3-07-403/19 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

1

TARTU HALDUSKOHUS K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Tartu kohtumaja

Kohtuasja number 3-07-403 Otsuse kuupäev 21.12.2007 Kohtunik Roby Koik Kohtuasi OÜ Voorimees Trans kaebus Maksu-ja Tolliameti Lõuna maksukeskuse 27. oktoobri 2006.a maksuotsuse nr 12-5/366 ja 12. jaanuari 2007.a vaideotsuse nr 6-1/11 kehtetuks tunnistamiseks. Asja läbivaatamise kuupäev 22.11.2007 Istungil osalenud isikud Kaebuse esitaja OÜ Voorimees Trans esindaja advokaat Rene Varul; Vastustajate Maksu-ja Tolliameti ning Maksu-ja Tolliameti Lõuna maksu-ja tollikeskuse esindaja Anne Palusoo. Resolutsioon Jätta kaebus rahuldamata. Poolte menetluskulud jätta nende endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Tartu Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Asjaolud ja menetluse käik

1. Maksu-ja Tolliameti Lõuna maksu-ja tollikeskus kontrollis OÜ Voorimees Trans käibemaksu, tulumaksu, sotsiaalmaksu, töötuskindlustusmaksu ja kohustusliku kogumispensioni makse arvestamise ning tasumise õigsust perioodil 01.04 – 30.09.2005.a. Nimetatud perioodil tegi OÜ Voorimees Trans väidetavalt tehinguid OÜ-dega Helados, WisePartners, GatlerHolding, MetaloGrupp ja TeksakoGrupp.

27.10.2006.a tegi Maksu-ja Tolliameti Lõuna maksu-ja tollikeskus maksuotsuse nr 12-5/366, millega kohustas OÜ-d Voorimees Trans tasuma käibemaksu 293 678 krooni ja tulumaksu 635 432 krooni.

OÜ Voorimees Trans esitas maksuotsusele 27.11.2006.a. vaide, milles palus haldusakt kehtetuks tunnistada.

2

12.01.2007.a vaideotsusega nr 6-1/11 jättis Maksu-ja Tolliamet OÜ Voorimees Trans vaide rahuldamata ning OÜ Voorimees Trans esitas 26.02.2007.a Tartu Halduskohtule kaebuse Maksu-ja Tolliameti Lõuna maksukeskuse 27.10.2006.a maksuotsuse nr 12-5/366 ja 12.01.2007.a vaideotsuse nr 6-1/11 kehtetuks tunnistamiseks.

Kaebuse põhjendused ja taotlused

2. Kaebuse esitaja ei ole nõus maksuhalduri poolt tehtud maksuotsuse ja vaideotsusega.

Kaebuse esitaja on seisukohal, et vaidlustatud maksuotsus kuulub tühistamisele materiaalõiguse (KMS § 29, TMS § 51) väära kohaldamise tõttu ja maksuotsuse põhjendamatuse tõttu, so maksuotsuses kajastatud seisukohtade mittevastavus tegelikele asjaoludele.

Maksuamet on maksuotsuse p-i 2.2 („asjaolude analüüs, tõenditele antud hinnang ja maksuhalduri järeldus”) kohaselt asunud seisukohale, et reaalset majandustehingut kaebuse esitaja ja OÜ-de Helados, Wisepartners, Gatlerholding, Metalogrupp ja Teksakogrupp ei ole toimunud, kuna revisjoni läbiviimisel kogutud tõendid viitavad tehingute mittetoimumisele.

Maksuhaldur on otsusest nähtuvalt pidanud kaupade ja teenuste tegelikeks müüjateks tundmatuid kolmandaid isikuid. Maksuhaldur on maksuotsusest nähtuvalt tuvastanud mh asjaolud, et (i) kaebuse esitaja on ostnud oma majandustegevuses kaupu ja teenuseid (s.t. arvetel näidatud majandustehingud on toimunud); (ii) teenuste ja kaupade ostmise kohta on müüjad väljastanud arved ning kaebuse esitaja on selle eest suuremas osas sularahata arveldamise teel tasunud; (iii) müüjad OÜ-d Helados, Wisepartners, Gatlerholding, Metalogrupp ja Teksakogrupp olid tehingute tegemise ajal õigusvõimelised ja käibemaksukohustuslastest äriühingud. Eeltoodud asjaolude õigsuse suhtes ei ole pooltel vaidlust. Sellest hoolimata on maksuhaldur leidnud, et kogutud tõendid viitavad asjaolule, et tehingutes ei ole müüjateks OÜ-d Helados, Wisepartners, Gatlerholding, Metalogrupp ja Teksakogrupp.

