3-07-2175/3 · Tallinna Halduskohus Pärnu kohtumaja

3-07-2175

1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Kohus Kohus Kohus Tallinna Halduskohus

Kohtukoosseis Kohtukoosseis Kohtukoosseis Kohtukoosseis Kohtunik Annika Vendik Otsuse tegemise aeg ja koht Otsuse tegemise aeg ja koht Otsuse tegemise aeg ja koht Otsuse tegemise aeg ja koht 31 detsember 2007 Pärnu kohtumaja Haldusasja number Haldusasja number Haldusasja number Haldusasja number 3-07-2175 Haldusasi Haldusasi Haldusasi Haldusasi Ü. K´i kaebus, milles kaebaja taotleb kohustada Lääne Politseiprefektuuri muutma Lääne Politseiprefektuuri 02.10.2007 käskkirja nr 950-p punkti 2, määrates kaebajale puhkuse hüvitise kaebuses toodud põhjendustele ning väljamõista Lääne Politseiprefektuurilt saamata jäänud lõpparve lähtudes muudetud puhkusehüvitse arvestusest ja kohustada vastustajat kandma saamata jäänud lõpparve osa kaebaja arveldusarvele. Täpsustatud nõudena kohustama vastustajat ümber arvestama Lääne Politseiprefektuuri 02.10.2007 käskkirja nr 950-p punkti 2 alusel määratud puhkusehüvitis.

Asja läbivaatamise kuupäev Asja läbivaatamise kuupäev Asja läbivaatamise kuupäev Asja läbivaatamise kuupäev 31. detsember 2007 Menetlusosalised Menetlusosalised Menetlusosalised Menetlusosalised Kirjalikus menetluses Kaebaja Ü. K ja tema esindaja vandeadvokaadi vanemabi Ljudmila Tamar, Vastustaja Lääne Politseiprefektur RESOLUTSIOON RESOLUTSIOON RESOLUTSIOON RESOLUTSIOON

Juhindudes HKMS § 26 lg 1 p 1 ja 2, lg 2, lg 3, § 93 lg 2:

Jätta rahuldamata Ü. K´i taotlus kohustada Lääne Politseiprefektuuri muutma Lääne Politseiprefektuuri 02.10.2007 käskkirja nr 950-p punkti 2.

Jätta rahuldamata Ü. K´i taotlus väljamõista Lääne Politseiprefektuurilt saamata jäänud lõpparve lähtudes kaebuses toodud puhkusehüvitse arvestusest ja kandma saamata jäänud lõpparve osa kaebaja arveldusarvele.

Rahuldada Ü. K´i taotlus Lääne Politseiprefektuuri 02.10.2007 käskkirja nr 950-p punkti 2 alusel määratud puhkusehüvitise arvestamise osas.

3-07-2175

2 Kohustada Lääne Politseiprefektuuri kontrollima kaebajale 02.10.2007 käskkirja nr 950 punkti 2 alusel väljamakstava puhkusehüvitise arvestust ning valestiarvestatud lõpparvest puudujääv summa kanda kaebaja pangakontole.

Välja mõista Lääne Politseiprefektuurilt (reg. … asuk …) Ü. K´i (isikukood .. eluk. …) kasuks 8 (kaheksa) krooni ja 37 senti asjas kantud kohtukulude katteks

Edasikaebamise kord Edasikaebamise kord Edasikaebamise kord Edasikaebamise kord Juhindudes HKMS § 31 lg 4:

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse teatavaks tegemisest 31. detsembril 2007. Menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, tuleb teha hiljemalt tähtaja viimasel päeval

