Legislator Case Law & Legislation
3-07-1026/14 AI generated

3-07-1026/14 · Tartu Ringkonnakohus

Case Number 3-07-1026/14
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

K.T. esitas halduskohtule kaebuse, milles taotles kohustada Mikitamäe Vallavalitsust välja Kaebuse kohaselt on K.T. Mikitamäe valla vallavanema poolt teenistusse nimetatud

Legislator headnote

AI generated

3-07-1026/14 · Tartu Ringkonnakohus: K.T. esitas halduskohtule kaebuse, milles taotles kohustada Mikitamäe Vallavalitsust välja Kaebuse kohaselt on K.T. Mikitamäe valla vallavanema poolt teenistusse nimetatud

Keywords

AI generated
employment structure structural adjustment changed financial circumstances common structural policy coordination of structural instruments institutional structure and Governance
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Maili Lokk, Agu Timmi, Viivi Tomson

Otsuse tegemise aeg ja koht

21. detsember 2007 Tartu

Haldusasja number

3-07-1026

Haldusasi

K.T. kaebus Mikitamäe Vallavalitsuse vastu haldusakti

väljaandmise kohustamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 28. septembri 2007 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

K.T. apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamise kuupäev

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Apellant (kaebuse esitaja) – K .T

Vastustaja (haldusorgan) – Mikitamäe Vallavalitsus, esindaja

vandeadvokaat Cardo Soosaar

RESOLUTSIOON

Jätta

apellatsioonkaebus

rahuldamata

ja

Tartu

Halduskohtu 28. septembri 2007 otsus muutmata.

K.T. poolt apellatsiooniastmes kantud menetluskulud jätta

tema enda kanda.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule

30 päeva jooksul otsuse kättesaamisest.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. K.T. esitas halduskohtule kaebuse, milles taotles kohustada Mikitamäe Vallavalitsust välja

andma koondamiskäskkiri K.T. koondamiseks.

Kaebuse kohaselt on K.T. Mikitamäe valla vallavanema poolt teenistusse nimetatud

pearaamatupidaja ametikohale alates 24.04.2001.

Mikitamäe Vallavolikogu on 19.03.2007 vastu võtnud otsuse nr 10 „Vallavalitsuse struktuuri

koosseisu ja palgamäärade kinnitamise kohta“, mille kohaselt kaoks ära pearaamatupidaja

ametikoht, mis asenduks finantsnõuniku ametikohaga. Otsuse kehtima hakkamine on seostatud

otsuse teatavakstegemisega.

Mikitamäe Vallavolikogu on andnud 30.05.2007 määruse nr 7 „Vallavalitsuse struktuuri,

koosseisu ja palgamäärade kinnitamine“, millega on kehtetuks tunnistatud Mikitamäe

Vallavolikogu 19.03.2007 otsus nr 10 „Vallavalitsuse struktuuri, koosseisu ja palgamäärade

kinnitamine“. Nimetatud haldusakti § 6 kohaselt on vallavalitsusel töö ümberkorraldamiseks uue

koosseisu kinnitamise tähtajaks antud 01.12.2007. Kohtumenetluse käigus on Mikitamäe

Vallavolikogu 29.08.2007 määrusega nr 11 muutnud § 6 ning määranud vallavalitsusel

korraldada töö ümber uue koosseisu kinnitamisega 01.03.2008.

Kaebuse esitaja on esitanud kaebuse halduskohtusse ajal, mil kehtis vallavolikogu 19.03.2007

määrus nr 10, mille kohaselt tuli vallavalitsusel hakata vallavalitsuse struktuuri ja koosseisu

kujundama, arvates otsuse teatavakstegemisest vallavalitsusele. Kuna kaebaja väitel ei olnud

vallavalitsus temaga läbirääkimisi finantsnõuniku ametikohale ümberpaigutamise osas pidanud

ja uues struktuuris pearaamatupidaja ametikoht puudus, leidis kaebaja, et tema õigusi rikutakse

ning esitas kohtule kaebuse. Kaebaja viitas võrdse kohtlemise printsiibi rikkumisele, väites, et

osaliselt on juba uutele koosseisudele üle mindud, kuid tema töötasu on sama ning seoses uute

struktuurimuudatustega pole ühtki ettepanekut tehtud.