Maksuotsuses on viidatud, et tehingute osas eksisteerivad nõuetekohased arved; samuti, et nende arvete eest on enamjaolt tasutud pangaülekannete teel. Maksuotsusest nähtuvalt on kaebuse esitaja edastanud maksuhaldurile tehingupartneritega sõlmitud kirjalikud lepingud, passikoopiaid tehingupartnerite esindajate tuvastamiseks.

Maksuhaldur on võtnud seletused OÜ-de Helados, Wisepartners, Gatlerholding, Metalogrupp ja Teksakogrupp juhatuse liikmetelt ja lasknud teha ekspertiisi arvetest, lepingutest ja orderitest. Nimetatud tõendite pinnalt loeb maksuhaldur tuvastatuks, et tehinguid ei ole reaalselt toimunud, sest müüja juhatuse liikmed eitavad seda ning dokumendid olevat allkirjastatud allkirjapitsatite abil.

Kaebuse esitaja on seisukohal, et ta on põhjendatult eeldanud, et OÜ-d Helados, Wisepartners, Gatlerholding, Metalogrupp ja Teksakogrupp on tema tegelikud tehingupartnerid, maksuotsuses puuduvad asjaolud, mis lubaksid väita, et kaebuse esitaja teadnuks midagi sellest, et OÜ-d Helados, Wisepartners, Gatlerholding, Metalogrupp ja Teksakogrupp polegi tegelikud müüjad/teenuse osutajad. Samuti leiab kaebuse esitaja, et ta on käitunud äris nõutava ja tavapärase hoolsusega, tehingute tegemise käigus ei selgunud

3 asjaolusid, mis oleksid viidanud sellele, et tegemist polegi tegelike müüjatega. Eksisteerivad nõuetekohased arved, kassa orderid, lepingud jm.

Käesoleval juhul on maksuotsusest selgelt näha, et enamus tehinguid on tehtud sularahata arveldamise käigus, mille puhul ei saa heita ette vastaspoole esindaja tuvastamata jätmist. Makstes arved pangaülekande abil, on ostja juba tehnilistelt sunnitud tasuma arvel näidatud müüjale (arveldusarve omanikule), st. rahaülekannet saab teostada vaid juhul, kui arveomanik ja makse saaja langevad kokku, on samased. Nõnda on juba kirjeldatud makseviis garantiiks sellele, et müügilepingust tulenev kohustus saab täidetud õigele – arvel näidatud – müüjale. Viidatud juhul on samuti tuvastatud, et arvetel näidatud summad olid tasutud arved väljastanud äriühingutele ning arvetel näidatud äriühingud on arvete alusel identifitseeritavad.

Maksuotsusest nähtuvalt on maksuhaldur pidanud vägagi tähendusrikkaks kaebuse esitaja poolt tehingute tegemist OÜ-ga Wisepartners ja OÜ-ga Gatlerholding, millede puhul on eraldi esile tõstetud seda, et kaebuse esitaja ei ole tuvastanud isikut, kellele sularahas maksis ega ole esitanud väljamakse kohta kassa väljamineku ordereid. Nimetatud põhjendused sisalduvad kesksete maksuhalduri põhjenduste seas, mistõttu võib neid momente pidada oluliseks kõikide tehingute mittetoimumise tuvastamisel maksuhalduri poolt.

Kaebuse esitaja leiab, et maksuhaldur on põhjendamatult võtnud eelnimetatud kahe äriühinguga tehtud tehingute asjaolud aluseks tuvastamaks tehingute mittetoimumine ka ülejäänud kolme äriühingu osas (OÜ-d Helados, Metalogrupp ja Teksakogrupp). Kui maksuhaldrur on pidanud sularahas arveldatud tehinguid oluliseks tehingute mittetoimumise tuvastamisel, siis peaks maksuhaldur vaatlema maksuotsuses ka nimetatud tehinguid eraldi ja põhjendama täiendavalt ülekannete teel arveldatud tehingute mittetoimumist. Pealegi on kaebuse esitaja tuvastanud OÜ Wisepartners ja OÜ Gatlerholding esindajad passi teel (makshaldurile on esitatud OÜ Gatlerholding esindaja passi koopia).