ASJAOLUD ASJAOLUD ASJAOLUD ASJAOLUD

26.11.2002 Pärnu Politseiprefektuuri käskkirjaga nr 637p kõrvaldati politseinooreminspektor Ü. K teenistusest ja peatati temaga teenistussuhe kriminaalasjas nr 02218000014 uurimise ajaks (tl 10). 11.09.2007 Põhja Ringkonnaprokuratuuri kriminaalmenetluse osalise lõpetamise määrusega lõpetati Ü. K suhtes osaliselt kriminaalasi nr 02218000014 kriminaalmenetlust välistava asjaolu ilmnemise tõttu (tl 11-12). 25.09.2006 määrusega täiendas Põhja Ringkonnaprokuratuur 11.09.2007 kriminaalmenetluse osalise lõpetamise määrust ja tühistas Ü. K´i kõrvaldamise Pärnu Politseiprefektuuri politseinooreminspektori ametikohalt (tl 13). 01.10.2007 Lääne Politseiprefektuuri käskkirjaga nr 948-p uuendati Ü. K´i teenistussuhe ja kehtestati palgatingimused (tl 15). 02.10.2007 Lääne Politseiprefektuuri käskkirjaga nr 950-p vabastati Ü. K teenistusest ametniku algatusel ja punktiga 2 otsustati Ü. K´ile määrata hüvitist 3,6 kasutamata jäänud puhkusepäevade eest (tl 16). 05.10.2007 esitas Ü. K Lääne Politseiprefektuurile avalduse, milles taotles 02.10.2007 käskkirja muutmist ja saamata jäänud lõpparve väljamaksmist ( tl 17-19). 17.10.2007 Lääne Politseiprefektuuri vastusega jäeti Ü. K´i avaldus rahuldamata (tl 22-23). 26.10.2007 esitas Ü. K kohtule kaebuse 02.10.2007 Lääne Politseiprefektuuri käskkirja nr 950-p p 2 muutmiseks ja lõpparve väljamaksmiseks (tl 4-8). 15.11.2007 esitas Lääne Politseiprefektuur vastuväited kaebusele ja taotles asja lahendamist kirjalikus menetluses (tl 29-32). 26.11.2007 täiendas kaebaja kaebust (tl 34-36). 28.11.2007 määrusega on otsustatud kaebus lahendada kirjalikus menetluses (tl 38-39).

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

Kaebaja selgituste kohaselt on tööandja puhkuseseaduse § 25 alusel teenistussuhte lõppemisel kohustatud töötajale maksma rahalist hüvitist kasutamata jäänud puhkuse eest. Kaebaja hinnangul on lõpparve summa ebaõige puhkuseseaduse § 25 rikkumise tõttu, sest see ei sisalda puhkusehüvitist 4 aasta eest. Puhkust antakse tööaasta eest ning tööaasta hulka arvatakse, lisaks töötatud ajale muu aeg mil töötaja on seaduse, muu õigusakti, kollektiivvõi töölepinguga ettenähtud alustel ajutiselt vabastatud tööülesannete täitmisest. ATS §107

3-07-2175

3 kohaselt tähendab ametniku teenistussuhte peatumine ametniku ajutist vabanemist teenistusülesannete täitmisest. Kaebaja kõrvaldati 25.11.2002 määrusega kriminaalasja uurimise ajaks teenistusest ning alates 26.11.2002 peatati kaebajaga teenistussuhe uurimise ajaks. Kuna kaebaja teenistussuhe oli peatatud, tuleb see aeg arvestada tööaasta hulka ning antud ajavahemiku eest tuleb arvestada kasutamata jäänud puhkuse eest puhkusehüvitist. Lähtudes palgaseaduse § 32 tuleb tööandjal töölepingu lõppemisel maksta töötajale kõik tööandjalt saada olevad summad. Kuna puhkuseseadus piirab puhkusehüvitise saamise nelja aastaga, siis on kaebajal õigus saada hüvitist ajavahemiku 02.10.2003 kuni 02.10.2007 eest. Samuti tuleb puhkusehüvitise arvestamisel võtta arvesse lisapuhkused ning lisatasud, mis määrati iga aasta VV ja politseiameti peadirektori käskkirjaga. Kui lähtuda sellest, et teenistussuhte peatumise aeg ei lähe tööaasta hulka, siis tuleb puhkusehüvitis määrata perioodi eest, mida vastustaja loeb aegunuks, 20.05.2002 kuni 26.11.2002 ehk 6 kuu eest, mille eest on ettenähtud hüvitis 18, 3 puhkusepäeva eest, sest puhkuseseaduse § 8 lg 2 kohaselt hakkab kasutamata jäänud puhkuse osas aegumistähtaeg kulgema pärast takistavate asjaolude äralangemist. Kaebaja on seisukohal, et kasutamata jäänud puhkuse aegumistähtaeg hakkas kulgema alles 12.09.2007. Kaebaja 26.11.2007 esitatud kaebuse täienduses nõustub vastustaja poolt vastuväidetes esitatud puhkusekompensatsiooni arvestusega. Tulenevalt vastustaja poolt esitatud arvestusest leiab kaebaja, et temale on vaidlusaluse käskkirja p 2 alusel lõpparve 3,6 puhkusepäeva eest arvestatud ebaõigesti, sest vastustaja enda arvestuste järgi on kaebaja keskmine päevatasu 298.29 krooni ning 3, 6 puhkusepäeva osas teeb see kokku 1073,84 krooni, mitte kaebajale makstud 113.00 krooni.

