3-07-2265/11 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number 3-07-2265 Otsuse kuupäev 21.12.2007 Kohtunik Tamara Hristoforova Kohtuasi Stanislav Issajev’i kaebus Tartu Vangla kontaktisiku E. Tarkuse toimingule (ei toonud kaebajale 30 lehte A4 paberit riigiasutustele avalduste kirjutamiseks) ja Tartu Vangla keeldumisele kaebuse esitaja 09.10.2007 taotlusele riiete vahetamiseks. Asja läbivaatamise kuupäev 18.12.2007, 20.12.2007. Istungil osalenud isikud Kaebuse esitaja Stanislav Issajev; Vastustaja Tartu Vangla esindaja Marju Altsaar. Resolutsioon Jätta kaebus täies ulatuses rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Tartu Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Stanislav Issajev on süüdimõistetu staatuses ning viibib Tartu Vanglas.

09.10.2007 esitas S.Issajev Tartu Vangla direktorile taotluse riiete vahetamise kohta pikaajalise kokkusaamise ajal. Tartu Vangla vastas taotlusele, et taotlust ei ole võimalik rahuldada, viidates Tartu Vangla direktori 18.01.2007 käskkirjale nr 1-5/4, milles on sätestatud kindel periood taolise taotluse esitamiseks.

01.10.2007 esitas S.Issajev Tartu Vangla direktorile avalduse, milles märkis, et inspektorkontaktisik Elar Tarkus ei toonud temale 30 lehte A4 paberit riigiasutustele avalduste kirjutamiseks.

06.11.2007 saabus Tartu Halduskohtusse Stanislav Issajev’i kaebus Tartu Vangla kontaktisiku

E. Tarkuse toimingule (ei toonud kaebajale 30 lehte A4 paberit riigiasutustele avalduste kirjutamiseks) ja Tartu Vangla keeldumisele kaebuse esitaja 09.10.2007 taotlusele riiete vahetamiseks.

KAEBUSE PÕHJENDUSED JA TAOTLUS

01.10.2007 esitas kaebaja Tartu Vangla direktorile kaebuse kontaktisik E.Tarkuse tegevusele, sest E.Tarkus ei toonud kaebuse esitajale laupäeva ja pühapäeva eel 30 lehte A4 formaadis paberit ning mitut sorti ümbrikke. Kontaktisik annab kaebuse esitajale kirjapaberit kaks korda nädalas 10 lehe kaupa. Paberi puudumise tõttu ei saanud kaebuse esitaja kohtule vastata esmaspäevaks, so 1.oktoobriks 2007 (tl 3).

09.10.2007 pöördus kaebuse esitaja kirjalikult Tartu Vangla direktori poole (kiri registreeritud V15637) taotlusega tema riiete (kinnipeetava riided ja käekell) vahetamiseks pikaajalise kokkusaamise ajal, kuid 24.10.2007 teatati talle keeldumisest.

Kaebuse esitaja leiab, et vastustaja peab talle piiramatus koguses andma kirjapaberit riigiasutustesse kirjade kirjutamiseks ning mitut sorti ümbrikke. Kontaktisik annab iga kord paberit 10 lehte A4 formaadis ning ümbrikke kirjade arvu järgi.

09.10.2007 esitas kaebaja taotluse loa saamiseks pärast pikaajalist kokkusaamist emaga, vahetada riided – dressid, T-särk, sokid, müts ja käekell, sest tema riided ja kell on kulunud (tl 46).

24.10.2007 sai kaebuse esitaja eitava vastuse põhjendusega, et taotlusi asjade vahetamiseks võetakse vastu kaks korda aastas perioodil 02.04.07 – 05.04.07 ja 27.08.07 – 31.08.07. Muul ajal taotlusi asjade vahetamiseks vastu ei võeta. Kuna kaebaja esitas taotluse 09.10.2007, ei ole tema taotlust võimalik rahuldada (tl 2).

Kaebuse esitaja taotleb tunnistada vastustaja ülalnimetatud toimingud õigusvastaseks, sest see rikub tema õigusi riigiasutustega suhelda ning rikub õigust saada puhtaid asju kandmiseks.

VASTUSTAJA VASTUVÄITED

Tartu Vangla leiab, et Stanislav Issajevi kaebus on põhjendamatu täies ulatuses ning vaidleb sellele vastu alljärgnevalt.

