2-05-20696/11 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

Tsiviilasi nr. 2-05-20696

K O H T U O TS U S Eesti Vabariigi nimel

Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Ülle Raag Otsuse tegemise aeg ja koht

20. detsember 2007. a Jõgeva kohtumaja Tsiviilasja number 2-05-20696 Tsiviilasi Oxxxx Kxxxxx hagi Kxxxxx Mxxxxx vastu lapse sünniaktis tehtud kande ebaõigeks tunnistamise nõudes

Menetlusosalised Hageja OxxxxxKxxxxx isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, viibib kinnipidamiskohas xxxxxxxxxxxxxxxxxxx, menetluspost edastada rahvusvahelise õigusabi korras EV Justiitsministeeriumi kaudu Kostja: Kxxxxx Mxxxxx, isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx Kohtuistungi toimumise aeg

17.04. 2006; 08.05.2006; kostja ärakuulamine 15.05.2006, 23.08.2007 RESOLUTSIOON:

1.Tunnistada Sxxxxx Mxxxxx, isikukood xxxxxxxxxxx, sünniaktis isa kohta tehtud kanne ebaõigeks.

2.Sxxxxx Mxxxxx ei põlvne Oxxxx Kxxxxxxxxx (nom: Kxxxx), kelle isikukood xxxxxxxxxxx.

Saata kohtuotsus perekonnaseisuasutusele sünniaktis muudatuse tegemiseks.

Menetluskulude jaotus

Kumbki pool kannab oma menetluskulud ise. Oxxxx Kxxxxx kanda määratud ekspertiisitasu 3600 krooni jääb Oxxxx Kxxxxx kanda.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule (Kalevi t. 1 Tartu) 30 päeva jooksul arvates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Oxxxx Kxxxx esitas 23.novembril 2005 hagi kostja Kxxxxx Mxxxxx vastu lapse sünniaktis tehtud kande ebaõigeks tunnistamiseks. Hagiavalduse esitamist põhjendab hageja asjaoluga, et tal tekkis kahtlus oma isaduse suhtes siis kui kohus menetles Kxxxxx Mxxxxx hagi Oxxxx Kxxxx vastu lapsele elatise väljamõistmiseks. Selle asja menetlemise käigus taotles O.Kxxxx DNA ekspertiisi läbiviimist lapse põlvnemise tuvastamiseks, kuid Kxxxxx Mxxxxx keeldus ekspertiisi tegemisest ja võttis õigeks, et Oxxxx Kxxxx ei ole tegelikult Sxxxxx Mxxxxxxisa. Seni oli Kxxxxx Mxxxxx kinnitanud Oxxxx Kxxxx olemist Sxxxxx Mxxxxx isa. Nüüdseks on nii hageja kui ka kostja ühel meelel, et Oxxxx Kxxxx ei ole Sxxxxx Mxxxxx isa. Seetõttu soovib hageja kohtu teel tunnistada lapse sünniaktis tehtud kande ebaõigeks. Hageja märgib, et kahtlusi oma isaduses oli tal juba varemgi, kuid seni uskus kostja kinnitusi isaduse kohta. Esmakordselt kinnitas kostja vastupidist oma avalduses 04.10.2005. Neil asjaoludel palub OxxxxxKxxxx tunnistada ebaõigeks Sxxxxx Mxxxxx sünniaktis tehtud kanne isa – Oxxxx Kxxxxkohta. Oxxxx Kxxxx palus tema hagi lahendada koos Kxxxxx Mxxxxx hagiga elatise saamiseks, mis tol ajal oli kohtu menetluses. Kohus kuulas Oxxxx Kxxxxx ära kohtuistungitel 05.oktoobril 2005 ja 21.novembril 2005.a.

Kohus küsis Eesti Vabariigi (Siseministeeriumi kaudu) seisukohta menetluses osalemiseks iseseisva nõudeta kolmanda isikuna. EV menetlusse astuda ei soovinud ja pidas vajalikuks, et kanne vastaks tegelikule olukorrale(tl.6,11).

Kohus võttis hagi menetlusse ja nõudis kostjalt Kxxxxx Mxxxxxxx vastuse. Kostja vastas kohtule, et SxxxxxxMxxxxx isa ei ole Oxxxx Kxxxx (tl.13). Lapse sünni ajal ta küll arvas, et isa on Oxxxx Kxxxx, nüüdseks on ta teada saanud tegeliku isa. Hageja on kantud lapse sünniakti isana vanemate ühise avalduse alusel.