Vastustaja esitatud kaebust ei tunnista. Vastustaja ei vaidlusta kaebuses esitatud faktilisi asjaolusid, kuid vastustaja ei nõustu kaebaja tõlgendustega ATS § 107 lg 1 ja PuhkS §-de 3 ja 4 osas. ATS § 107 lg 2 järgi säilitatakse ametnikule teenistussuhte peatumise ajaks seaduses sätestatud juhtudel ja korras ametipalk koos lisatasudega või makstakse muud hüvitust. Taolist kohustust vastavad kriminaalmenetluse sätted ette ei näe. Puhkuseseadus sätestab töölepingu alusel töötavate isikute ja avalike teenistujate puhkuse kestuse ning korralduse alused. Seega antakse puhkust reaalselt tööd teinud ametnikule tööaasta eest. Isik, kellega teenistussuhe oli peatatud, oli vabastatud töö tegemisest ja selle isiku suhtes oli tööandja vabastatud kohustusest tööd anda. Kuna ametnik ei teinud tööd, ei olnud talle võimalik ka puhkust anda. Asjaolu, et kaebaja suhtes teenistussuhe uuendati, ei muuda olematuks kaebaja mittetöötamist teenistussuhte peatumise ajal. Vastustaja hinnangul ei kuulu antud vaidlus ATS reguleerimisalasse, vaid saamata jäänud puhkusehüvise näol võib olla tegemist kahjuga RVS mõttes. Puhkuseseaduse § 4 järgi ei arvata teenistussuhte peatumist tööaasta hulka ega puhkuse kasutamist takistava asjaoluna. Vastustaja ei nõustu vastuväidetes kaebaja poolt esitanud puhkusekompensatsiooni arvestusega ning on esitatud kohtule omapoolse arvestuse.

KOHTU PÕHJENDUSED KOHTU PÕHJENDUSED KOHTU PÕHJENDUSED KOHTU PÕHJENDUSED

Kaebaja taotleb kaebuses lähtudes HKMS § 6 lg 2 p-s 2 vastustaja kohustamist määrata kaebajale puhkusehüvitis lähtudes kaebuses toodud arvestustes ning kohustada vastustajat tasuma lõpparve lähtudes muudetud puhkusehüvitisest. Kaebus on esitatud 26.10.2007 vastustaja 02.10.2007 käskkirjale. Asjas on läbitud kohtueelne menetlus, milles kaebaja avaldus on lahendatud 17.10.2007 otsusega (tl 20-23). Tulenevalt eeltoodust on kaebus esitatud ATS § 160 lg 1, HKMS § 9 lg 3 sätestatud tähtaja jooksul. Arvestades eeltoodut on kaebus lubatud.

Kaebaja väidetel tuleb talle maksta puhkusehüvitist 2002 tööaasta eest, sest puhkuse kasutamine oli takistatud ning puhkuse kasutamist takistavate asjaolude tekkimisel hakkab

