2-06-29995/6 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Andra Pärsimägi, Egon Konsand, Üllar Roostoja Otsuse tegemise aeg ja koht

27. detsember 2007 Tartu Tsiviilasja number 2-06-29995 Tsiviilasi H.S. hagi Viiratsi Lastekodu vastu töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamiseks ja hüvituse väljamõistmiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu 3. oktoobri 2007 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik H.S. apellatsioonkaebus Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende esindajad Apellant (kostja): H S, esindaja Eda Saik Vastustaja (hageja): Viiratsi Lastekodu, esindaja advokaat Eha Lillsaar RESOLUTSIOON Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tartu Maakohtu 3. oktoobri 2007 otsus muutmata.

Apellatsiooniastmes kantud menetluskulud jätta apellandi kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Kui kassatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil, siis võidakse kassatsioonkaebus lahendada kirjalikus menetluses.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. H.S. esitas maakohtule hagi, milles palus muuta töölepingu lõpetamise alust ning lõpetada temaga sõlmitud tööleping TLS § 79 lg 1 alusel, tunnistada temaga töölepingu lõpetamine Viiratsi Lastekodu poolt TLS § 76 alusel ebaseaduslikuks ning mõista Viiratsi Lastekodult välja hüvitus töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest kuue kuu keskmise kuupalga ulatuses, s.o

27 325 krooni.

Hagiavaldusest nähtuvalt esitas hageja 30.06.2006 kostjale avalduse töösuhte lõpetamiseks omal soovil TLS § 79 lg 1 alusel. 31.07.2006 lõpetas kostja hagejaga töösuhte TLS § 76 alusel. Hageja pöördus Viljandi Töövaidluskomisjoni ning töövaidluskomisjon rahuldas hageja avalduse osaliselt: muutis küll töölepingu lõpetamise alust, kuid ei rahuldanud nõuet hüvituse väljamõistmiseks. Hageja leiab, et kuna tööleping on lõpetatud valel alusel, siis on see lõpetatud ebaseaduslikult. Ebaseadusliku lõpetamise on hageja ära märkinud avalduses töövaidluskomisjonile ning nõudnud selle eest hüvitust. ITLS § 14 lg 3 p 4 sätestab, et töövaidluskomisjonile tuleb esitada selgelt ja ühemõtteliselt väljendatud nõue. Asjaolu, et töövaidluskomisjonile esitatud avalduses oli puudu töövaidluskomisjoni poolt nõutav lause “tunnistada töölepingu lõpetamise alus ebaseaduslikuks”, ei tähenda seda, et hageja antud nõuet ei esitanud. Hageja esitas kaks nõuet kokkukirjutatuna ühte lausesse: nõue tunnistada töölepingu lõpetamine ebaseaduslikuks ja nõue selle eest hüvituse saamiseks. Töövaidluse menetlemisel on oluline välja selgitada poolte tegelik tahe. Viiratsi Lastekodu juhataja lõpetas hagejaga töölepingu ebaseaduslikult, märkides TLS § 79 lg 1 asemel TLS § 76. Kuna töölepingu lõpetamise alus oli vale, oli see ka ebaseaduslik ning lähtudes TLS §-st 117 lg 1 on tal õigus nõuda hüvitust.

2. Kostja vaidles hagile vastu.

Vastuväidete kohaselt on hageja nõue lugeda tööleping lõppenuks TLS § 79 lg 1 alusel töövaidluskomisjoni poolt rahuldatud. Kostja ei ole seda vaidlustanud, mistõttu ei ole seda nõuet võimalik maakohtus uuesti menetleda. Rahuldamata tuleb jätta ka hageja taotlus lugeda töölepingu lõpetamine TLS § 76 alusel ebaseaduslikuks ja hüvituse väljamõistmiseks 6 kuu keskmise kuupalga ulatuses.

Töövaidluskomisjon on õigesti leidnud, et töötaja ei ole esitanud nõuet tunnistada töölepingu lõpetamine ebaseaduslikuks. Kui töötaja ei ole esitanud sellist nõuet töövaidluskomisjonile, ei saa ta seda nõuet ka kohtule esitada. Juhul kui kohus peab selle nõude esitamist võimalikuks, palus kostja kohaldada nõudele aegumist, sest töölepingu lõpetamisega seonduv nõue tuleb esitada 1 kuu jooksul töölepingu lõpetamisest.

