3-07-1026/14 · Tartu Ringkonnakohus
Legislator summary
AI generatedK.T. esitas halduskohtule kaebuse, milles taotles kohustada Mikitamäe Vallavalitsust välja Kaebuse kohaselt on K.T. Mikitamäe valla vallavanema poolt teenistusse nimetatud
Legislator headnote
AI generated3-07-1026/14 · Tartu Ringkonnakohus: K.T. esitas halduskohtule kaebuse, milles taotles kohustada Mikitamäe Vallavalitsust välja Kaebuse kohaselt on K.T. Mikitamäe valla vallavanema poolt teenistusse nimetatud
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohus
Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Maili Lokk, Agu Timmi, Viivi Tomson
Otsuse tegemise aeg ja koht
21. detsember 2007 Tartu
Haldusasja number
3-07-1026
Haldusasi
K.T. kaebus Mikitamäe Vallavalitsuse vastu haldusakti
väljaandmise kohustamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Halduskohtu 28. septembri 2007 otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
K.T. apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamise kuupäev
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised
Apellant (kaebuse esitaja) – K .T
Vastustaja (haldusorgan) – Mikitamäe Vallavalitsus, esindaja
vandeadvokaat Cardo Soosaar
RESOLUTSIOON
Jätta
apellatsioonkaebus
rahuldamata
ja
Tartu
Halduskohtu 28. septembri 2007 otsus muutmata.
K.T. poolt apellatsiooniastmes kantud menetluskulud jätta
tema enda kanda.
Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule
30 päeva jooksul otsuse kättesaamisest.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1. K.T. esitas halduskohtule kaebuse, milles taotles kohustada Mikitamäe Vallavalitsust välja
andma koondamiskäskkiri K.T. koondamiseks.
Kaebuse kohaselt on K.T. Mikitamäe valla vallavanema poolt teenistusse nimetatud
pearaamatupidaja ametikohale alates 24.04.2001.
Mikitamäe Vallavolikogu on 19.03.2007 vastu võtnud otsuse nr 10 „Vallavalitsuse struktuuri
koosseisu ja palgamäärade kinnitamise kohta“, mille kohaselt kaoks ära pearaamatupidaja
ametikoht, mis asenduks finantsnõuniku ametikohaga. Otsuse kehtima hakkamine on seostatud
otsuse teatavakstegemisega.
Mikitamäe Vallavolikogu on andnud 30.05.2007 määruse nr 7 „Vallavalitsuse struktuuri,
koosseisu ja palgamäärade kinnitamine“, millega on kehtetuks tunnistatud Mikitamäe
Vallavolikogu 19.03.2007 otsus nr 10 „Vallavalitsuse struktuuri, koosseisu ja palgamäärade
kinnitamine“. Nimetatud haldusakti § 6 kohaselt on vallavalitsusel töö ümberkorraldamiseks uue
koosseisu kinnitamise tähtajaks antud 01.12.2007. Kohtumenetluse käigus on Mikitamäe
Vallavolikogu 29.08.2007 määrusega nr 11 muutnud § 6 ning määranud vallavalitsusel
korraldada töö ümber uue koosseisu kinnitamisega 01.03.2008.
Kaebuse esitaja on esitanud kaebuse halduskohtusse ajal, mil kehtis vallavolikogu 19.03.2007
määrus nr 10, mille kohaselt tuli vallavalitsusel hakata vallavalitsuse struktuuri ja koosseisu
kujundama, arvates otsuse teatavakstegemisest vallavalitsusele. Kuna kaebaja väitel ei olnud
vallavalitsus temaga läbirääkimisi finantsnõuniku ametikohale ümberpaigutamise osas pidanud
ja uues struktuuris pearaamatupidaja ametikoht puudus, leidis kaebaja, et tema õigusi rikutakse
ning esitas kohtule kaebuse. Kaebaja viitas võrdse kohtlemise printsiibi rikkumisele, väites, et
osaliselt on juba uutele koosseisudele üle mindud, kuid tema töötasu on sama ning seoses uute
struktuurimuudatustega pole ühtki ettepanekut tehtud.