3-07-2175

4 kasutamata jäänud puhkuse osa aegumistähtaeg kulgema pärast takistavate asjaolude äralangemist. Käesoleval juhul hakkas kaebaja hinnangul aegumistähtaeg kulgema alles 12.09.2007 (tl 35). Puhkuseseadus teeb vahet teenistussuhete lõppemise korral kasutamata jäänud puhkuse eest rahalist hüvitise määramisel ning teenistussuhete ajal väljateenitud puhkuse andmisel/kasutamisel. Puhkuseseaduse § 8 lg 1 kohaselt kehtib puhkusenõude õigus kuni nelja viimase aasta eest antavale puhkusele. Käsitletud paragrahvi lg 2 alusel hakkab puhkuse kasutamist takistavate asjaolude tekkimisel kasutamata jäänud puhkuse osa aegumistähtaeg kulgema pärast takistavate asjaolude äralangemist. Puhkuse kasutamist takistavad asjaolude ammendav loetelu on toodud puhkuseseaduse § 17. Viidatud paragrahvi kohaselt loetakse puhkuse kasutamist takistavateks asjaoludeks: töötaja ajutine töövõimetus; rasedusja sünnituspuhkusel viibimine; riigivõi kohaliku omavalitsusorgani poolt pandud ülesannete täitmine; osalemine seaduslikus streigis või töötajate esindamine kollektiivläbirääkimistel seadusega või kollektiivlepinguga ettenähtud korras; õppepuhkusel viibimine. Kaebusest ja asjas esitatud tõenditest ei tulene kaebajal puhkuseseaduse § 17 märgitud aluseid ning seetõttu ei kuulu käesoleva vaidluse lahendamisel kohaldamisele puhkuseseaduse § 8 sätted. Kogutud tõendite kohaselt ei ole kaebaja esitanud tööandajale taotlust 2002 tööaasta eest saamata jäänud puhkuse kasutamiseks, vaid taotleb seoses teenistussuhete lõppemisega kasutamata jäänud puhkuse eest rahalise hüvitise määramist. Teenistussuhete lõppemise korral on tööandja kooskõlas puhkuseseaduse § 25 kohustatud töötajale maksma kasutamata jäänud puhkuse eest rahalist hüvitist, kuid kokku mitte rohkem kui nelja aasta kasutamata jäänud puhkuse eest. Lähtudes eeltoodust ei ole kaebajal õiguslikku alust nõuda puhkusehüvitist rohkem kui nelja aasta kasutamata jäänud puhkuse eest.

Kaebaja väidetel tuleb lähtudes ATS § 107, § 108 p 10 sätetest arvestada kaebaja teenistusest kõrvaldamise aeg tööaasta hulka, mille eest arvestatakse puhkusehüvitis. Lähtudes ATS § 107 lg 1 tähendab ametniku teenistussuhte peatumine ametniku ajutist vabanemist teenistusülesannete täitmisest ja ametiasutuse ajutist vabanemist kohustusest kindlustada ametnikule töö. Käsitletud paragrahvi lg 2 alusel säilitatakse ametnikule teenistussuhte peatumise ajaks seaduses sätestatud juhtudel ja korras ametipalk koos lisatasudega või makstakse muud hüvitust. ATS § 108 p 10 sätestab, et teenistussuhe peatub muudel juhtudel, mil ametnik on seaduse või Vabariigi Valitsuse määruse alusel ajutiselt vabastatud teenistusülesannete täitmisest. Viidatud sätted reguleerivad ametniku teenistussuhte peatumist.

Avalike teenistujate puhkuse kestuse ning korralduse sh tööaasta mõiste, puhkusetasu maksmise, kasutamata puhkuse hüvitamise alused sätestab puhkuseseadus, mitte avaliku teenistuse seadus. Seega ei kuulu puhkust andva tööaasta arvestamisel kohaldamisele ATS § 107, § 108 p 10, vaid puhkuseseaduse vastavad sätted.

Kooskõlas puhkuseseaduse § 3 antakse põhija lisapuhkust tööaasta eest. Tööaasta on aeg, mis algab selle tööandja juures tööle asumise päevast ja kestab järgmise aasta sama päevani. Kui selles ajavahemikus on perioode, mida vastavalt käesoleva seaduse §-le 4 tööaasta hulka ei arvata, lükkub tööaasta lõpp vastava arvu päevade võrra edasi. Tööaastast lühema aja eest antakse puhkust võrdeliselt töötatud ajaga. Asjas on tõendatud, et kaebaja vaidlustatud ajavahemikul teenistusülesandeid ei täitnud. Puhkuseseaduse § 4 sätestab tööaasta arvutamise alused. Lisaks töötatud ajale arvatakse lõike 1 alusel tööaasta hulka: aeg, mil töötaja on ajutiselt töövõimetu; puhkuse ja osaliselt