2. Mikitamäe Vallavalitsus pidas kaebust alusetuks.

Vastuväidete kohaselt oli Mikitamäe Vallavolikogu 19.03.2007 otsusega nr 10 kinnitatud

vallavalitsuse struktuur ja koosseis ning palgamäärad. Maavanema järelevalve käigus on välja

antud uus haldusakt, mis sisuliselt on sama nagu oli vallavolikogu 19.03.2007 otsus, kuid

täpsustati üleminekuperioodi tähtaega. Samuti oli esialgselt haldusakt vormistatud otsusena.

Hilisemalt, kohtumenetluse käigus väljaantud haldusakt on vormistatud määrusena ning

muudetud tähtaega vallavalitsuse töö ümberkorraldamiseks, s. o kuni 01.03.2008. Seega antud

juhul on vallavalitsusel antud aega kuni 01.03.2008 uutele koosseisudele üleminekuks ning

üleminek toimub valdkondade kaupa. Käesoleval hetkel ei ole muudatusi toimunud

raamatupidamise valdkonnas.

HALDUSKOHTU LAHEND

3. Tartu Halduskohus jättis 28. septembri 2007 otsusega kaebuse rahuldamata.

Otsuse kohaselt ei ole käesoleval hetkel tekkinud avaliku teenistuse seaduse (edaspidi ATS)

§-ist 116 lg 1 tulenevat koondamissituatsiooni. Kaebaja on etteruttavalt asunud vallavanemalt

koondamist nõudma, kuid koondamissituatsioon ei ole veel kätte jõudnud ning kohtul puudub

seaduslik alus kohustada vallavanemat kaebajat koondama. Asjaolu, et vallavalitsus on mõnes

teises valdkonnas hakanud struktuurimuudatusi tegema ning palgamäärasid muutnud, ei saa

rikkuda kaebaja õigusi.

Kohus ei hinnanud käesolevas kohtuasjas volikogu poolt väljaantud haldusaktide õiguspärasust,

millega on kinnitatud vallavalitsuse struktuur, koosseis ja palgamäärad ning millega on seatud

vallavalitsusele ülesanne töö ümberkorraldamiseks seoses uue koosseisu kinnitamisega, kuna

kaebus on esitatud vallavalitsuse vastu koondamise kohustamise nõudes ning volikogu aktid ei

ole kaebuse esemeks.

Tulenevalt KOKS §-ist 30 lg 1 p 2 lahendab ja korraldab valla- ja linnavalitsus kohaliku elu

küsimusi, mis volikogu määruste või otsustega või valla või linna põhimäärusega on pandud

täitmiseks valitsusele. Seega tuleb vallavalitsusel lahendada vallavalitsuse struktuuri, koosseisu

ja palgamäärade küsimus ning antud momendil on selle tähtajaks vallavalitsusele kehtestatud

01.03.2008. Vallavanema väitel viiakse struktuuri ja koosseisude muudatused läbi etapiviisiliselt

ning raamatupidamisvaldkonda ei ole veel puudutatud. Kaebaja väide, et osaliselt on

vallavalitsuses struktuurimuudatused toimunud teistes valdkondades ning seega on teda

ebavõrdselt koheldud võrreldes nendega, kelle suhtes on struktuurimuudatus toimunud koos

kõrgema ametipalgaga, ei saa lugeda võrdse kohtlemise printsiibi rikkumiseks.

Võrdse kohtlemise põhimõtte kohaselt käsitletakse ühetaoliselt kõiki isikuid ühtedes ja samades

oludes ning samadel eeldustel. Ühetaoline kohtlemine peab olema tagatud ühesuguste asjaolude

korral. Võrdsuse põhimõtte rikkumisega on tegemist siis, kui ühesuguseid asjaolusid käsitletakse

ilma nähtavate mõistlike põhjusteta erinevalt.

Kuna volikogu määruses ei ole sätestatud kuupäeva selle kohta, millises valdkonnas milliseks

kuupäevaks peab olema struktuurimuudatus, koosseisude ja palgamäärade kehtestamine läbi

viidud, ei saa nõuda, et muudatus raamatupidamisvaldkonnas tuleks läbi viia enne 01.03.2008.