Töötaja esmaseks nõudeks on tööle ennistamise ja sunnitud töölt puudumise aja eest keskmise palga nõudmine. Kui töötaja loobub tööle ennistamisest, saab TLS § 117 lg 2 ja ITVS § 30 lg 2 järgi mõista talle välja hüvituse kuni kuue kuu keskmise palga ulatuses. Seega saab töötaja nõuda

6 kuu hüvituse maksmist alles siis, kui tal on olnud õigus tööle ennistamiseks ning ta on sellest loobunud. Antud asjas ei olnud töötajal tööle ennistamise nõuet, seega ei olnud tal millestki loobuda ning seega puudus ka alus hüvitise taotlemiseks.

Töötaja nõue tunnistada töölepingu lõpetamine ebaseaduslikuks ning saada seoses sellega hüvitust kuue kuu keskmise palga ulatuses on ka sisuliselt väär. TLS § 117 kohaldamise eelduseks on, et tööleping lõpetatakse tööandja algatusel. TLS § 117 lg 1 kohaselt töölepingu ebaseaduslikul lõpetamisel tööandja poolt on töötajal õigus nõuda enda tööle ennistamist, töölepingu lõpetamise aluse formuleeringu muutmist ja sunnitud töölt puudumise aja eest keskmise palga maksmist. Kui töötaja soov oli tööleping lõpetada, siis ei ole mingit alust töölepingu lõpetamise tõttu õiguskaitsevahendite kohaldamiseks ning sunnitud töölt lahkumise tõttu 6 kuu hüvitust õiguskaitsevahendina taotleda.

MAAKOHTU LAHEND

3. Tartu Maakohus jättis 3. oktoobri 2007 otsusega hagi rahuldamata.

Otsuse kohaselt tuleb hagi jätta rahuldamata nõudes muuta töölepingu lõpetamise alus ning lõpetada hageja tööleping TLS § 79 lg 1 alusel, kuna töövaidluskomisjon on hageja avalduse rahuldanud.

Hageja on esitanud ka nõude tunnistada töölepingu lõpetamine Viiratsi Lastekodu poolt TLS § 76 alusel ebaseaduslikuks. Töövaidluskomisjoni otsuses on märgitud, et töövaidluskomisjon ei ole tunnistanud avaldaja töölepingu lõpetamist ebaseaduslikuks (lugenud vaid töölepingu lõppenuks teisel alusel vastavalt avaldaja nõudele ja tuvastatud asjaoludele) ega saanudki seda teha, kuna avaldaja ei ole vaidlustanud oma töölepingu lõpetamise õigsust, st ei ole komisjonile esitanud nõuet tunnistada temaga töölepingu lõpetamine ebaseaduslikuks.

Töövaidluskomisjon on õigesti tuvastanud, et avaldaja ei ole oma avalduses esitanud selgelt ja ühemõtteliselt väljendatud nõuet tunnistada töölepingu lõpetamine ebaseaduslikuks. ITLS § 14 lg 3 kohaselt hagis võib esitada üksnes samad nõuded, mis esitati töövaidluskomisjonile. Seega ei saa avaldaja esitada kohtule hagis nõuet tunnistada töölepingu lõpetamine ebaseaduslikuks. Kohus leidis, et põhjendamata on hageja arvamus, mille kohaselt töövaidluskomisjonile esitatud nõudest saab välja lugeda soovi töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamiseks.

Kohus leidis, et ei ole võimalik arutada nõuet, mis ei ole selgelt ja ühemõtteliselt väljendatud. Töövaidluskomisjoni istungi protokollist ei nähtu, et arutuse all oleks olnud töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamise nõue. ITLS § 28 lg 1 kohaselt on töölepingu lõpetamine ebaseaduslik asjaolude puudumisel, mille esinemine on seaduse järgi töölepingu lõpetamise aluseks, või kui seaduses näidatud töölepingu lõpetamise alust on kohaldatud selleks kehtestatud protseduurireegleid oluliselt rikkudes. Antud juhul ei ole tegemist ebaseadusliku töölepingu lõpetamisega ITLS § 28 lg 1 mõistes.