Kaebuse esitaja kinnitusel saadeti talle arved posti teel, arvetel olid vajalikud rekvisiidid, tasumine toimus enamjaolt võimalikult läbipaistval meetodil – pangaülekande kaudu (sularahaga arveldamisel tuvastati müüja esindaja passi alusel), müügilepingu objektid tarniti ja teenused osutati. Samuti kontrollis kaebuse esitaja vastavast registrist müüjate olemasolu ning seda, et arvetel märgitud müüjad oli registreeritud käibemaksukohustuslased. Kaebuse esitaja on käitunud igati heauskselt. Ka Riigikohus on oma varasemates lahendites põhistanud (näit. 3-3-1-29-03), et kui ostja on käitunud heauskselt, siis puudub alus piirata ostjal sisendkäibemaksu mahaarvamise õigust.

Maksuhaldur on tellinud ekspertiisid OÜ-dega Helados, Wisepartners ja Gatlerholding seotud dokumentatsiooni osas, mis andis arvamuse, et dokumente on allkirjastatud templijäljenditega, millel olev allkirjakujutis vastab isikute seaduslike esindajate allkirjadele. Siingi on maksuhaldur kasutanud kolme äriühingu puhul tehtud ekspertiisi kõigi juhtumite puhul, so ka OÜ Metalogrupp ja Teksakogrupp puhul, kuigi viimaste puhul ei ole maksuhaldur pidanud (millegipärast) vajalikuks ekspertiise tellida. Kaebuse esitaja kinnitusel saabus temani enamus maksuotsuses mainitud dokumente kirja teel, mistõttu ei saa eeldada, et tavainimene (ilma eriteadmisteta ja mitte-eksperdina) peaks mõistma vahet teha pitsatijäljendil ja tavaallkirjal, tavapärases majandustegevuses ja tsiviilkäibes ei ole selline vahetegemine mõeldav.

4 Maksuhaldur on asunud seisukohale, et kuivõrd müügitehinguid ei ole tegelikkuses aset leidnud, siis ei vasta tegelikkusele ka väljastatud arved, mis muudavad kaebuse esitaja poolt teostatud väljamaksed ettevõtlusega mitteseotud kuluks.

Samas on tulumaksu juurdearvestuse õigsuse küsimus antud juhul seotud sisendkäibemaksu mahaarvestamise õigsuse tuvastamisega. Seega on kaebuse esitaja seisukohal, et tulumaksu juurdearvestus on määratud kaebuse esitajale põhjendamatult.

Kaebuse esitaja leiab, et maksuotsus on alusetu täiendava tulumaksu määramise osas ja seda alljärgnevatel põhjustel:

Riigikohus on viimatistes lahendites (05.06.2006.a nr 3-3-1-34-06, 28.09.2006.a nr 3-3-1-47- 06) põhistanud, et hoolsusnõuete täitmine seoses müüja isiku tuvastamisega pole tulumaksu osas oluline, sest müüja isik ei ole ostja tulumaksukohustuse kindlakstegemisel oluline. Kuna käibemaksu ja tulumaksu tasumine toimub põhimõtteliselt erinevatel alustel ja erineval viisil, siis on võimalik, et tulumaksuarvestuses ja käibemaksuarvestuses käsitletakse ettevõtluses toimunud majandustehingut erinevalt.

Riigikohtu seisukohalt, kui OÜ Voorimees Trans teadis või pidi teadma, et OÜ Helados, Wisepartners, Gatlerholding, Metalogrupp ja Teksakogrupp pole tegelik müüja, siis on maksuhalduri maksuotsus tulumaksukohustuse osas õige. Tingimus „pidi teadma“ tähendab, et OÜ-l Voorimees Trans oli teave asjaolude kohta, mis viitavad sellele, et OÜ Helados, Wisepartners, Gatlerholding, Metalogrupp või Teksakogrupp polnud tegelik müüja. Kui OÜ Voorimees Trans põhjendatult eeldas, et tehingupartnerid on tegelikud müüjad ja teenuste osutajad, siis on maksuhalduri maksuotsus alusetu.