Vallavalitsuse seisukohtadest nähtuvalt tehakse struktuurimuudatused vastavalt võimalustele

järk-järgult ning kuna raamatupidamisvaldkonda ei ole veel muudatusi tegema hakatud, puudus

vallavanemal ka vajadus kaebajaga läbirääkimisi pidada uue ametikoha - finantsnõuniku

ametikoha - pakkumise suhtes. Samas ei ole kaebaja väitel käesoleva ajani tema töös muudatusi

toimunud ei töötasu, töö ega töötingimuste osas, seega saab kaebaja jätkata oma teenistussuhteid

pearaamatupidajana

ajani,

mil

vallavalitsus

viib

raamatupidamisvaldkonnas

läbi

struktuurimuudatuse.

Kohus möönis asjaolu, et esialgsest vallavolikogu haldusaktist 19.03.2007 nr 10, mis oli

suunatud struktuurimuudatuste sisseviimisele ka pearaamatupidaja ametikoha osas, teada

saamine võis kaebajas tekitada ebakindluse tunde ning pöördumise maavanema poole ja

kohtusse, kuid nimetatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud ning vallavolikogu haldusaktidega

nr 7/30.05.2007 ning 11/29.08.2007 on antud vallavalitsusele tähtajad vallavalitsuse struktuuri

töö ümberkorraldamise suhtes. Volikogu haldusaktid ei saa rikkuda kaebaja subjektiivseid

õigusi, kuna struktuurimuudatused teeb vallavalitsus järk-järgult volikogu haldusaktiga

kehtestatud kuupäevani ning käesolevaks ajaks ei ole vallavalitsus raamatupidamisvaldkonnas

jõudnud struktuurimuudatusi teha, seega ei ole koondamissituatsioon kaebajani jõudnud.

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. K.T. esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Halduskohtu 28. septembri 2007 otsuse

tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega kohustada Mikitamäe vallavanemat välja andma

käskkiri K.T. koondamiseks.

Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt:

1) on jäetud arvestamata õiguspärase ootusega, et otsus langetatakse kaebuse esitamise ajal

kehtinud seaduse alusel. Vastustaja algatusel muudeti kohtumenetluse vältel Mikitamäe

Vallavolikogu õigusakti kaebuse esitajale ebasoodsalt. Kaebus on esitatud ajal, mil kehtis

Mikitamäe Vallavolikogu 19.03.2007 otsus nr 10 „Vallavalitsuse struktuuri koosseisu ja

palgamäärade kinnitamine“, mistõttu hilisemaid muudatusi – sisulisi või vormilisi – ei saa

käsitleda tema nõude aluseks olevate asjaolude muutumisena. Seda enam, et muudatus, millega

lükati edasi struktuurimuudatuse elluviimise tähtaega, tehti otseselt vastustaja algatusel,

s. t vallavanema esitatud eelnõu läbi, ja oli tingitud otseselt sellest, et oli käimas kõnealune

kohtuvaidlus, milles avaldaja nõudis oma õigust koondamisele, mis tekkis 19.03.2007

Mikitamäe Vallavolikogu poolt otsuse nr 10 „Vallavalitsuse struktuuri koosseisu ja

palgamäärade kinnitamine“ vastuvõtmisega;

2) on jäetud arvestamata, et struktuurimuudatuse elluviimise tähtaeg 1. märts 2008 on ilmselgelt

ebamõistlik. Samuti on nimetatud tähtaeg ebaseaduslik, kuivõrd õiguskantsleri ettepanekus nr 4

punktis 15 on öeldud: „Teiseks ei ole määrusega vallavanemale antud volitus ajaliselt piiratud -

KOKS § 22 lõike 3 kohaselt võib volikogu delegeerida muudatuste tegemise aasta jooksul

(kuivõrd sättes on mainitud palgafondi, siis võib eeldada, et silmas on peetud eelarveaastat). See

tähendab, et määrusega antud volitus ületab seadusega lubatud piire, kuna volitus on antud

tähtajatult ning vallavalitsuse asemel vallavanemale. Selles osas on määruse § 4 vastuolus

KOKS § 22 lõikega 3 ning põhiseaduse § 3 lõike 1 esimese lausega ning § 154 lõikega 1“.