Pooled 17.aprillil 2006 ja 08.mail 2006a kohtuistungile ei ole ilmunud. Kostja oma kirjalikus vastuses kohtule 16.02.2006a (tl.12) teatab, et soovib vastamistähtaja – 22.02.2006a pikendamist kuni 27.02.2006a, s.o. kuni ta Eestisse tuleb. 27.03.2006a kohtule esitatud avalduses avaldab kostja, et lapse isa ei ole hageja ja DNA ekspertiisi läbiviimist kostja ei taotle. Kohus kohaldas Kxxxxx Mxxxxx suhtes sundtoomist politsei vahendusel. Kxxxxx Mxxxxx õnnestus ära kuulata (TsMS § 346 lg.2) 15.mail 2006 (tl.26). Kostja avaldas, et talle on teada, et hageja ei ole lapse isa. Isana sai kirja pandud seetõttu, et Oxxxx Kxxxxxsoovis kinnipidamiskohast varem vabaneda ja siis kui hageja oli kinnipidamiskohas, tahtis ta isa olla. Kostja arvates on parem, et hageja ei ole lapse isana kirjas kui ta tegelikult isa ei ole.

Kohus määras asjas molekulaargeneetilise ekspertiisi läbiviimise, kuna praegu on lapse sünniaktis isa kohta tehtud kanne poolte ühise tahteavalduse alusel. Tehtud kande ebaõigeks tunnistamine on seotud üheselt lapse huvide ja õigustega. Seetõttu peab olema tagatud, et lapse õigused, mis tulenevad põlvnemise faktist ei oleks rikutud. Lapse põlvnemine peab olema kindlaks tehtud usaldusväärsete tõenditega. Selleks on DNA ekspertiis.

Oxxxx Kxxxxxkäis ekspertiisimaterjali andmas 27.juunil 2006, Kxxxxx Mxxxxx koos laps Sxxxxx Mxxxxxxx käis ekspertiisimaterjali andmas 19.märtsil 2007.a. Viidi läbi molekulaargeneetiline ekspertiis, mille käigus ekspert tegi uuringud Chelex-100 meetodil, kasutades genotüpiseerimiseks PowerPlex 16 testsüsteemi Promegalt ja foreesi kapillaarsekvenaatoril ABI PRISM 310. Ekspert andis arvamuse, et üheteistkümnes paljuvariantses DNA piirkonnas ei ole Oxxxx Kxxxxxx alleeli, mille Sxxxxx Mxxxxx on saanud oma bioloogiliselt isalt. Seega ei saa Oxxxx Kxxxx olla SxxxxxxMxxxxx biolooogiline isa (tl.48-50). Määratud kohtuistungile 23.08.2007 pooled ei ilmunud (tl.71). Kirjas kohtule teatas hageja, et ta ei soovi enam millegagi täiendada asja arutamist ja soovib asja lahendamist olemasolevate tõendite alusel (tl.83).

Kohus leiab, et nõude saab lahendada sisuliselt TsMS § 414 lg.1 alusel, kuna hagi aluseks olevad asjaolud on otsuse tegemiseks piisavalt välja selgitatud. Tegemist on nõudega põlvnemisasjas ja pooled on ära kuulatud (TsMS § 346 lg. 2).

Kohtu seisukohad

Kohus lahendab nõude Perekonnaseaduse § 44 lg.1 sätte alusel, mille kohaselt kohus võib tunnistada lapse sünniaktis vanema kohta tehtud kande ebaõigeks, kui tuvastab, et laps ei põlvne sellest vanemast. PkS § 44 lg.2 p.1 järgi võib vanema kohta tehtud kannet kohtus vaidlustada isik, kes on lapse sünniakti kantud lapse isa või emana. PkS § 44 lg.3 määrab sellise nõude aegumistähtajaks „üks aasta päevast, mil isik sai teada või pidi teada saama kande ebaõigsusest“. PkS § 44 lg.5 sätestab: isik, kes on lapse sünniakti lapse isana kantud tema enda või tema ja lapse ema ühise avalduse alusel, ei või kannet vaidlustada, kui ta avalduse esitamise ajal teadis, et ta ei ole lapse isa.

Käesoleval juhtumil on hageja kinnitanud, et esmakordselt on lapse ema kinnitanud, et ta ei ole lapse isa, kirjalikus avalduses kohtule 04.oktoobrist 2005.