Riiete vahetamine:

Tartu Vangla direktori korraldus 18.01.2007 nr 1-5/4 „Kinnipeetavate riiete ja jalanõude vahetamise kord 2007. aastal“ sätestab, et kinnipeetav võib vahetada riideid ja jalanõusid, kui need on kulunud või katkised ning ajavahemikud, millal võib riiete vahetuse taotluse esitada ja mis ajavahemikul riideid vahetatakse. Sisuliselt on nimetatud korraldus vastutulek kinnipeetavate soovile ja seab nad seaduses sätestatust paremasse olukorda, kuna kinnipeetavad vangistusseaduse kohaselt pakke ei saa. Stanislav Issajev on süüdimõistetu staatuses.

Taotluse riiete vahetamiseks esitas S.Issajev 09.10.2007, seega hiljem korralduses märgitud taotluste esitamiseks ette nähtud (27.08.2007 kuni 31.08.2007) ajast, mistõttu jäeti S.Issajevi taotlus rahuldamata.

Tartu Vangla direktori korraldust kinnipeetav Stanislav Issajev´ile allkirja vastu ei tutvustatud, kuid suuliselt on seda käesoleva aasta jaanuarist alates inspektor-kontaktisikute poolt korduvalt tehtud.

A4 paberi andmine:

Vangla sisekorraeeskirja (VSKE) § 47 sätestab, et kinnipeetava kirjad saadetakse kinnipeetava kulul. Õiguskantslerile, Justiitsministeeriumile, vanglatele, Presidendi Kantseleile, prokurörile, uurijale või kohtule adresseeritud kirjad saadetakse vangla kulul. Kirja saatmise kuludeks loetakse marki ja ümbrikut. Seega puudub Tartu Vanglal seadusest tulenev otsene kohustus kinni peetavatele isikutele kirjapaberit tasuta jagada. Tartu Vangla on vastu tulnud kinni peetavatele isikutele, kellel puuduvad rahalised vahendid paberi ostmiseks ning andnud neile kirjapaberit.

Finantsosakonna poolt väljastatud S.Issajevi kohta koostatud 2007.a kassamüügi aruandest selgub, et rahaliste vahendite olemasolule vaatamata, ei ole S.Issajev 2007.aastal kordagi pidanud vajalikuks osta kirjapaberit, millest järeldub, et inspektor-kontaktisik on talle seda piisaval määral tasuta väljastanud. S.Issajevi nõue, et talle väljastataks korraga suurem hulk kirjapaberit (30 lehte) jäi täiel määral rahuldamata, kuna kinnipeetav ei selgitanud, kellele soovib kirjutada.

Seda, et S.Issajev saab vangla poolt tasuta kirjapaberit tõendab ka fakt, et käesoleval aastal on S.Issajev vangla poolt väljastatud paberit kasutades Tartu Vangla 25 korral kohtusse kaevanud. Tuginedes eeltoodule palub vastustaja jätta Stanislav Issajevi kaebus rahuldamata. KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS

S.Issajevi kaebus ei kuulu rahuldamisele alljärgnevatel põhjustel.

1. Vangistusseaduse (VangS) § 28 lg 2 kohaselt toimub kirjavahetus ja telefoni kasutamine kinnipeetava kulul. Sama paragrahvi lg 1 kohaselt toimub kirjavahetus ja telefoni kasutamine vangla sisekorraeeskirjas sätestatud korras.

VSKE § 47 sätestab, et kinnipeetava kirjad saadetakse kinnipeetava kulul. Õiguskantslerile, Justiitsministeeriumile, vanglatele, Presidendi Kantseleile, prokurörile, uurijale või kohtule adresseeritud kirjad saadetakse vangla kulul.

Tartu Vangla kodukorra (TVKK) p 17.6 kohaselt antakse vangla kulul väljasaadetavad kirjad nende saamise päeval üle üldosakonna spetsialistile, kes märgib üles üleantavate kirjade arvu.

Lähtuvalt ülalnimetatud sätetest võib teha järelduse, et kirjavahetus toimub kinnipeetava kulul (VangS § 28 lg 2), kinnipeetava kirjad saadetakse kinnipeetava kulul (VSKE § 47), välja arvatud Õiguskantslerile, Justiitsministeeriumile, vanglatele, Presidendi Kantseleile, prokurörile, uurijale või kohtule adresseeritud kirjad, mis saadetakse vangla kulul.