Õiguskantsler möönab, et määrusega antud volitus saab kehtida vaid eelarveaasta lõpuni, s. t

hiljemalt 31. detsembriks peaks olema vallavanemal vallavalitsuse töö ümber korraldatud, et

mitte minna vastuollu seadusega;

3) on jäetud arvestamata avaldaja õigus heale haldusele. Hea halduse põhimõttega on kooskõlas

avaldaja nõue, et vallavalitsus teeks teenistujale teatavaks koondamissituatsiooni või teeks

ametliku pakkumise mõnel muul ametikohal jätkamiseks. Praegusel juhul on tegemist

läbipaistmatu haldusmenetlusega, mis on olulisimaks põhjenduseks avaldaja seisukohale, et tema

õigusi rikutakse;

4) on rikutud võrdse kohtlemise printsiipi, kuna kõikidel teistel ametikohadel on juba

vallavolikogu määrusest tulenevad muudatused ellu viidud. Puuduvad mõistlikud põhjused, miks

kogu

ülejäänud

vallavalitsuse

töö

on

juba

kohandatud

uuele

struktuurile,

aga

raamatupidamisvaldkonnas pole jõutud isegi läbirääkimisi alustada.

5. Mikitamäe Vallavalitsus vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata ja

Tartu Halduskohtu 28. septembri 2007 otsuse muutmata jätmist.

Vastuväidete kohaselt:

1) on kohus vaidluse lahendamisel lähtunud õigesti kehtivast haldusaktist ning apellandi

õiguspärast ootust ei ole rikutud. 19.03.2007 otsusega nr 10 otsustas Mikitamäe Vallavolikogu

KOKS § 22 lg 1 p 19 ja 36 alusel kinnitada vallavalitsuse uue struktuuri ja koosseisu ning

vallavanema ja vallavalitsuse ametnike ning abiteenistujate kuupalgamäärad. Põlva maavanema

13.04.2007 kirjas Mikitamäe Vallavolikogu 19.03.2007 otsuse suhtes järelevalvemenetluse

läbiviimise kohta juhtis maavanem Mikitamäe Vallavolikogu tähelepanu sellele, et volikogu

19.03.2007 otsus nr 10 oli sisuliselt õigusvastane ja olulise vormiveaga. Vastavalt HMS §-le 54

ei olnud tegemist õiguspärase haldusaktiga.

Lähtuvalt maavanema ettepanekust, tunnistas Mikitamäe Vallavolikogu 30.05.2007 määrusega

nr 7 Mikitamäe Vallavolikogu 19.03.2007 otsuse nr 10 kehtetuks ning kinnitas vallavalitsuse uue

struktuuri ja koosseisu ning vallavanema ja vallavalitsuse ametnike ning abiteenistujate

kuupalgamäärad, kohustades volikogu vallavalitsust korraldama töö ümber seoses uue koosseisu

kinnitamisega 1. detsembriks 2007. Juhul, kui Mikitamäe Vallavolikogu ei oleks Põlva

maavanema ettepanekut täitnud ja 19.03.2007 otsust nr 10 seadusega vastavusse viinud, oleks

maavanem pöördunud vastavalt Vabariigi Valitsuse seaduse §-ile 85 lg 5 protestiga

halduskohtusse.

Kuna uuele struktuurile ja koosseisule üleminekuaeg osutus ebapiisavaks, muutis Mikitamäe

Vallavolikogu 29.08.2007 määrusega nr 11 30.05.2007 määruse nr 7 § 6, kohustades

vallavalitsust korraldama töö ümber seoses uue koosseisu kinnitamisega 1. märtsiks 2008.

Eelnimetatud haldusaktid on halduse siseaktid, mis on suunatud halduse siseküsimuste

lahendamisele, mitte ei käsitle apellandi õigusi ega kohustusi. Ka maavanem on 13.04.2007

kirjas märkinud, et Mikitamäe Vallavolikogu 19.03.2007 otsuse nr 10 adressaadiks on

vallavalitsus, kuna see otsus on vallavalitsuse struktuuri, koosseisu ja palgamäärade kinnitamise

kohta. Kuna apellant ei olnud nende haldusaktide adressaadiks, ei saanud tal tekkida Mikitamäe

Vallavolikogu 19.03.2007 otsusest nr 10 ka õiguspärast ootust, mida vallavolikogu oleks oma

hilisemate määrustega rikkunud. Seetõttu ei ole ka apellatsioonkaebuses viidatud Riigikohtu

otsused käesolevas asjas asjakohased.