Kohus ei nõustu sellise konstateeringuga. Kirjalikus avalduses kohtule 04.oktoobrist 2005 ei ole Kxxxxx Mxxxxx kinnitanud, et lapse isa ei ole Oxxxx Kxxxx. Selles avalduses on K.Mxxxxx kinnitanud küll, et Oxxxx Kxxxx soovis olla kantud sünniakti lapse isana, kuid selles ei sisaldu kinnitust selle kohta, et tegelikult Oxxxx Kxxxx ei ole selle lapse isa. Kxxxxx Mxxxxx on esitanud kohtule hagiavalduse Oxxxx Kxxxx vastu lapsele elatise väljamõistmiseks 19.04.2004, milles ta kinnitab, et SxxxxxxMxxxxx on tema ja Oxxxx Kxxxxx ühine laps. 14.11.2005 on Kxxxxx Mxxxxx saatnud koxxule avalduse selle kohta, et ta soovib Oxxxx Kxxxx vastu esitatud elatisehagist loobuda, Oxxxx Kxxxx võis sünnitunnistuse väljaandmise ajal teada, et see on tema laps. Neist kohtule esitatud avaldustest saab järeldada vaid üht: lapse Sxxxxx Mxxxxxxemal Kxxxxx Mxxxxxx puudub püsiv veendumus selles, kes on xxxxxxxxxxxxxxx.a. sündinud lapse Sxxxxx Mxxxxx bioloogiline isa. Lahendades küsimust sellest, kas lapse sünniakti isa kohta kande tegemise ajal Oxxxx Kxxxx teadis, et ta ei ole lapse isa ( PkS § 44 lg.5 tulenev nõue), on kohus seisukohal, et sellist teadmist ei saa OxxxxxKxxxxxxx omistada. Laps on sündinud xxxxxxxxxxxa., tema sünniakt, kuhu on isana kantud Oxxxx Kxxxx, on välja antud xxxxxxxxxxxxxxx.a. (tl.76-77) ja isa kohta on tehtud kanne vanemate ühise avalduse alusel. Veendunud teadmine, et lapse isa ei ole hageja, saaks järelduda pooltevaheliste intiimsuhete puudumisest. Seda asjaolu ei ole khotyule esitatud. Olukorras, kus aastatel 2004-2005 lapse ema ei olnud kindlas teadmises lapse isa isikust, ei saa kõigutamatult väita, et lapse isana sünniakti kantud isik omas kindla teadmise, et ta ei ole lapse isa. Neil asjaoludel leiab kohus, et lapse sünniakti tehtud kande ebaõigeks tunnistamise avaldus on O.Kxxxxxpoolt esitatud menetlemiseks vajalike tähtaegade piires ja ei esine kande vaidlustamist mittelubavaid asjaolusid.

Kogutud ja uuritud tõendid tõendavad, et xxxxxxxxxx sündinud Sxxxxxx bioloogiline isa ei ole Oxxxx Kxxxx. Hageja on kohtu poolt ära kuulatud ajal, mil kohus lahendas K.Mxxxxx hagi O.Kxxxx vastu elatise nõudes lapsele. Selles menetluses on Oxxxx Kxxxx andnud seletusi käesoleva hagi aluseks olevate asjaolude kohta ja teatanud kohtule, et ta esitab hagi lapse sünniakti tehtud kande vaidlustamiseks (tl.73-75). O.Kxxxxx seletusest nähtub, et ta käis küll koos hagejaga sünnitunnistuse väljaandmise juures ja andis nõusoleku, et teda märgitakse lapse isaks, aga seda tegi ta Kxxxxx Mxxxxx jutu peale, kes väitis, et on Kxxxxx laps. Hageja ise usub, et Sxxxxx ei ole tema laps. Lapse sünniaktis vanema kohta tehtud kande ebaõigeks tunnistamise asjas on lapse ema K.Mxxxxx ärakuulamisel kinnitanud (tl.26), et lapse isa ei ole Oxxxx Kxxxx. Tõendiks olev eksperdiarvamus kinnitab sama. Seega on lapse sünniakti isa kohta tehtud kanne ebaõige. Laps Sxxxxx ei põlvne Oxxxx Kxxxxxxx ja selle kohta tuleb teha muudatus lapse sünniaktis PkS § 110, § 125 alusel. Kohus märgib, et põlvnemisest tulenevad vanemate ja laste vastastikused õigused ja kohustused, isiklikud mittevaralised ja varalised suhted. Seetõttu on eeskätt lapse huvides, et andmed tema vanemate kohta oleksid sünniaktis õiged ja kestev segadus lapse põlvnemisega seotud andmetes ei teeni lapse huve.

Menetluskulude jaotus

TsMS § 164 lg.1 järgi põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Asjas on teadaolev menetluskuluekspertiisitasu 3600 krooni (tl.51). See kulu on kohtumäärusega määratud O.Kxxxx kanda (tl.27) ja tuleb kanda Oxxxx Kxxxxxx.

Kohtunik Ü.Raag