Asjaoludest nähtuvalt esitas hageja tööandjale avalduse omal soovil lahkumiseks. Tööandja lõpetas töölepingu poolte kokkuleppel. TLS § 79 lg 1 kohaselt määramata ajaks sõlmitud töölepingu lõpetamisest teatab töötaja tööandjale vähemalt üks kuu ette. TLS § 76 kohaselt poolte kokkuleppel võib töölepingu lõpetada igal ajal, kui üks pooltest esitab vastavasisulise kirjaliku taotluse ja teine pool annab lepingu lõpetamiseks kirjaliku nõusoleku. Mõlema töölepingu lõpetamise aluseks on töötaja kirjalik avaldus töösuhte lõpetamiseks.

Antud vaidluses oli töölepingu lõpetamise algataja hageja, kes esitas tööandjale avalduse omal soovil töölt lahkumiseks. Oma avalduses töövaidluskomisjonile on avaldaja märkinud, et tööandja on lõpetanud töölepingu poolte kokkuleppel, kuigi see oli tema isiklik otsus. Töölepingu ebaseaduslikul lõpetamisel tööandja algatusel on töötajal TLS § 117 lg 1 järgi õigus nõuda enda tööle ennistamist, töölepingu lõpetamise aluse formuleeringu muutmist ja sunnitud töölt puudumise aja eest keskmist palka. Sama tuleneb ka ITVS §-st 29 lg 1, mille kohaselt on töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamisel töötajal õigus nõuda endist tööd või ametikohta, ja ITVS § 30 lg 1 järgi mõistab töövaidlusorgan töötaja tööle ennistamisel töötajale välja keskmise palga sunnitud töölt puudumise aja eest, välja arvatud seaduses ettenähtud erijuhtudel.

Seega on töölepingu ebaseaduslikul lõpetamisel töötajal eelkõige õigus nõuda enda tööle ennistamist ja hüvitust sunnitud töölt puudumise aja eest.

Kuna töölt lahkumine toimus hageja algatusel, s.o omal soovil, ei ole töötajal mingit alust nõuda enda tööle ennistamist. Kohus järeldas, et hüvituse nõue töölepingu lõpetamise ebaseaduslikkuse eest on alusetu ja põhjendamata.

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. H.S. taotleb apellatsioonkaebuses Tartu Maakohtu 3. oktoobri 2007 otsuse tühistamist ning uue otsuse tegemist, millega hagi rahuldada.

Kaebuse põhjenduste kohaselt:

1) on ebaõigesti leitud, et tegemist ei ole ebaseadusliku töölepingu lõpetamisega ITLS § 28 lg 1 mõistes. Viiratsi Lastekodu juhataja lõpetas apellandiga töölepingu ebaseaduslikult, märkides TLS § 79 lg 1 asemel TLS § 76. Kuna töölepingu lõpetamise alus oli vale, oli see ka ebaseaduslik, ning lähtudes TLS §-st 117 lg 2 on tööandja kohustatud talle maksma hüvitust vähemalt töötaja kuue kuu keskmise palga ulatuses. Apellant on oma nõudes lähtunud asjaolust, et on erinevad protseduurid, kas lõpetada tööleping TLS § 79 lg 1 alusel või § 76 alusel. Avalduses töövaidluskomisjonile palus apellant muuta töölepingu lõpetamise aluse ning seda töövaidluskomisjon ka tegi. Seega ei ole vaidlust töölepingu lõpetamise suhtes. Kuid apellant jääb oma seisukoha juurde, et temaga on tööleping lõpetatud TLS § 76 alusel ebaseaduslikult;

2) on ebaõigesti leitud, et avaldaja ei ole töövaidluskomisjonis selgelt ja ühemõtteliselt väljendanud nõuet tunnistada töölepingu lõpetamine ebaseaduslikuks. Maakohtu otsuse kohaselt on töötajal õigus TLS § 117 lg 1 alusel nõuda tööle ennistamist juhul, kui tööleping on lõpetatud ebaseaduslikult tööandja algatusel. Sama tuleneb maakohtu väitel ka ITVS §-st 29 lg 1. Seega on töölepingu ebaseaduslikul lõpetamisel töötajal eelkõige õigus nõuda enda tööle ennistamist ja hüvitist sunnitud töölt puudumise aja eest. Samas nii TLS § 117 kui ka ITVS § 29 märgivad üheselt „töölepingu ebaseaduslik lõpetamine“ ilma tingimusteta. Seega on maakohus ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse normi.