2. Mikitamäe Vallavalitsus pidas kaebust alusetuks.
Vastuväidete kohaselt oli Mikitamäe Vallavolikogu 19.03.2007 otsusega nr 10 kinnitatud
vallavalitsuse struktuur ja koosseis ning palgamäärad. Maavanema järelevalve käigus on välja
antud uus haldusakt, mis sisuliselt on sama nagu oli vallavolikogu 19.03.2007 otsus, kuid
täpsustati üleminekuperioodi tähtaega. Samuti oli esialgselt haldusakt vormistatud otsusena.
Hilisemalt, kohtumenetluse käigus väljaantud haldusakt on vormistatud määrusena ning
muudetud tähtaega vallavalitsuse töö ümberkorraldamiseks, s. o kuni 01.03.2008. Seega antud
juhul on vallavalitsusel antud aega kuni 01.03.2008 uutele koosseisudele üleminekuks ning
üleminek toimub valdkondade kaupa. Käesoleval hetkel ei ole muudatusi toimunud
raamatupidamise valdkonnas.
HALDUSKOHTU LAHEND
3. Tartu Halduskohus jättis 28. septembri 2007 otsusega kaebuse rahuldamata.
Otsuse kohaselt ei ole käesoleval hetkel tekkinud avaliku teenistuse seaduse (edaspidi ATS)
§-ist 116 lg 1 tulenevat koondamissituatsiooni. Kaebaja on etteruttavalt asunud vallavanemalt
koondamist nõudma, kuid koondamissituatsioon ei ole veel kätte jõudnud ning kohtul puudub
seaduslik alus kohustada vallavanemat kaebajat koondama. Asjaolu, et vallavalitsus on mõnes
teises valdkonnas hakanud struktuurimuudatusi tegema ning palgamäärasid muutnud, ei saa
rikkuda kaebaja õigusi.
Kohus ei hinnanud käesolevas kohtuasjas volikogu poolt väljaantud haldusaktide õiguspärasust,
millega on kinnitatud vallavalitsuse struktuur, koosseis ja palgamäärad ning millega on seatud
vallavalitsusele ülesanne töö ümberkorraldamiseks seoses uue koosseisu kinnitamisega, kuna
kaebus on esitatud vallavalitsuse vastu koondamise kohustamise nõudes ning volikogu aktid ei
ole kaebuse esemeks.
Tulenevalt KOKS §-ist 30 lg 1 p 2 lahendab ja korraldab valla- ja linnavalitsus kohaliku elu
küsimusi, mis volikogu määruste või otsustega või valla või linna põhimäärusega on pandud
täitmiseks valitsusele. Seega tuleb vallavalitsusel lahendada vallavalitsuse struktuuri, koosseisu
ja palgamäärade küsimus ning antud momendil on selle tähtajaks vallavalitsusele kehtestatud
01.03.2008. Vallavanema väitel viiakse struktuuri ja koosseisude muudatused läbi etapiviisiliselt
ning raamatupidamisvaldkonda ei ole veel puudutatud. Kaebaja väide, et osaliselt on
vallavalitsuses struktuurimuudatused toimunud teistes valdkondades ning seega on teda
ebavõrdselt koheldud võrreldes nendega, kelle suhtes on struktuurimuudatus toimunud koos
kõrgema ametipalgaga, ei saa lugeda võrdse kohtlemise printsiibi rikkumiseks.
Võrdse kohtlemise põhimõtte kohaselt käsitletakse ühetaoliselt kõiki isikuid ühtedes ja samades
oludes ning samadel eeldustel. Ühetaoline kohtlemine peab olema tagatud ühesuguste asjaolude
korral. Võrdsuse põhimõtte rikkumisega on tegemist siis, kui ühesuguseid asjaolusid käsitletakse
ilma nähtavate mõistlike põhjusteta erinevalt.
Kuna volikogu määruses ei ole sätestatud kuupäeva selle kohta, millises valdkonnas milliseks
kuupäevaks peab olema struktuurimuudatus, koosseisude ja palgamäärade kehtestamine läbi
viidud, ei saa nõuda, et muudatus raamatupidamisvaldkonnas tuleks läbi viia enne 01.03.2008.