3-07-2175

5 tasustatava puhkuse aeg; töölepingu ebaseadusliku lõpetamise, ebaseaduslikult teenistusest vabastamise või ebaseaduslikult teisele tööle üleviimise tõttu töölt sunnitud puudumise aeg, kui töötaja on tööle ennistatud; muu aeg, mil töötaja on seaduse, muu õigusakti, kollektiivvõi töölepinguga ettenähtud alustel ajutiselt vabastatud tööülesannete täitmisest; tööandja otsusega võib tööaasta hulka arvata ka muu aja, mil töötaja on poolte kokkuleppel ajutiselt vabastatud tööülesannete täitmisest. Kaebaja hinnangul tuleb tema puhul puhkuse hüvitise arvestamisel kohaldada puhkuseseaduse § 4 lg 1 p 5 ja arvestada tööaasta hulka - muu aeg, mil töötaja on seaduse, muu õigusakti, kollektiivvõi töölepinguga ettenähtud alustel ajutiselt vabastatud tööülesannete täitmisest. Viidatud sätte kohaselt tuleb tööaasta hulka arvestada muu aeg, mil töötaja oli ajutiselt vabastatud tööülesannete täitmisest: - seaduse, muu õigusakti alusel; - kollektiivvõi töölepinguga ettenähtud alustel Kaebaja ei olnud tööülesannete täitmisest vabastatud seaduse alusel ega kollektiivvõi töölepinguga ettenähtud alustel. Ü. K´i teenistussuhe peatati ja ta kõrvaldati teenistusest Pärnu Politseiprefektuuri 26.11.2002 käskkirjaga nr 637-p lähtudes ATS § 108 p 10 ja KrMK § 129 uurija määruse alusel seoses süüdistuse esitamisega kriminaalasjas (tl 10). Avaliku teenistuse seadusest ja puhkuseseaduses ei ole sätestatud, et tööandja on kohustatud andma ja/või arvestama ametnikule puhkusetasu/puhkusehüvitist juhul, kui ametniku teenistus on peatunud uurija määruse alusel. Seega ei kuulu kaebaja uurija määruse alusel teenistusest kõrvaldamise aeg puhkust andva tööaasta hulka ning kaebajal ei ole õiguslikku alust nõuda puhkusehüvitise ümberarvestamist.

Lähtudes HKMS § 26 lg 2, lg 3 võib kohus teha motiveeritud ettekirjutuse väljamaksmisele kuuluva rahasumma suuruse kindlaks määramise ja väljamaksmise kohta. Lääne Politseiprefektuuri 02.10.2007 käskkirja nr 950-p kohaselt tuli Ü. K´ile maksta hüvitist 3,6 puhkusepäeva eest. Kaebuse kohaselt kanti kaebaja arvele puhkusehüvitist 3,6 päeva eest 113.00 krooni (tl 5). Vastustaja antud väidet vaidlustanud ei ole. Vastustaja poolt kohtule vastuväidetes esitatud arvutuse kohaselt oli kaebaja keskmine päevatasu puhkusehüvitise suuruse arvestamisel 298,29 krooni (tl 32). Kaebuse täienduses märgib kaebaja, et tulenevalt vastustaja poolt vastuväidetes esitatud arvutustest keskmise päevatasu osas, tuli talle maksta lõpparvena 3,6 kasutamata jäänud puhkusepäeva eest arvestada hüvist 1073.84 krooni. Saamata on seega puhkusehüvitist 960.84 krooni ulatuses. Kaebuse täiendus on 28.11.2007 saadetud vastustajale. Vastustaja määruses märgitud tähtajaks (11.12.2007) kaebaja arvestust vaidlustanud ei ole. Vastuväidetes on vastustaja puhkusehüvitise arvestamisel märkinud kaebaja keskmiseks päevatasuks 298.29 krooni ja korrutanud selle puhkusepäevade arvuga (tl 32). Kohus kontrollis puhkusehüvise suuruse arvestust palgaja maksude kalkulaatori abil. Märkides kalkulaatoris palgafondiks 1073,44 krooni, tuli arvestuse tulemusel töötaja pangakontole kanda 800.75 krooni. Kuna kohtul puuduvad andmed kaebajale väljamakstavatelt summadelt võimalike kinnipidamiste (lisaks kalkulaatoris märgitud maksudele) osas, tuleb vastustajal kontrollida kaebajale 02.10.2007 käskkirja nr 950 punkti 2 alusel väljamakstava puhkusehüvitise arvestust ning valestiarvestatud lõpparve puudjääv summa kanda kaebaja pangakontole.