Riigikohus on lahendis nr 3-3-1-51-01 märkinud, et isik saab õiguspärase ootuse põhimõttele

tugineda sisuliselt õigusvastase või olulise menetlus- ja vormiveaga antud haldusakti kehtetuks

tunnistamise otsustamisel siis, kui haldusaktist tulenenud põhjendatud lootuse mõjul on isik

käitunud teisiti, kui ta oleks tõenäoliselt käitunud ilma haldusakti andmiseta. Haldusaktist

juhindumine peab koostoimes haldusakti hilisema kehtetuks tunnistamisega olema osutunud

isikule kahjulikuks. Näiteks võib isik haldusakti kehtivust usaldades olla muutnud oma

elukorraldust või olla teinud kulutusi, lootes tulevase soodustuse saamisele. Ühelgi juhul ei saa

isik tugineda õiguspärase ootuse põhimõttele, kui ta pidi olema teadlik kehtetuks tunnistatava

haldusakti õigusvastasusest või kui isik tegelikult haldusakti kehtima jäämisega ei arvestanud.

Riigikohtu otsuses märgitust tulenevalt ei saaks apellant praegusel juhul õiguspärase ootuse

põhimõttele tugineda isegi juhul, kui ta oleks olnud Mikitamäe Vallavolikogu 19.03.2007 otsuse

nr 10 adressaadiks, sest selle haldusakti muutmine ei ole toonud talle kaasa kahjulikke tagajärgi.

Lisaks pidi apellant olema selle otsuse õigusvastasusest teadlik, sest ta ise oli üheks maavanema

poolt läbiviidud järelevalvemenetluse algatajaks;

2) ei ole struktuurimuudatuse rakendamise tähtaja mõistlikkuse küsimus käesoleva haldusasja

esemeks, mistõttu tuleb jätta tähelepanuta väide Mikitamäe Vallavolikogu 29.08.2007 määrusega

nr 11 kehtestatud struktuurimuudatuse elluviimise tähtaja ebamõistlikkuse kohta. Kaebuse esitaja

ei ole seda haldusakti vaidlustanud, vaid nõudis halduskohtule esitatud kaebuses, et kohus

kohustaks vastustajat andma välja käskkirja kaebuse esitaja koondamiseks. Seega ei pidanud ka

halduskohus hindama, kas struktuurimuudatuse elluviimise tähtaeg on mõistlik või mitte.

Apellant on ebaõigesti leidnud, et vastustajale 09.10.2007 saadetud õiguskantsleri ettepanekus on

osutatud vallavalitsuse struktuurimuudatuse rakendamise tähtaja ebamõistlikkusele. Vastavalt

õiguskantsleri ettepaneku preambulale analüüsis õiguskantsler Mikitamäe Vallavolikogu

30.05.2007 määruse nr 7 „Vallavalitsuse struktuuri, koosseisu ja palgamäärade kinnitamine“

§-ide 3 ja 4 vastavust põhiseadusele ja kohaliku omavalitsuse korralduse seadusele.

Struktuurimuudatuse elluviimise tähtaeg on aga kehtestatud nimetatud määruse §-is 6, mille

vastuolu põhiseaduse või kohaliku omavalitsuse korralduse seadusega ei ole õiguskantsler

tuvastanud. Apellandi poolt viidatud õiguskantsleri ettepaneku p 15 käsitleb Mikitamäe

Vallavolikogu 29.08.2007 määruse nr 11 § 4, millega volikogu andis vallavanemale loa teha

tööst tingitud vajadusest sisemisi muudatusi koosseisu ja kinnitatud palgafondi piires ning

maksta ühekordseid preemiaid tähtpäevade või sündmuste puhul ja rakendada avaliku teenistuse

seaduses sätestatud lisatasude maksmist. Nimetatud paragrahvi osas ei ole käesolevas haldusasjas

vaidlust olnud;