Vallavalitsuse seisukohtadest nähtuvalt tehakse struktuurimuudatused vastavalt võimalustele
järk-järgult ning kuna raamatupidamisvaldkonda ei ole veel muudatusi tegema hakatud, puudus
vallavanemal ka vajadus kaebajaga läbirääkimisi pidada uue ametikoha - finantsnõuniku
ametikoha - pakkumise suhtes. Samas ei ole kaebaja väitel käesoleva ajani tema töös muudatusi
toimunud ei töötasu, töö ega töötingimuste osas, seega saab kaebaja jätkata oma teenistussuhteid
pearaamatupidajana
ajani,
mil
vallavalitsus
viib
raamatupidamisvaldkonnas
läbi
struktuurimuudatuse.
Kohus möönis asjaolu, et esialgsest vallavolikogu haldusaktist 19.03.2007 nr 10, mis oli
suunatud struktuurimuudatuste sisseviimisele ka pearaamatupidaja ametikoha osas, teada
saamine võis kaebajas tekitada ebakindluse tunde ning pöördumise maavanema poole ja
kohtusse, kuid nimetatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud ning vallavolikogu haldusaktidega
nr 7/30.05.2007 ning 11/29.08.2007 on antud vallavalitsusele tähtajad vallavalitsuse struktuuri
töö ümberkorraldamise suhtes. Volikogu haldusaktid ei saa rikkuda kaebaja subjektiivseid
õigusi, kuna struktuurimuudatused teeb vallavalitsus järk-järgult volikogu haldusaktiga
kehtestatud kuupäevani ning käesolevaks ajaks ei ole vallavalitsus raamatupidamisvaldkonnas
jõudnud struktuurimuudatusi teha, seega ei ole koondamissituatsioon kaebajani jõudnud.
ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4. K.T. esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Halduskohtu 28. septembri 2007 otsuse
tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega kohustada Mikitamäe vallavanemat välja andma
käskkiri K.T. koondamiseks.
Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt:
1) on jäetud arvestamata õiguspärase ootusega, et otsus langetatakse kaebuse esitamise ajal
kehtinud seaduse alusel. Vastustaja algatusel muudeti kohtumenetluse vältel Mikitamäe
Vallavolikogu õigusakti kaebuse esitajale ebasoodsalt. Kaebus on esitatud ajal, mil kehtis
Mikitamäe Vallavolikogu 19.03.2007 otsus nr 10 „Vallavalitsuse struktuuri koosseisu ja
palgamäärade kinnitamine“, mistõttu hilisemaid muudatusi – sisulisi või vormilisi – ei saa
käsitleda tema nõude aluseks olevate asjaolude muutumisena. Seda enam, et muudatus, millega
lükati edasi struktuurimuudatuse elluviimise tähtaega, tehti otseselt vastustaja algatusel,
s. t vallavanema esitatud eelnõu läbi, ja oli tingitud otseselt sellest, et oli käimas kõnealune
kohtuvaidlus, milles avaldaja nõudis oma õigust koondamisele, mis tekkis 19.03.2007
Mikitamäe Vallavolikogu poolt otsuse nr 10 „Vallavalitsuse struktuuri koosseisu ja
palgamäärade kinnitamine“ vastuvõtmisega;
2) on jäetud arvestamata, et struktuurimuudatuse elluviimise tähtaeg 1. märts 2008 on ilmselgelt
ebamõistlik. Samuti on nimetatud tähtaeg ebaseaduslik, kuivõrd õiguskantsleri ettepanekus nr 4
punktis 15 on öeldud: „Teiseks ei ole määrusega vallavanemale antud volitus ajaliselt piiratud -
KOKS § 22 lõike 3 kohaselt võib volikogu delegeerida muudatuste tegemise aasta jooksul
(kuivõrd sättes on mainitud palgafondi, siis võib eeldada, et silmas on peetud eelarveaastat). See
tähendab, et määrusega antud volitus ületab seadusega lubatud piire, kuna volitus on antud
tähtajatult ning vallavalitsuse asemel vallavanemale. Selles osas on määruse § 4 vastuolus
KOKS § 22 lõikega 3 ning põhiseaduse § 3 lõike 1 esimese lausega ning § 154 lõikega 1“.