Kaebuse esitaja leiab, et asjas pole tuvastatud, et kaebuse esitaja teadis või pidi teadma, et OÜ Helados, Wisepartners, Gatlerholding, Metalogrupp või Teksakogrupp pole tegelik müüja, selliseid asjaolusid maksuotsus ei sisalda. Maksuhaldur ei ole maksuotsusest nähtuvalt käsitlenud tulumaksuarvestust ja käibemaksuarvestuses ettevõtluses toimunud majandustehingutelt erinevalt, puuduvad põhjendused või viited selle kohta, et OÜ Voorimees Trans oleks midagi teadnud või pidanud teadma sellest, et tema tehingupartnerid pole tegelikud müüjad. Maksuhalduril on siinkohal kohustus tõendada kaebuse esitaja teadlikkust, kuid seda ei ole tehtud.

Kaebuse esitaja rõhutab, et ka maksuhaldurile ei olnud maksurevisjoni alustamisel ja selle läbiviimisel kuni 2006.a-ni tõsikindlaid kahtlusi või teadmisi Helados, Wisepartners, Gatlerholding, Metalogrupp ja Teksakogrupp olemisest nn riskigrupis, selle kinnituseks on näit. asjaolu, et OÜ-d Metalogrupp ja Teksakogrupp on lisandunud maksuotsusesse alles viimasel hetkel. Samamoodi ei omanud kaebuse esitaja kuni 2006.a teadlikkust, et eelnimetatud firmade puhul on kahtlus varifirmanduses osalemises, kaebuse esitaja sai sellest teadlikuks alles ajalehtede vahendusel (juulis 2006.a avaldatud nn arveveskite laadsete uudiste pinnalt) ja maksuhalduri poolt antud teabest.

Vaideotsusest nähtuvalt on maksumet asunud koguma uusi tõendeid, viidates siinjuures maksukorralduse seaduse §-ile 147 võimalusele. Maksuamet on jätnud vaide rahuldamata, motiveerides sellist otsustust sellega, et vaideorganile on saanud teatavaks Arnold Lõhmuse kriminaalasja 26.10.2006.a ülekuulamise protokoll, mille kohaselt on A. Lõhmus väitnud käimasolevas kriminaalmenetluses, et „Meelis Vaidla on tellinud enamus osas tema käest.” Siit on Maksuamet teinud vaiet lahendades järelduse, et Meelis Vaidla on OÜ Voorimees

5 Trans juhatuse liikmena tellinud Arnold Lõhmuse käest OÜ-de Helados, Wisepartners, Gatlerholding, Metalogrupp ja Teksakogrupp fiktiivseid arveid, millest räägib maksuotsus.

Maksuamet on seisukohal, et tulenevalt Arnold Lõhmuse ütlustest kriminaalmenetluses on täidetud Riigikohtu halduskolleegiumi viimastes lahendites väljendatud eeldus, mille kohaselt on käibemaksu ja tulumaksu määramine lubatud olukorras, kus maksuotsuse adressaat teadis asjaolust, et arvetel märgitud isikud ei ole kaupade või teenuste müüjaks.

Kaebuse esitaja leiab, et Maksuamet on läbi vaidemenetluse asunud maksuotsust täiendavalt motiveerima, mis ei ole aga seaduslik ega põhjendatud.

Kaebuse esitaja leiab, et vaidemenetluse raames ei saa koguda tõendeid selliselt nagu on esitletud vaideotsuses, MKS § 147 lg 2 kohaselt vaiet läbivaatav haldusorgan nõuab vajaduse korral asjaomaselt haldusorganilt välja haldusakti kohta käivad dokumendid, teostab vajaduse korral paikvaatlust, kaasab vajaduse korral eksperdi või spetsialisti, nõuab vajaduse korral kirjalikke selgitusi haldusakti andnud haldusorganilt, kuulab ära asjast huvitatud isikute seletused.

Kaebuse esitaja hinnangul ei mahu Arnold Lõhmuse kriminaalasjas teostatud ülekuulamise protokolli võtmine maksuasja materjalide juurde ühegi MKS § 147 lg 2 nimetatud kriteeriumi alla. MKS § 147 lg 5 kohaselt võib vaiet läbivaatav haldusorgan vaide esitajalt vajaduse korral nõuda täiendavate tõendite esitamist. Antud juhul ei ole Maksuamet pöördunud kaebuse esitaja poole täiendavate tõendite saamiseks.