5. Viiratsi Lastekodu vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata ja Tartu Maakohtu 3. oktoobri 2007 otsuse muutmata jätmist.

Vastuväidete kohaselt:

1) on maakohus õigesti leidnud, et antud juhul ei ole tegemist ebaseadusliku töölepingu lõpetamisega ITLS § 28 lg 1 mõttes. Töövaidluskomisjon leidis õigesti, et töötaja ei ole esitanud nõuet tunnistada töölepingu lõpetamine ebaseaduslikuks. Kui töötaja ei ole esitanud sellist nõuet töövaidluskomisjonile, ei saanud ta seda nõuet ka kohtule esitada. Töötaja on nii töövaidluskomisjonis kui ka kohtule kinnitanud ühemõtteliselt, et töölepingu lõpetamine toimus tema algatusel, milline soov komisjoni poolt ka rahuldati. Töötaja taotlusel muudeti töölepingu lõpetamise alus, ning tööleping loeti lõppenuks töötaja algatusel TLS § 79 lg 1 alusel (TLS § 76 asemel);

2) on arusaamatu töötaja taotlus saada töölepingu lõpetamise eest hüvitust. TLS § 117 lg 1 kohaselt töölepingu ebaseaduslikul lõpetamisel tööandja poolt on töötajal õigus nõuda enda tööle ennistamist, töölepingu lõpetamise aluse formuleeringu muutmist ja sunnitud töölt puudumise aja eest keskmise palga maksmist. Tööle ennistamine kui töötaja kaitsevahend töölepingu ebaseadusliku lõpetamise vastu on suunatud sellele, et töötaja saaks tagasi oma töövõi ametikoha, kus ta soovib töötada. Kui töötaja soov oli tööleping lõpetada, siis ei ole mingit alust töölepingu lõpetamise tõttu õiguskaitsevahendite kohaldamiseks ning sunnitud töölt lahkumise tõttu 6 kuu hüvitust õiguskaitsevahendina taotleda. Et antud asjas ei olnud töötajal tööle ennistamise nõuet, sest ta soovis ise töölt lahkuda, siis ei olnud tal tööle ennistamise nõudest võimalik loobuda ning seega puudub alus hüvituse taotlemiseks.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED.

6. Vastavalt TsMS §-le 651 lg 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu lahendi seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Käesoleval juhul vaidlustas hageja maakohtu otsuse osas, milles leiti, et temaga töölepingu lõpetamine ei olnud ebaseaduslik ja jäeti seetõttu tema kasuks välja mõistmata hüvitus. Ringkonnakohus kontrollibki vaidlustatud maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust nimetatud osas.

7. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ning Tartu Maakohtu

3. oktoobri 2007 otsus muutmata. Kuna vaidlustatud maakohtu otsus on lõppjäreldustelt seaduslik ja põhjendatud, siis ei pea ringkonnakohus kooskõlas TsMS §-s 654 lg 6 sätestatuga vajalikuks korrata kõiki esimese astme kohtu põhjendusi. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus, et ükski selles esitatud seisukoht ei anna põhjust vaidlustatud maakohtu otsuse tühistamiseks.