3) on vastustaja järginud hea halduse põhimõtet ning apellatsioonkaebuses ei ole välja toodud

ühtegi asjaolu, mis osutaks vastustaja poolt selle põhimõtte rikkumisele. Ka halduskohtule

esitatud kaebuses ei ole kaebaja väitnud, et vastustaja oleks rikkunud tema suhtes hea halduse

põhimõtet;

4) ei ole rikutud võrdse kohtlemise printsiipi. Kohus on õigesti leidnud, et seda ei saa lugeda

võrdse kohtlemise printsiibi rikkumiseks, kui teistes valdkondades on vallavalitsuse

struktuurimuudatused osaliselt toimunud. Ühetaoline kohtlemine peab olema tagatud ühesuguste

asjaolude korral.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja Tartu Halduskohtu

28. septembri 2007 otsus muutmata.

Kuna ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega, siis ei pea ringkonnakohus HKMS

§ 47 lg 1 ja TsMS § 654 lg 6 alusel vajalikuks korrata esimese astme kohtu põhjendusi.

Vastavalt HKMS §-ile 34 lg 2 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme

kohtu lahendi seaduslikkust ja põhjendatust apellatsioonkaebuse ja sellele esitatud vastuväidete

piires.

Ükski apellatsioonkaebuses esitatud seisukoht ei ole aluseks halduskohtu vaidlustatud otsuse

tühistamisele. Halduskohus on õigesti hinnanud asjas olevaid tõendeid ja kohaldanud seadust

ning apellatsioonkaebus on põhjendamatu.

7. Kaebuses halduskohtule on esitatud taotlus kohustada Mikitamäe Vallavalitsust välja andma

haldusakt, s. o tegemist on kohustamiskaebusega.

Vastavalt HKMS §-ile 9 lg 2 kui haldusorgan on keeldunud haldusakti väljaandmisest, võib

kaebuse haldusakti andmiseks kohustamiseks esitada 30 päeva jooksul, arvates keeldumise

teatavakstegemisest.

Kuigi asjas ei ole vallavalitsuse kirjalikku keeldumist selle kohta, et seoses vallavalitsuse

struktuuri muutusega ei koondata pearaamatupidaja ametikohta ning seega ka kaebajat, on siiski

selgelt väljendatud vallavalitsuse seisukoht, et kuna vallavolikogu 30.05.2007 määruses nr 7

(muudetud 29.08.2007 määrusega nr 11) ei ole sätestatud, millises valdkonnas milliseks

kuupäevaks peab olema struktuurimuudatus läbi viidud, ei saa kaebuse esitaja nõuda, et

muudatus raamatupidamisvaldkonnas oleks läbi viidud enne 01.03.2008, s. o vallavalitsus on

keeldunud vastava haldusakti väljaandmisest käesoleval ajal.

8. Kohustamiskaebuse puhul tuleb eelkõige hinnata seda, kas vastustaja on kohustatud nõutavat

haldusakti välja andma ja, kas kaebuse esitajal on õigus nõuda haldusakti väljaandmist

vastustajalt. Kohustus haldusakt välja anda ja sellele vastav õigus nõuda haldusakti väljaandmist

võib tuleneda seadusest, muust õigustloovast aktist, haldusaktist või halduslepingust.

Antud juhul on kaebaja leidnud, et vallavalitsuse kohustus välja anda haldusakt tema

koondamise kohta tuleneb Mikitamäe Vallavolikogu 19.03.2007 otsusest nr 10. Kuna Mikitamäe

Vallavalikogu 30.05.2007 määrusega nr 7 tühistati vallavalikogu 19.03.2007 otsus nr 10, siis ei

saa

viidatud

vallavolikogu

otsusest

tuleneda

vallavalitsusele

kohustust

haldusakti

väljaandmiseks. Haldusakti väljaandmise kohustus võib tuleneda vaid kehtivast haldusaktist.

9. Ebaõige ja ka arusaamatu on apellandi seisukoht, et on jäetud arvestamata tema õiguspärase

ootusega, et otsus langetatakse kaebuse esitamise ajal kehtinud seaduse alusel. Siinkohal ei ole

apellant viidanud, millised seadused on tema arvates muutunud ja milles seisnes seaduste

ebaõige kohaldamine. Mikitamäe Vallavolikogu 19.03.2007 otsus nr 10 oli haldusakt ning ühe

haldusakti kehtetuks tunnistamine ja teise vastuvõtmine ei ole käsitletav seaduse muudatusena.