Õiguskantsler möönab, et määrusega antud volitus saab kehtida vaid eelarveaasta lõpuni, s. t
hiljemalt 31. detsembriks peaks olema vallavanemal vallavalitsuse töö ümber korraldatud, et
mitte minna vastuollu seadusega;
3) on jäetud arvestamata avaldaja õigus heale haldusele. Hea halduse põhimõttega on kooskõlas
avaldaja nõue, et vallavalitsus teeks teenistujale teatavaks koondamissituatsiooni või teeks
ametliku pakkumise mõnel muul ametikohal jätkamiseks. Praegusel juhul on tegemist
läbipaistmatu haldusmenetlusega, mis on olulisimaks põhjenduseks avaldaja seisukohale, et tema
õigusi rikutakse;
4) on rikutud võrdse kohtlemise printsiipi, kuna kõikidel teistel ametikohadel on juba
vallavolikogu määrusest tulenevad muudatused ellu viidud. Puuduvad mõistlikud põhjused, miks
kogu
ülejäänud
vallavalitsuse
töö
on
juba
kohandatud
uuele
struktuurile,
aga
raamatupidamisvaldkonnas pole jõutud isegi läbirääkimisi alustada.
5. Mikitamäe Vallavalitsus vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata ja
Tartu Halduskohtu 28. septembri 2007 otsuse muutmata jätmist.
Vastuväidete kohaselt:
1) on kohus vaidluse lahendamisel lähtunud õigesti kehtivast haldusaktist ning apellandi
õiguspärast ootust ei ole rikutud. 19.03.2007 otsusega nr 10 otsustas Mikitamäe Vallavolikogu
KOKS § 22 lg 1 p 19 ja 36 alusel kinnitada vallavalitsuse uue struktuuri ja koosseisu ning
vallavanema ja vallavalitsuse ametnike ning abiteenistujate kuupalgamäärad. Põlva maavanema
13.04.2007 kirjas Mikitamäe Vallavolikogu 19.03.2007 otsuse suhtes järelevalvemenetluse
läbiviimise kohta juhtis maavanem Mikitamäe Vallavolikogu tähelepanu sellele, et volikogu
19.03.2007 otsus nr 10 oli sisuliselt õigusvastane ja olulise vormiveaga. Vastavalt HMS §-le 54
ei olnud tegemist õiguspärase haldusaktiga.
Lähtuvalt maavanema ettepanekust, tunnistas Mikitamäe Vallavolikogu 30.05.2007 määrusega
nr 7 Mikitamäe Vallavolikogu 19.03.2007 otsuse nr 10 kehtetuks ning kinnitas vallavalitsuse uue
struktuuri ja koosseisu ning vallavanema ja vallavalitsuse ametnike ning abiteenistujate
kuupalgamäärad, kohustades volikogu vallavalitsust korraldama töö ümber seoses uue koosseisu
kinnitamisega 1. detsembriks 2007. Juhul, kui Mikitamäe Vallavolikogu ei oleks Põlva
maavanema ettepanekut täitnud ja 19.03.2007 otsust nr 10 seadusega vastavusse viinud, oleks
maavanem pöördunud vastavalt Vabariigi Valitsuse seaduse §-ile 85 lg 5 protestiga
halduskohtusse.
Kuna uuele struktuurile ja koosseisule üleminekuaeg osutus ebapiisavaks, muutis Mikitamäe
Vallavolikogu 29.08.2007 määrusega nr 11 30.05.2007 määruse nr 7 § 6, kohustades
vallavalitsust korraldama töö ümber seoses uue koosseisu kinnitamisega 1. märtsiks 2008.
Eelnimetatud haldusaktid on halduse siseaktid, mis on suunatud halduse siseküsimuste
lahendamisele, mitte ei käsitle apellandi õigusi ega kohustusi. Ka maavanem on 13.04.2007
kirjas märkinud, et Mikitamäe Vallavolikogu 19.03.2007 otsuse nr 10 adressaadiks on
vallavalitsus, kuna see otsus on vallavalitsuse struktuuri, koosseisu ja palgamäärade kinnitamise
kohta. Kuna apellant ei olnud nende haldusaktide adressaadiks, ei saanud tal tekkida Mikitamäe
Vallavolikogu 19.03.2007 otsusest nr 10 ka õiguspärast ootust, mida vallavolikogu oleks oma
hilisemate määrustega rikkunud. Seetõttu ei ole ka apellatsioonkaebuses viidatud Riigikohtu
otsused käesolevas asjas asjakohased.