Nagu näha, eristab seadusandja sõnad „kirjavahetus“ ja „saadetakse“. VSKE § 47 ei kasuta sõna „kirjavahetus“, vaid „saadetakse“. Sõna „saadetakse“ all mõistetakse saatmise, so postikulud, käsipost ja analoogset toimingud. Kirjavahetuse mõiste hõlmab saatmiskulusid, kirjavahendite kulusid (paber, ümbrik, kirjavahend jne). Seega leiab kohus, et õige on vastustaja seisukoht, et vastustaja on kohustatud kinnipeetava kirjad, mis on adresseeritud kohtule, saatma küll vangla kulul, kuid kinnipeetava paberiga varustamine ei kuulu seejuures vangla kohustuste hulka.

TVKK punktis 17.6 on kasutatud VSKE § 47 terminoloogiat – „vangla kulul väljasaadetavad kirjad“. Kohus tuvastas, et vastustaja suhtub kaebuse esitaja vajadusse mõistvalt ning varustas teda kirjapaberiga mõistlikult. Kaebuse esitaja nõuet saada iga kord kirjapaberit koguses 30 lehte, ei saa aga mõistlikuks lugeda.

Tunnistaja E.Tarkus seletas kohtuistungil, et tema kui S.Issajevi kontaktisik, annab iga päev vastavalt kaebaja taotlusele 10-15 lehte kirjapaberit ja ümbrikuid niipalju, kui mitu kirja oli kaebaja riigiasutustele kirjutanud. E.Tarkus on alates maikuust 2007 S.Issajevi kontaktisik ja on andnud talle tuhatkond lehte kirjapaberit (tl 51)

Toimikus olevast tõendist (tl 20-21) on näha, et perioodil 01.01.2007 – 27.11.2007 ei ole kaebuse esitaja kordagi ostnud kirjapaberit, omades vahendeid teiste asjade ostmiseks.

Eeltoodut arvestades jätab kohus rahuldamata S.Issajevi kaebuse ülaltoodud nõude osas, sest vastustaja ei ole tegutsenud kirjapaberi ja ümbrike kaebuse esitajale andmisel õigusvastaselt.

2. VangS § 46 sätestab, et kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti, kannab kinnipeetav vangla riietust. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt võib Justiitsminister määrusega kindlaks määrata vangla või selle osa, kus kinnipeetavad kannavad isiklikku riietust.

VangS § 46 lg 2 kohaselt võib vangla direktor lubada kinnipeetaval kanda isiklikku riietust, kui kinnipeetav kindlustab oma kuludega riietuse puhastuse, korrashoiu ning reeglipärase vahetuse.

Tartu Vangla direktori korraldusel on Tartu Vanglas viibival kinnipeetaval õigus kanda isiklikku riietust.

Tartu Vangla direktori 18.01.2007 korraldusega nr 1-5/4 (tl 22) on kinnitatud kinnipeetavate riiete ja jalanõude vahetamise kord 2007 aastaks, mille kohaselt on kinnipeetaval võimalus erandkorras vahetada oma kulunuid ja katkiseid jalanõusid ning riideesemeid. Esemeid saab vahetada samaväärsete esemete vastu (püksid-pükste, T-särk T-särgi jne). Esemed peab tooma kinnipeetavale isik, kelle nime on kinnipeetav kirjutanud asjade vahetamise taotlusele. Riideid ja jalanõusid saab vahetada kaks korda aastas: ajavahemikul 02. – 05. aprillini 2007 ja 27. –

31. augustini 2007 k.a võetakse vastu riideid ja jalanõusid rahuldatud taotluste alusel Tartu Vangla pakkide vastuvõtus teisipäevast kuni reedeni kella 08.00 – 12.00. Ajavahemikel 10.-

20. aprillini 2007 ja 04.- 14.- septembrini 2007 võetakse vastu riideid ja jalanõusid rahuldatud taotluse alusel Tartu Vangla pakkide vastuvõtus teisipäevast kuni reedeni kella 08.00 – 12.00. kinnipeetav saab vahetada ainult temale kuuluvaid esemeid. Esemete kuuluvust kontrollitakse vangistusregistri alusel. Kui kinnipeetav vahetab võõraid esemeid, need konfiskeeritakse ning kinnipeetav vastutab võõraste asjade omamise eest distsiplinaarkorras.

09.10.2007 esitas kaebaja taotluse riiete vahetamiseks ja 24.10.2007 sai ta taotlusele eitava vastuse motiiviga, et taotluse asjade vahetamiseks võetakse vastu 02.04.2007 – 05.04.2007 ja 27.08.2007 ja 31.08.2007 ning muul ajal taotlusi asjade vahetamiseks vastu ei võeta.