10. Kaebaja on alusetult leidnud, et tal tekkis õigus nõuda oma koondamist 19.03.2007

Mikitamäe Vallavolikogu poolt otsuse nr 10 „Vallavalitsuse struktuuri koosseisu ja

palgamäärade kinnitamine“ vastuvõtmisega. Vastavalt ATS §-ile 116 lg 1 ametniku võib

koondamise tõttu teenistusest vabastada ametiasutuse koosseisus ettenähtud ametikohtade arvu

vähendamisel, teenistuse ümberkorraldamisel või ebaseaduslikult teenistusest vabastatud

ametniku teenistusse ennistamisel. Sel juhul toimub ametniku teenistusest vabastamine isiku või

ametiisiku, kellel on tema teenistusse võtmise õigus, algatusel. Antud juhul ei ole vallavalitsus,

kellel on kaebaja teenistusse võtmise õigus, algatanud tema teenistusest vabastamist koondamise

tõttu. Seetõttu on õige halduskohtu seisukoht, et kuna ei olnud kaebajale teatatud ATS § 130 lg 1

kohaselt kirjalikult koondamisest, siis ei ole veel tegemist koondamissituatsiooniga ning

ametnik ise ei saa nõuda enda koondamist. Enda koondamist oleks kaebajal õigus nõuda juhul,

kui talle oleks juba kirjalikult ette teatatud koondamisest ja siis sellest loobutud, kuid antud juhul

ei ole seda toimunud.

11. Asjakohatu on apellandi väide, et struktuurimuudatuse elluviimise tähtaeg 1. märts 2008 on

ilmselgelt ebamõistlik.

Nimetatud tähtpäev on kehtestatud Mikitamäe Vallavolikogu 29.08.2007 määrusega nr 11. Seda

määrust ei ole halduskohtus vaidlustatud ning seetõttu puudub alus hakata hindama määrusega

kehtestatud tähtpäeva.

Samuti on asjasse puutumatu apellandi poolt koos apellatsioonkaebusega esitatud õiguskantsleri

ettepanek nr 4 oktoobrist 2007 (konkreetse kuupäevata ja allkirjata). Viidatud õiguskantsleri

ettepanek käsitleb Mikitamäe Vallavolikogu 30.05.2007 määruse nr 7 § 3 ja § 4, kuid ei puuduta

määruse § 1 (vallavalitsuse struktuuri ja koosseisu kinnitamine) ja § 6 (töö ümberkorraldamise

tähtpäev).

12. Alusetu on apellandi väide, et vallavalitsus on rikkunud hea halduse tava, kuna ei ole teda

teenistusest koondanud või pakkunud võimalust mõnel teisel ametikohal jätkata. Vallavolikogu

haldusaktid, mis on antud seoses vallavalitsuse struktuurimuudatustega, on adresseeritud

vallavalitsusele ning tema ülesandeks on nende elluviimine. Kuna vallavalitsus ise otsustab, mis

ajal milliseid muudatusi teeb, siis see asjaolu, et siiani ei ole kaebajale pakutud teist tööd või

koondatud teda, ei ole hea halduse tava rikkumine.

13. Samuti on ebaõige apellandi väide, et rikutud on võrdse kohtlemise põhimõtet.

Vallavalitsusele on antud aega töö ümberkorraldamiseks seoses uue koosseisu kinnitamisega

kuni 1. märts 2008. Vallavalitsus on ise pädev otsustama, mis ajal millised muudatused ta teeb,

kindlaks on määratud ainult lõpptähtpäev. Asjaolu, et vallavalitsuse töö korraldatakse ümber

valdkondade kaupa, ei ole võrdse kohtlemise printsiibi rikkumine.

14. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis jäävad apellandi poolt apellatsiooniastmes

kantud menetluskulud HKMS § 92 lg 1 alusel tema enda kanda. Vastustaja menetluskulude

väljamõistmise taotlust ei ole esitanud.

Maili Lokk

Agu Timmi

Viivi Tomson