Riigikohus on lahendis nr 3-3-1-51-01 märkinud, et isik saab õiguspärase ootuse põhimõttele
tugineda sisuliselt õigusvastase või olulise menetlus- ja vormiveaga antud haldusakti kehtetuks
tunnistamise otsustamisel siis, kui haldusaktist tulenenud põhjendatud lootuse mõjul on isik
käitunud teisiti, kui ta oleks tõenäoliselt käitunud ilma haldusakti andmiseta. Haldusaktist
juhindumine peab koostoimes haldusakti hilisema kehtetuks tunnistamisega olema osutunud
isikule kahjulikuks. Näiteks võib isik haldusakti kehtivust usaldades olla muutnud oma
elukorraldust või olla teinud kulutusi, lootes tulevase soodustuse saamisele. Ühelgi juhul ei saa
isik tugineda õiguspärase ootuse põhimõttele, kui ta pidi olema teadlik kehtetuks tunnistatava
haldusakti õigusvastasusest või kui isik tegelikult haldusakti kehtima jäämisega ei arvestanud.
Riigikohtu otsuses märgitust tulenevalt ei saaks apellant praegusel juhul õiguspärase ootuse
põhimõttele tugineda isegi juhul, kui ta oleks olnud Mikitamäe Vallavolikogu 19.03.2007 otsuse
nr 10 adressaadiks, sest selle haldusakti muutmine ei ole toonud talle kaasa kahjulikke tagajärgi.
Lisaks pidi apellant olema selle otsuse õigusvastasusest teadlik, sest ta ise oli üheks maavanema
poolt läbiviidud järelevalvemenetluse algatajaks;
2) ei ole struktuurimuudatuse rakendamise tähtaja mõistlikkuse küsimus käesoleva haldusasja
esemeks, mistõttu tuleb jätta tähelepanuta väide Mikitamäe Vallavolikogu 29.08.2007 määrusega
nr 11 kehtestatud struktuurimuudatuse elluviimise tähtaja ebamõistlikkuse kohta. Kaebuse esitaja
ei ole seda haldusakti vaidlustanud, vaid nõudis halduskohtule esitatud kaebuses, et kohus
kohustaks vastustajat andma välja käskkirja kaebuse esitaja koondamiseks. Seega ei pidanud ka
halduskohus hindama, kas struktuurimuudatuse elluviimise tähtaeg on mõistlik või mitte.
Apellant on ebaõigesti leidnud, et vastustajale 09.10.2007 saadetud õiguskantsleri ettepanekus on
osutatud vallavalitsuse struktuurimuudatuse rakendamise tähtaja ebamõistlikkusele. Vastavalt
õiguskantsleri ettepaneku preambulale analüüsis õiguskantsler Mikitamäe Vallavolikogu
30.05.2007 määruse nr 7 „Vallavalitsuse struktuuri, koosseisu ja palgamäärade kinnitamine“
§-ide 3 ja 4 vastavust põhiseadusele ja kohaliku omavalitsuse korralduse seadusele.
Struktuurimuudatuse elluviimise tähtaeg on aga kehtestatud nimetatud määruse §-is 6, mille
vastuolu põhiseaduse või kohaliku omavalitsuse korralduse seadusega ei ole õiguskantsler
tuvastanud. Apellandi poolt viidatud õiguskantsleri ettepaneku p 15 käsitleb Mikitamäe
Vallavolikogu 29.08.2007 määruse nr 11 § 4, millega volikogu andis vallavanemale loa teha
tööst tingitud vajadusest sisemisi muudatusi koosseisu ja kinnitatud palgafondi piires ning
maksta ühekordseid preemiaid tähtpäevade või sündmuste puhul ja rakendada avaliku teenistuse
seaduses sätestatud lisatasude maksmist. Nimetatud paragrahvi osas ei ole käesolevas haldusasjas
vaidlust olnud;
3) on vastustaja järginud hea halduse põhimõtet ning apellatsioonkaebuses ei ole välja toodud
ühtegi asjaolu, mis osutaks vastustaja poolt selle põhimõtte rikkumisele. Ka halduskohtule
esitatud kaebuses ei ole kaebaja väitnud, et vastustaja oleks rikkunud tema suhtes hea halduse
põhimõtet;
4) ei ole rikutud võrdse kohtlemise printsiipi. Kohus on õigesti leidnud, et seda ei saa lugeda
võrdse kohtlemise printsiibi rikkumiseks, kui teistes valdkondades on vallavalitsuse
struktuurimuudatused osaliselt toimunud. Ühetaoline kohtlemine peab olema tagatud ühesuguste
asjaolude korral.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja Tartu Halduskohtu
28. septembri 2007 otsus muutmata.