Eeltoodust tulenevalt on maksuotsuse täiendamine (kaebuse esitajale negatiivses suunas) vaidemenetluse raames kaebuse esitaja õigusi rikkuv, mistõttu palub kaebuse esitaja kohtul jätta vaideotsuses viidatud kriminaalasjas ülekuulamise protokoll tähelepanuta. Tähelepanuvääriv on asjaolu, et vaidemenetluse raames lisandunud kriminaalasja ülekuulamise protokoll (26.10.2006.a) oli Maksuametile kättesaadav juba enne maksuotsuse tegemist (27.10.2006.a), kuid maksuotsuses ei ole Maksuamet pidanud vajalikuks ülekuulamise protokollile tugineda.

Kaebuse esitaja on ühtlasi seisukohal, et kaebuse esitaja ei ole saanud tutvuda kriminaalasja ülekuulamise protokolliga ega esitada sellele oma vastuväiteid, millega on jällegi kaebuse esitaja õigusi rikutud. Kaebuse esitaja on seisukohal, et kriminaalmenetluse ülekuulamise protokoll ei ole tõendina ülekantav maksumenetlusse (haldusmenetlusse), maksukorralduse seadus näeb selgelt ette, millisel moel tuleb koguda kolmandatelt isikutelt saadavat teavet, et see oleks arvestatav tõendina.

Kaebuse esitaja annab ühtlasi teada, et ta ei ole teinud mingisuguseid tehinguid A. Lõhmuse nimelise isikuga ja kaebuse esitajale teadaolevalt viibis A. Lõhmus 26.10.2006.a - ehk oma ütluste andmise ajal - vahi alla, ja tõkendi muutmise ootuses võis A. Lõhmus ütlused olla kallutatud iseloomuga.

Kohtumenetluse käigus asus kaebuse esitaja seisukohale, et vastustaja on vaiet lahendades toonud eelkõige mängu A. Lõhmuse kriminaalasjas antud lause „Meelis Vaidla tellis enamus osas minu käest…“ ning kaebuse esitaja on seisukohal, et vaidemenetluse raames ei ole selliselt võimalik maksuotsust kui haldusakti põhjendada. Täiendavate tõendite esitamise privileeg vaide-ja kohtumenetluses on ikkagi maksukohuslasel. Samas on selles kriminaalasjas menetlus lõpetatud ja A. Lõhmuse ütlused osutusid valedeks.

6 Juhindudes eeltoodust palub kaebuse esitaja tunnistada täielikult kehtetuks Maksu-ja Tolliameti Lõuna maksukeskuse 27.10.2006.a maksuotsus nr 12-5/366 ja 12.01.2007.a vaideotsus nr 6-1/11.

Vastustaja seisukohad

3. Maksuja Tolliameti Lõuna maksuja tollikeskus peab OÜ Voorimees Trans kaebust põhjendamatuks ja vaidleb sellele vastu. Vastustaja on seisukohal, et vaidlustatud maksuotsus ja vaideotsus on seaduslikud ja põhjendatud ning puudub alus nende tühistamiseks. OÜ Voorimees Trans revisjoni käigus tuvastatud, maksustamise seisukohalt tähendust omavad asjaolud, nendest tehtud järeldused ja maksu määramise metoodika on vaidlustatud maksuotsuses ja vaideotsuses kirjeldatud ning OÜ Voorimees Trans maksustamine käibemaksuga ja tulumaksuga on põhjendatud. Revisjoni käigus kogutud tõendeid analüüsides ja neid kogumis hinnates jõudis maksuhaldur järeldusele, et OÜ Voorimees Trans ning OÜ-de Helados, WisePartners, GatlerHolding, MetaloGrupp ja TeksakoGrupp vahel ei ole revideeritud perioodil tehinguid toimunud. Nimetatud äriühingud ei ole OÜ-le Voorimees Trans kaupu ja teenuseid müünud, seega ei ole OÜ Voorimees Trans kaupu ja teenuseid arvetel näidatud müüjatelt saanud. Järelduste tegemisel on maksuhaldur tuginenud järgmistele asjaoludele. OÜ-de Helados, WisePartners, GatlerHolding, MetaloGrupp ja TeksakoGrupp juhatuse liikmed on kirjutanud alla äriühingu asutamis-, registreerimisja pangadokumentidele, kuid ei tea midagi äriühingute majandustegevusest, ei ole teinud müügitehinguid, ei ole käinud äriühingutes, ei ole osalenud enda isikusamasuse tuvastamises, ei ole esitanud arveid äriühingute nimel, ei ole saanud tehingute täitmise eest raha ja ei ole kedagi volitanud äriühingute nimel tehinguid tegema. Maksukohustuslane on esitanud OÜ-de Helados, GatlerHolding, MetaloGrupp ja TeksakoGrupp esindajate passide koopiad, kuid arvesse võttes esindajate seletusi maksuhaldurile ei tõenda need väidetavate müüjate esindajate isikusamasuse tuvastamist OÜ Voorimees Trans poolt. OÜ GatlerHolding juhatuse liige Maria Tornijainen on andnud maksuhaldurile seletuse, mille kohaselt andis ta oma passi koopia isikule, kes lubas teda tööle võtta.

