelepanuta kostjate esitatud Lasnamäe

Elamukeskuse AS (pankrotis) pankrotihalduri 26.04.2005 vastuse kostjate teabenõudele.

Põhjendatud on ka apellatsioonkaebuse väide, mille kohaselt ei ole õige ka kohtu järeldus,

et kostjad hilinesid käenduslepingute vaidlustamisega, kuivõrd vastavalt TsÜS §-le 98 lg 1

tehingu tühistamine toimub avalduse tegemisega teisele poolele. TsÜS § 99 lg 1 p 2 järgi võib

tehingu tühistada pettuse või eksimuse korral - kuue kuu jooksul, arvates pettusest või

eksimusest teadasaamisest. V. Kudrjavtsev sai neist tehingutest aru alles hageja hagiavalduse

saamisel 2004 augustis. Seejärel tegi ta seadusega ettenähtud tühisuse avalduse kohtu

eelistungil 31.01.2005 hagejale teatavaks, see on kantud ka protokolli. Seega täitis V.

Kudrjavtsev seaduse nõutud teatavakstegemise kohustuse. Kohus jättis sellele vastuväitele

hinnangu andmata.

Ülaltoodu alusel tuleb apellatsioonkaebused rahuldada osaliselt ja tsiviilasi saata uueks

arutamiseks maakohtule. Poolte kaebeõigus oleks rikutud, kui esmakordselt annab asjas esile

toodud asjaoludele ja nende tõendamiseks esitatud tõenditele hinnangu ringkonnakohus.

Taotlused kohtukulude hüvitamiseks vaadatakse läbi maakohtu poolt asja uuel arutamisel.

R. Allikvere

U. Loonurm E. Liiv