Kuna ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega, siis ei pea ringkonnakohus HKMS
§ 47 lg 1 ja TsMS § 654 lg 6 alusel vajalikuks korrata esimese astme kohtu põhjendusi.
Vastavalt HKMS §-ile 34 lg 2 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme
kohtu lahendi seaduslikkust ja põhjendatust apellatsioonkaebuse ja sellele esitatud vastuväidete
piires.
Ükski apellatsioonkaebuses esitatud seisukoht ei ole aluseks halduskohtu vaidlustatud otsuse
tühistamisele. Halduskohus on õigesti hinnanud asjas olevaid tõendeid ja kohaldanud seadust
ning apellatsioonkaebus on põhjendamatu.
7. Kaebuses halduskohtule on esitatud taotlus kohustada Mikitamäe Vallavalitsust välja andma
haldusakt, s. o tegemist on kohustamiskaebusega.
Vastavalt HKMS §-ile 9 lg 2 kui haldusorgan on keeldunud haldusakti väljaandmisest, võib
kaebuse haldusakti andmiseks kohustamiseks esitada 30 päeva jooksul, arvates keeldumise
teatavakstegemisest.
Kuigi asjas ei ole vallavalitsuse kirjalikku keeldumist selle kohta, et seoses vallavalitsuse
struktuuri muutusega ei koondata pearaamatupidaja ametikohta ning seega ka kaebajat, on siiski
selgelt väljendatud vallavalitsuse seisukoht, et kuna vallavolikogu 30.05.2007 määruses nr 7
(muudetud 29.08.2007 määrusega nr 11) ei ole sätestatud, millises valdkonnas milliseks
kuupäevaks peab olema struktuurimuudatus läbi viidud, ei saa kaebuse esitaja nõuda, et
muudatus raamatupidamisvaldkonnas oleks läbi viidud enne 01.03.2008, s. o vallavalitsus on
keeldunud vastava haldusakti väljaandmisest käesoleval ajal.
8. Kohustamiskaebuse puhul tuleb eelkõige hinnata seda, kas vastustaja on kohustatud nõutavat
haldusakti välja andma ja, kas kaebuse esitajal on õigus nõuda haldusakti väljaandmist
vastustajalt. Kohustus haldusakt välja anda ja sellele vastav õigus nõuda haldusakti väljaandmist
võib tuleneda seadusest, muust õigustloovast aktist, haldusaktist või halduslepingust.
Antud juhul on kaebaja leidnud, et vallavalitsuse kohustus välja anda haldusakt tema
koondamise kohta tuleneb Mikitamäe Vallavolikogu 19.03.2007 otsusest nr 10. Kuna Mikitamäe
Vallavalikogu 30.05.2007 määrusega nr 7 tühistati vallavalikogu 19.03.2007 otsus nr 10, siis ei
saa
viidatud
vallavolikogu
otsusest
tuleneda
vallavalitsusele
kohustust
haldusakti
väljaandmiseks. Haldusakti väljaandmise kohustus võib tuleneda vaid kehtivast haldusaktist.
9. Ebaõige ja ka arusaamatu on apellandi seisukoht, et on jäetud arvestamata tema õiguspärase
ootusega, et otsus langetatakse kaebuse esitamise ajal kehtinud seaduse alusel. Siinkohal ei ole
apellant viidanud, millised seadused on tema arvates muutunud ja milles seisnes seaduste
ebaõige kohaldamine. Mikitamäe Vallavolikogu 19.03.2007 otsus nr 10 oli haldusakt ning ühe
haldusakti kehtetuks tunnistamine ja teise vastuvõtmine ei ole käsitletav seaduse muudatusena.