OÜ Voorimees Trans juhatuse liige ei tea midagi ostetud kaupadest ja teenustest. Tal ei ole nende töötajate nimesid ja kontaktandmeid, kellega ta äriühingutest väidetavalt suhtles. Kaebuse esitaja ei oska öelda, kelle transpordiga kaubad kaubasaajale kohale toimetati (arvetel näidatud müüjatel transpordivahendid puuduvad).

Kaebuse esitaja on väitnud, et suhtles lepingute sõlmimisel ja sularaha väljamaksmisel äriühingute esindajatega. Seetõttu ei saa pidada tavapäraseks ja normaalseks, et lepingutele ja sularaha väljamaksmise dokumentidele on allkiri jäetud templipitsatiga. Osa sularaha väljamaksmise dokumente puudub.

Eelpoolöeldust tulenevalt ei saanud OÜ-d Voorimees Trans käsitleda heauskse ostjana, kes ei teadnud ega pidanudki teadma, et arvetel märgitud äriühingud ei ole tegelikud müüjad. MKS § 147 lg 1 kohaselt kontrollitakse vaide läbivaatamisel haldusakti õiguspärasust ja otstarbekust. MKS § 147 lg 2 kohaselt võib vaiet lahendav haldusorgan viia läbi mitmesuguseid toiminguid, kusjuures nende toimingute loetelu ei ole ammendav (MKS §

7 147 lg 2 p 7). Seega oli Maksuja Tolliametil vajaduse korral õigus koguda täiendavaid tõendeid, sealhulgas kriminaalasja raames koostatud menetlusdokumentide koopiaid. KrMS § 214 lg 1 kohaselt võib kohtueelse menetluse andmeid avaldada üksnes prokuratuuri loal ja tema määratud ulatuses. Maksuja Tolliameti uurimisosakonnalt sai maksuhaldur OÜ- d Voorimees Trans puudutavad tõendid kriminaalasjas ülekuulamise protokolli ja protokolli väljavõtte näol alles 12.12.2006.a ja 10.01.2007.a. Seega ei vasta tõele kaebuse esitaja väited selle kohta, et tõendid olid maksuhalduri käsutuses juba maksuotsuse tegemise ajal.

Arnold Lõhmuse 26.10.2006.a ülekuulamise protokollis seletab A. Lõhmus, et äriühingute Helados, WisePartners, GatlerHolding, MetaloGrupp ja TeksakoGrupp /loetelu pikem, nimetatud käesolevas vaidluses nimetatud äriühinguid/ näol on tegemist firmadega, mida A.Lõhmus kasutas arvete kirjutamiseks erinevatele äriühingutele. Reaalseid tehinguid nende ettevõtetega ei toimunud. Arvete vormistamine toimus tellija algatusel ja tellija poolt esitatud andmete alusel, varifirmade arvetele kantud raha tagastati arve tellijale. 26.10.2006.a ülekuulamise protokollis tunnistab Arnold Lõhmus ka seda, et varifirmade arved OÜ-le Voorimees Trans tellis temalt Meelis Vaidla.

Seega leidis veelkord tõendamist asjaolu, mida Riigikohus on pidanud maksustamise seisukohalt oluliseks, nimelt OÜ Voorimees Trans teadis, et kaupade müüjateks ei ole arvetel märgitud isikud. Tegelikkusele mittevastav on kaebuse esitaja väide, et vaide lahendaja on täiendavatele tõenditele tuginedes muutnud maksuotsuse järeldusi maksukohustuslaste negatiivses suunas. Maksuja Tolliamet ei muutnud Lõuna maksuja tollikeskuse maksuotsuse järeldusi ning jättis otsuse maksude määramise kohta muutmata. Täiendavad tõendid kinnitasid, et maksuotsus on õige ja põhjendatud.