Vastustaja keeldus taotluse vastuvõtmisest, sest kaebuse esitaja esitas taotluse 09.10.2007, so ühe kuu ja üheksa päeva möödudes taotluste esitamiseks ettenähtud tähtajast. Vastustaja kinnitas kohtule, et ülalnimetatud käskkiri on kaebuse esitajale kontaktisiku kaudu teatavaks tehtud. Kaebuse esitaja ei nimeta, et ta ei olnud käskkirjast teadlik ja selles osas vaidlust ei ole.

Käesolevas asjas vaidlustab kaebuse esitaja Tartu Vangla toimingu tema 09.10.2007 taotluse asjade vahetamiseks vastuvõtmata jätmise kohta.

Kohus leiab, et vastustaja toiming ei ole õigusvastane ja on kooskõlas Tartu Vangla direktori 18.01.2007 käskkirja nr 1-5/4 sisuga. Kohus ei käsitle küsimust, et S.Issajev esitas esmase taotluse riiete vahetamise kohta kevadel 2007, sest puudub alus väljuda kaebuse raamidest. Kaebuse esitaja kaebab 05.11.2007 kohtule esitatud kaebuses Tartu Vangla toimingule – tema 09.10.2007 taotluse riiete vahetamise kohta vastuvõtmise rahuldamata jätmine. Kaebusele lisas S.Issajev selle kohta vastustaja kirjaliku keeldumise. 14.11.2007 võttis kohus menetlusse S.Issajevi kaebuse Tartu Vangla kontaktisiku E. Tarkuse toimingule (ei toonud kaebajale 30 lehte A4 paberit riigiasutustele avalduste kirjutamiseks) ja Tartu Vangla keeldumisele kaebuse esitaja 09.10.2007 taotlusele riiete vahetamiseks. Nimetatud kaebuse osas esitas vastustaja kohtule oma seisukoha (tl 19). Kohtuistungil andis kaebuse esitaja seletuse, et aprillis 2007 esitas ta esimese taotluse riiete vahetamise kohta, kuid kirjalikku vastust ei ole ta selle kohta saanud. Kohtuistungil soovis kaebuse esitaja, et kohus arutaks ka seda asjaolu. Kohus leiab, et aprillis 2007 esitatud taotlus ei ole käesolevasse asjasse puutuv. Kaebuse esitajal on õigus selle episoodi kohta esitada uus kaebus. HKMS § 6 lg 1 kohaselt algatab halduskohus haldusasja kaebuse alusel, so käesolevas asjas kaebuse alusel, mis asub tl 1. HKMS § 12 lg 2 p 2 kohaselt toimetas kohus vastustajale kaebuse ja nõudis selle kohta kirjaliku vastuse. HKMS § 15 lg 3 kohaselt põhjendas kaebuse esitaja oma kaebust lisatud tõenditega ja vastustaja esitas kohtule kaebuse kohta vastuväited lähtuvalt kaebuse sisust. Lähtuvalt kaebuse sisust ja tulenevalt uurimisprintsiibist (HKMS § 16 lg 2) kogus kohus omal algatusel täiendavaid tõendeid ja HKMS § 19 lg 7 kohaselt vaatas kohus asja läbi kaebuses esitatud taotluse ulatuses.

HKMS § 19 lg 8 kohaselt ei olnud vastustaja nõus kaebuse taotluse muutmisega ja täiendamise lubamisega veel ühe episoodi (mis toimus aprillis 2007) võrra.

Kohus tegi kohtuistungil vastustajale täiendava järelepärimise, kas S.Issajev pöördus 04.04.2007 kuni 06.04.2007 vangla poole taotlusega riiete vahetamiseks. Vastustaja poolt kohtule antud vastus oli eitav, st S.Issajev ei pöördunud sel perioodil vangla poole taotlusega riiete vahetamiseks (tl 44). Seega luges kohus ebaotstarbekaks lubada muuta ja täiendada käesolevat kaebust. Kohus leiab, et kaebuse esitaja kuritarvitas käesolevas asjas oma õigusi sooviga menetlust venitada ning kohut eksiteele viia (HKMS § 15 lg 2). Kohus, kontrollinud kaebuse esitaja väiteid tuvastas, et need ei vastanud tõele (tl 53).

Ülaltoodu alusel ning juhindudes HKMS § 26 lg 1 p 6, jätab kohus S.Issajevi kaebuse täies ulatuses rahuldamata.

Tamara Hristoforova Kohtunik