Pärnu Politseiprefektuuri 26.11.2002 käskkirjaga nr 637-p peatati Ü. K´i teenistussuhe ja ta kõrvaldati teenistusest ATS § 108 p 10 ja KrMK § 129 alusel seoses süüdistuse esitamisega kriminaalasjas (tl 10). Kriminaalmenetluse koodeksi (redaktsioon 24.10.2002-01.03.2003) § 129 kohaselt peab uurija ametiisikule süüdistuse esitamisel otsustama, kas süüdistatav tuleb kõrvaldada uurimise ajaks

3-07-2175

6 ametikohalt. Ametikohalt kõrvaldamine toimub uurija motiveeritud määrusega, mille sanktsioneerib prokurör. Määrus saadetakse täitmiseks süüdistatava töökohta. Käskkirja kohaselt toimus kaebaja kõrvaldamine ametikohalt uurija 25.11.2002 määruse alusel. Riigikohtu halduskolleegium on haldusasjas nr 3-3-1-10-01 tehtud otsuses seisukohal, et neil juhtudel, kui ametikohalt kõrvaldamine toimus küll kooskõlas seadusega, kuid isik mõistetakse hiljem õigeks või kriminaalasja menetlus tema suhtes lõpetatakse, peab isikul olema võimalus saada riigilt õiglast hüvitist. Sellisel juhul on isik kahju kandnud kriminaalasjas tõe väljaselgitamise huvides, seega avalikes huvides. Kaebaja ametikohalt uurija määruse alusel kõrvaldamisega kahju tekitamine võib olla õiguspärane või õigusvastane. Juhul, kui tehakse kindlaks ametikohalt kõrvaldamise õigusvastasus, võib isik nõuda saamatajäänud töötasu ja/või saamata jäänud hüvitiste väljamõistmist õigusvastase tegevusega tekitatud kahju hüvitamise sätete alusel.

Kaebaja on esitanud taotluse hüvitada tema poolt kantud kohtukulud (tl 41-43). Kaebaja on tasunud asjas osutatud õigusabi eest 5 900 krooni ning riigilõivu 1 200 krooni (tl 24). Kaebaja on asjas taotlenud vastustaja kohustamist ümber arvestada kaebajal saamata jäänud puhkuse eest puhkusehüvis ning taotletud kaebuses arvestatud summa väljamõistmist vastustajalt ja selle kandmist kaebaja arvele. Ainuüksi asjaolu, et nõude esemeks on rahasumma tasumine, ei tähenda, et tegemist on kahju hüvitamise nõudega. Sellise kohustuse täitmise võimalikuks vormiks on vastustaja poolt haldustoimingu tegemine, mis seisneb nõutud raha maksmises ning kaebaja ongi esitanud asjas taotluse lähtudes HKMS § 6 lg 2 p 2. Kui kohustamiskaebuse esemeks on toimingu tegemine rahasumma makseks, tuleb tasuda riigilõivu 80 krooni. Seega on kaebaja käesoleval juhul tasunud riigilõivu ettenähtust rohkem. Lähtudes riigilõivuseaduse § 15 lg p 1 kuulub riigilõiv enam tasutud osas tagastamisele kaebaja poolt vastava taotluse esitamisel.

Kaebaja taotleb kaebuses lõpparve koosseisus talle maksmata jäänud puhkusehüvitise väljamaksmist, sest kaebaja hinnangul on lõpparve summa ebaõige puhkuseseaduse § 25 rikkumise tõttu, kuna ei sisalda puhkusehüvitist nelja aasta eest (tl 6, 7). Tulenevalt eelpool tuvastatud asjaoludest ei ole kaebajal õigust nõuda saamata jäänud puhkusehüvist pikema ajavahemiku eest (alates 20.05.2002) kui on märgitud 02,10.2007 käskkirjas nr 950-p punktis 2. Seetõttu ei kuulu rahuldamisele kaebaja nõuded kasutamata jäänud puhkusepäevade arvestamise osas ning sellest tulenevalt puhkusehüvitise ümberarvestamiseks ja väljamõistmiseks. HKMS § 92 lg 2 alusel tuleb kaebuse osalise rahuldamise korral jagada kohtukulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega. Kaebaja eesmärk oli taotletud toimingutega vastustaja poolt kaebaja kasuks 68 642.93 krooni suuruses summas (62223.39+5458.70+960.84) lõpparve ümberarvestamine. Lähtudes eeltoodust on põhjendatud kaebaja nõue 02.10.2007 käskkirja nr 950-p alusel osas 960.84 krooni (1073.84-113.00) osas, mis moodustab 1,4 % esitatud nõudest. Kaebajal tuli asjas kanda kohtukulud 80 krooni riigilõivu ja 5 900 krooni õigusabi eest, kogusummas 5 980 krooni, millest 1,4% moodustab 8,37 krooni, mis kuulub kaebajale hüvitamisele. Ülejäänud kohtukulud jäävad kaebaja kanda.

Annika Vendik Kohtunik