Riigikohus on oma otsustes korduvalt märkinud, et tõenditeks haldusmenetluses võivad olla ka kriminaalasjas kogutud tõendid (haldusasjad nr 3-3-1-54-01; 3-3-1-2-03 jt). Seega oli vaide lahendajal õigus võtta asja lahendamisel tõenditena arvesse pärast maksuotsuse tegemist tema käsutusse antud dokumendid. Kohtumenetluse käigus asus vastustaja seisukohale, et A. Lõhmus´e ülekuulamise protokolle tuleb arvestada nagu kõiki teisi kogutud tõendeid ning nendest ei saa välja lugeda mitte midagi muud, kui et OÜ Voorimees Trans kuulus nende äriühingute hulka, kes tellisid fiktiivseid arveid A.

Lõhmus´elt. Vastustaja leiab, et 27.10.2006.a maksuotsus nr 12-5/366 ja 12.01.2007.a vaideotsus nr 6- 1/11 on seaduslikud ja põhjendatud ning puudub alus nende muutmiseks või tühistamiseks. Eeltoodut arvesse võttes palub vastustaja jätta OÜ Voorimees Trans kaebus Maksuja Tolliameti Lõuna maksuja tollikeskuse 27.10.2006.a maksuotsuse nr 12-5/366 ja 12.01.2007.a vaideotsuse nr 6-1/11 tühistamiseks rahuldamata.

Kohtu põhjendused ja otsus

8

4. Poolte vahel on avalik-õiguslik vaidlus, mille lahendamine kuulub vastavalt Halduskohtumenetluse seadustiku (edaspidi HKMS) § 3 lõike 1 punktile 1 halduskohtu pädevusse. Vastavalt HKMS § 6 lõike 2 punktile 1 võib kaebusega halduskohtus taotleda haldusakti või selle osa tühistamist, seega on maksuja vaideotsuse kehtetuks tunnistamiseks esitatud kaebus lubatav. HKMS § 9 lõike 3 kohaselt võib kohtueelse menetluse läbimisel kaebuse halduskohtusse esitada 30 päeva jooksul arvates päevast, mil isikule tehti teatavaks otsus kohtueelses menetluses kaebuses sisalduva taotluse osalise või täieliku rahuldamata jätmise kohta. Karlova postkontori saadetiste aruandega (tl 44) on tõendatud, et kaebuse esitajale on vaideotsus väljastatud 27.01.2007.a ja kuna kaebus on halduskohtule elektrooniliselt esitatud 23.02.2007.a (tl 1 pöördel), siis on kaebus esitatud seaduses sätestatud tähtaja jooksul.

5. HKMS §-de 7 lõike 1 ja 26 lõike 1 punkti koostoimest tuleneb, et halduskohtu pädevuses on ainult isiku õigusi rikkuva õigusvastase haldusakti kehtetuks tunnistamine.

Halduskohus, tutvunud esitatud kaebuse ja vastusega, kuulanud ära menetlusosaliste esindajate seletused kohtuistungitel, uurinud asjas kogutud tõendeid, on tõendite kogumis hindamisel seisukohal, et kaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta HKMS § 26 lõike 1 punktist

6 tuleneva volitusnormi alusel rahuldamata, kuna vaidlusalused haldusaktid ei riku kaebuse esitaja õigusi ega piira tema vabadusi.