10. Kaebaja on alusetult leidnud, et tal tekkis õigus nõuda oma koondamist 19.03.2007
Mikitamäe Vallavolikogu poolt otsuse nr 10 „Vallavalitsuse struktuuri koosseisu ja
palgamäärade kinnitamine“ vastuvõtmisega. Vastavalt ATS §-ile 116 lg 1 ametniku võib
koondamise tõttu teenistusest vabastada ametiasutuse koosseisus ettenähtud ametikohtade arvu
vähendamisel, teenistuse ümberkorraldamisel või ebaseaduslikult teenistusest vabastatud
ametniku teenistusse ennistamisel. Sel juhul toimub ametniku teenistusest vabastamine isiku või
ametiisiku, kellel on tema teenistusse võtmise õigus, algatusel. Antud juhul ei ole vallavalitsus,
kellel on kaebaja teenistusse võtmise õigus, algatanud tema teenistusest vabastamist koondamise
tõttu. Seetõttu on õige halduskohtu seisukoht, et kuna ei olnud kaebajale teatatud ATS § 130 lg 1
kohaselt kirjalikult koondamisest, siis ei ole veel tegemist koondamissituatsiooniga ning
ametnik ise ei saa nõuda enda koondamist. Enda koondamist oleks kaebajal õigus nõuda juhul,
kui talle oleks juba kirjalikult ette teatatud koondamisest ja siis sellest loobutud, kuid antud juhul
ei ole seda toimunud.
11. Asjakohatu on apellandi väide, et struktuurimuudatuse elluviimise tähtaeg 1. märts 2008 on
ilmselgelt ebamõistlik.
Nimetatud tähtpäev on kehtestatud Mikitamäe Vallavolikogu 29.08.2007 määrusega nr 11. Seda
määrust ei ole halduskohtus vaidlustatud ning seetõttu puudub alus hakata hindama määrusega
kehtestatud tähtpäeva.
Samuti on asjasse puutumatu apellandi poolt koos apellatsioonkaebusega esitatud õiguskantsleri
ettepanek nr 4 oktoobrist 2007 (konkreetse kuupäevata ja allkirjata). Viidatud õiguskantsleri
ettepanek käsitleb Mikitamäe Vallavolikogu 30.05.2007 määruse nr 7 § 3 ja § 4, kuid ei puuduta
määruse § 1 (vallavalitsuse struktuuri ja koosseisu kinnitamine) ja § 6 (töö ümberkorraldamise
tähtpäev).
12. Alusetu on apellandi väide, et vallavalitsus on rikkunud hea halduse tava, kuna ei ole teda
teenistusest koondanud või pakkunud võimalust mõnel teisel ametikohal jätkata. Vallavolikogu
haldusaktid, mis on antud seoses vallavalitsuse struktuurimuudatustega, on adresseeritud
vallavalitsusele ning tema ülesandeks on nende elluviimine. Kuna vallavalitsus ise otsustab, mis
ajal milliseid muudatusi teeb, siis see asjaolu, et siiani ei ole kaebajale pakutud teist tööd või
koondatud teda, ei ole hea halduse tava rikkumine.
13. Samuti on ebaõige apellandi väide, et rikutud on võrdse kohtlemise põhimõtet.
Vallavalitsusele on antud aega töö ümberkorraldamiseks seoses uue koosseisu kinnitamisega
kuni 1. märts 2008. Vallavalitsus on ise pädev otsustama, mis ajal millised muudatused ta teeb,
kindlaks on määratud ainult lõpptähtpäev. Asjaolu, et vallavalitsuse töö korraldatakse ümber
valdkondade kaupa, ei ole võrdse kohtlemise printsiibi rikkumine.
14. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis jäävad apellandi poolt apellatsiooniastmes
kantud menetluskulud HKMS § 92 lg 1 alusel tema enda kanda. Vastustaja menetluskulude
väljamõistmise taotlust ei ole esitanud.
Maili Lokk
Agu Timmi
Viivi Tomson