Pooled ei vaidle selle üle, et hageja esitas avalduse töölepingu lõpetamiseks TLS § 79 lg 1 alusel (töötaja algatusel) ning kostja lõpetas hagejaga töölepingu TLS § 76 alusel (poolte kokkuleppel). Pooltel on vaidlus selles, kas antud juhul oli hagejaga töölepingu lõpetamine ebaseaduslik. Maakohus on põhjendatult leidnud, et tegemist ei olnud töölepingu ebaseadusliku lõpetamisega ning hagejal puudub õigus TLS §-s 117 lg 2 ettenähtud hüvitusele. ITLS § 28 lg 1 järgi ebaseaduslik on töölepingu lõpetamine asjaolude puudumisel, mille esinemine on seaduse järgi töölepingu lõpetamise aluseks, või kui seaduses näidatud töölepingu lõpetamise alust on kohaldatud selleks kehtestatud protseduurireegleid oluliselt rikkudes. Hageja tahet lõpetada tööleping kostjaga tõendab tema kirjalik avaldus tööandjale. Seega on tööandja töölepingu lõpetamisel lähtunud hageja soovist lõpetada tööleping. Töölepingu lõpetamine oleks ebaseaduslik, kui tööandja oleks lõpetanud töölepingu ilma hageja vastava sooviavalduseta, s.t puuduks asjaolu, mille esinemine oleks seaduse järgi töölepingu lõpetamise aluseks. Töölepingu lõpetamine oleks ebaseaduslik ka siis, kui seaduses näidatud töölepingu lõpetamise alust oleks kohaldatud selleks kehtestatud protseduurireegleid oluliselt rikkudes. Hageja ei ole välja toonud, milliseid protseduurireegleid tööandja oluliselt rikkus, kui lõpetas töölepingu mitte TLS § 79 lg 1, vaid TLS § 76 alusel. Asja materjalidest nähtub, et hageja esitas tööandjale avalduse 30.06.2006 ja tööandja lõpetas temaga töölepingu 31.07.2006. Seega lähtus tööandja avalduses märgitud etteteatamistähtajast ning ainuüksi ebaõige töölepingu lõpetamise aluse märkimine töölepingusse ei toonud hagejale kaasa mingeid negatiivseid tagajärgi. Seetõttu on ekslik hageja seisukoht, et temaga töölepingu lõpetamine tuleb tunnistada ebaseisuslikuks.

Kuivõrd tegemist ei olnud töölepingu ebaseadusliku lõpetamisega, siis puudub hagejal õigus saada TLS §-s 117 lg 2 ettenähtud hüvitust.

Vaidlustatud otsuses on maakohus leidnud, et töölepingu ebaseaduslikul lõpetamisel on töötajal eelkõige õigus nõuda enda tööle ennistamist ja hüvitust töölt sunnitud puudumise aja eest. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu selline seisukoht ei ole täpne. Tööle ennistamine ning sunnitud töölt puudumise aja eest keskmise palga saamise õigus (TLS § 117 lg 1) ja tööle ennistamisest loobumisel kuni kuue kuu keskmise palga ulatuses hüvituse saamise õigus (TLS § 117 lg 2) on töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamisel iseseisvad ja erinevad õiguskaitsevahendid. Kui töölepingu lõpetamine on ebaseaduslik, on töötajal õigus otsustada, millist õiguskaitsevahendit ta soovib kasutada. Hüvituse saamise õigust ei saa siduda tööle ennistamise nõudega. Nimetatud maakohtu seisukoht ei ole aga aluseks vaidlustatud otsuse tühistamisele, kuna hüvituse saamise eelduseks on töölepingu lõpetamise ebaseaduslikkus, mida antud asjas ei tuvastatud. Ebatäpne on maakohtu seisukoht, mille kohaselt ei ole hageja avalduses töövaidluskomisjonile väljendanud selgelt oma nõuet tunnistada temaga töölepingu lõpetamine ebaseaduslikuks. Avalduses töövaidluskomisjonile on hageja märkinud, et temaga lõpetati tööleping poolte kokkuleppel valesti. Töövaidluskomisjoni istungi protokollist nähtub, et hageja seletuse kohaselt rikkus tööandja tööseadusandlust, kui lõpetas temaga töölepingu poolte kokkuleppel. Arvestades eelnevat ja seda, et hageja nõudis töövaidluskomisjonilt töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest hüvitust kuue kuu keskmise palga ulatuses, oli hageja väljendanud oma nõude - tunnistada temaga töölepingu lõpetamine tööandja poolt poolte kokkuleppel ebaseaduslikuks – piisavalt selgelt. Kui töövaidlust lahendaval organil tekkis kahtlus nõude selguses, oli tal kohustus nõuet selgitada. Samas ei ole ka nimetatud maakohtu seisukoht aluseks vaidlustatud otsuse tühistamisele, kuna maakohus on käsitlenud töötaja nõuet töölepingu ebaseaduslikuks tunnistamiseks ja põhjendatult leidnud, et nõue ei kuulu rahuldamisele.

Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega jäävad poolte apellatsiooniastmes kantud menetluskulud apellandi kanda. Apellandi taotlus jätta menetluskulud TsMS § 162 lg 4 alusel poolte kanda ei ole põhjendatud, kuna apellant ei ole esitanud asjaolusid, miks temalt vastaspoole menetluskulude väljamõistmine oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik.

Andra Pärsimägi

Egon Konsand

Üllar Roostoja