Legislator Case Law & Legislation
2-07-52951/2 AI generated

2-07-52951/2 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

Case Number 2-07-52951/2
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

1

Legislator headnote

AI generated

2-07-52951/2 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja: 1

Keywords

AI generated
changed financial circumstances costs of visitation rights prolonged absence treatment costs change in health status disability of insured person
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

1

ÄRAKIRI 2-07-52951

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Kohtunik Marika Leimann Määruse tegemise aeg ja koht 28. detsember 2007. a Rakvere Tsiviilasja number 2-07-52951 Tsiviilasi A Z hagi S G vastu lapse sünniaktis tehtud kande ebaõigeks tunnustamiseks ja kande tühistamiseks Menetlustoiming Hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumine Menetlusosalised ja nende esindajad HAGEJA A Z , isikukood xxxx, elukoht xxxx

KOSTJA S G , isikukood xxxx, asukoht xxxx. RESOLUTSIOON Keelduda hagiavalduse menetlusse võtmisest.

Määruse jõustumisel tagastada hagiavaldus koos lisadega hagejale.

Määrus saata väljastusteatega pooltele.

Edasikaebamise kord

Määrusele on õigus esitada määruskaebus Viru Ringkonnakohtule sama maakohtu kaudu 10 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.

Asjaolud

Viru Maakohtu menetlusse saabus 20.12.2007 A Z hagi S G vastu lapse sünniaktis isa kohta tehtud kande ebaõigeks tunnistamiseks ja kande tühistamiseks.

Hagi kohaselt oli poolte 20.01.1995.a. sõlmitud abielu sisuliselt lõppenud 1996.a., kui lõppesid poolte abielusuhted. Abielu lahutati 15.01.2007. Alates 1997.a. kohtus hageja Leonid

2 Nalivaikoga ning sellest suhtest sündis 09.07.2002 poeg D G . Hageja on kindel, et lapse isa on L N . Kuna lapse sünni momendil ei olnud poolte abielu veel lahutatud, kanti lapse isana sünniakti kostja. Hagi kohaselt on kostjale teada, et tema ei ole lapse isa. Pärast käesoleva hagi rahuldamist soovib hageja esitada hagi L N vastu põlvnemise tuvastamiseks.

Õiguslik põhistus

Perekonnaseaduse § 44 lg.1 kohaselt kohus võib tunnistada lapse sünniaktis vanema kohta tehtud kande ebaõigeks, kui tuvastab, et laps ei põlvne sellest vanemast.

PerekS § 44 lg.2 p.1 kohaselt vanemate kohta tehtud kannet võib kohtus vaidlustada isik, kes on lapse sünniakti kantud lapse isa või emana.

PerekS § 44 lg.3 kohaselt kande ebaõigeks tunnistamise nõude aegumistähtaeg on üks aasta päevast, mil isik sai teada või pidi teada saama kande ebaõigsusest.

Kohus leiab, et ema ei saa vaidlustada isa kohta tehtud kannet. Seda saab teha see isik ise, kelle suhtes tehtud kannet tuleb tühistada. Antud kaasuse puhul saab seda teha isik, kes on lapse sünniakti isana sisse kantud ja sellises hagis oleks praegune hageja kostjaks.

Isegi kui leida, et PerekS § 44 lg.2 p.1 alusel võiks isa kohta tehtud kannet vaidlustada ka ema, tuleb sellise hagi esitamisel ikkagi järgida PerekS 44 lg.3 sätestatud tähtaega. Antud kaasuses esitatud asjaolude kohaselt oli hagejal vähemalt alates 1996.aastast teada, et puudusid abielsuhted kostjaga. Hageja on kinnitanud suhtlemist alates 1997.a. teise meeisikuga, kelle leiab olevat ka 2002.a. sündinud lapse isa. Asjaolu, et S N on 09.07.2002 sündinud lapse isa, pidi hagejale olema teada alates lapse eostamisest, hiljemalt aga selle lapse sünnist. Seega on tänaseks möödunud seaduses sätestatud 1- aastane tähtaeg, mil vanema kannet vaidlustav isik saanuks kohtusse pöörduda.

Kuna hagi on esitatud seaduses sätestatud tähtaega eirates, ei ole võimalik hagi menetleda, ega seda rahuldada ja seega ei ole esitatud hagiga võimalik saavutada eesmärgina vanema kohta tehtud kande ebaõigeks tunnistamist.

TsMS § 371 lg.2 p.2 kohaselt kohus võib jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole seda eesmärki võimalik saavutada.

TsMS § 372 lg.4 kohaselt, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast, ei toimeta kohus avaldust kostjale kätte, vaid tagastab selle koos lisadega ja asja menetlusse võtmisest keeldumise määrusega hagejale.

Tulenevalt asjaolust, et isa kohta tehtud kannet võiks PerekS § 44 tähtaegasid järgivate asjaolude esinemise korral esitada kostja ise, peab kohus põhjendatuks ssata käesolev määrus teadmiseks ka kostjale.

TsMS § 372 lg.5 kohaselt hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale võib hageja esitada määruskaebuse.

TsMS § 372 lg.6 kohaselt, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et avaldus ei ole olnud kohtu menetluses.

3

TsMS § 661 lg.2 kohaselt määruskaebuse esitamise tähtaeg on kümme päeva.

Määrus saata teadmiseks pooltlele

Kohtunik

/allkiri/

M.Leimann

Ärakiri õige Nooremreferent

I.Golubev

Kohtumäärus jõustus 14. jaanuaril 2008.a Nooremreferent

I.Golubev