Halduskohtul puudub alus nõustuda kaebuse esitaja seisukohaga, et vastustaja on vääralt kohaldanud materiaalõigust. Samuti ei saa nõustuda kaebuse esitaja seisukohaga, et vaideotsusega on rikutud kaebuse esitaja õigusi maksuotsusest sõltumatult või, et vaideotsusega on raskendatud kaebuse esitaja olukorda. Vaidlusalune maksuotsus on õiguspärane ja vastustaja seisukohad on kooskõlas kohtupraktikas väljendatud seisukohtadega (vt näit Riigikohtu Halduskolleegiumi 20.06.207.a otsus haldusasjas nr 3-3-1-34-07). Vastuseks kaebuse esitajale märgib halduskohus, et kui on kahtlus selles, et kui tehingu väidetavate poolte vahel ei ole majandustehinguid tegelikkuses toimunud, siis ei ole oluline, et leping ja arve on nõuetekohaselt vormistatud. Kui maksuhaldur on maksuotsuses oma kahtlusi nõuetekohaselt põhjendanud, siis läheb tõendamiskohustus üle maksumaksjale. Kaebuse esitaja ei ole selle asjaoluga aga arvestanud. Kohtupraktikas on kujundatud seisukoht, et vastupidine seisukoht tähendaks, et maksumaksja saab kontrollimatult maksukohustust vältida, kui ta esitab vastava vormiliselt nõuetekohase dokumendi, millel märgitud tehingu toimumist kinnitab pealegi ka müüja. Selline seisukoht poleks kooskõlas maksuhalduri MKS § 10 lõikes 2 sätestatud ülesannetega ega ka maksu olemusega (vt maksu mõiste MKS §-s 2). Kohtu seisukoht tuleneb MKS § 59 lõike 2 esimesest lausest, mis sätestab, et maksuhalduril on õigus kontrollida kõiki maksukohustuslase majandusvõi kutsetegevusega ning maksukohustuslase poolt maksude tasumisega seotud dokumente, samuti teha kaupade, materjalide ja muu vara ning tehtud tööde ja osutatud teenuste inventuure ja ülemõõtmisi. Samuti MKS §-st 82, mis sätestab, et maksuhaldur lähtub maksukohustuse täitmise kontrollimisel ja maksu määramisel eelkõige maksukohustuslase esitatud maksudeklaratsioonidest (§ 85 lõige 1), maksukohustuslase raamatupidamisarvestusest ja muust tema poolt enda tegevuse kohta peetud arvestusest. Kui maksuhalduril tekib kahtlus maksukohustuslase esitatud andmete õigsuses, kogub ta täiendavaid tõendeid. Käesoleval juhul ongi vastustaja niiviisi toiminud. OÜ Helados puhul on vastustaja poolt seletus võetud Urmas Iluverilt (maksutoimiku lk 275-278), kes ei tea, millega osaühing

9 tegeleb ega ole esitanud arveid ega saanud raha ega volitanud kedagi, firma oli lihtsalt tema nimel. Vastustaja on teostanud ka dokumentide ekspertiisi, milles antud eksperdiarvamuse kohaselt on ekspert seisukohal (maksutoimiku lk 144), et U. Iluveri nimelt müügilepingutele jäetud allkirjad on jäetud sama kujutisega templiga. OÜ Uksekoda vastuses (maksutoimik lk 168) selgitatakse, et kaup osteti OÜ-lt Voorimees Trans ja kohaletoimetajaks oli viimane. OÜ WisePartners puhul on vastustaja poolt seletus võetud Uno Rüütlilt (maksutoimik lk 280- 282), kes oli vormistatud firma omanikuna, ei ole osaühingu nimel allkirju andnud ega arveid koostanud ega tea tehingutest midagi.

Eksperdi arvamuse (maksutoimik lk 144) kohaselt on müügilepingul, arvetel ja kassa sissetuleku orderite kviitungitel olevad U. Rüütli nimelt jäetud allkirjad jäetud sama kujutisega templiga. HUMAL Elektroonika OÜ vastuse (maksutoimik lk 146) kohaselt on ettevõte valmistanud allkirja pitsati U.Rüütli nimega. OÜ Hant vastusega (maksutoimik lk 188) on tõendatud, et kauba müüjaks oli OÜ Voorimees Trans. OÜ GatlerHolding puhul on seletus võetud Maria Tornijainenilt (maksutoimik lk 267-273), kes ei ole kellelegi andnud volitusi tehingute tegemiseks ega ole ise tehinguid teinud ja tunnistab, et on nn. variisik ja lasi oma passist koopia teha.

Eksperdiarvamusega (maksutoimik lk 144) on tõendatud, et müügilepingul, arvetel ja kassa sissetuleku orderite kviitungitel olevad allkirjad M.Tornijaineni nimelt on jäetud sama kujutisega templiga. OÜ Hant vastuse (maksutoimik lk 188) kohaselt kasutati OÜ Voorimees Trans veokit. OÜ MetaloGrupp puhul on vastustaja struktuuriüksus võtnud seletuse Priit Kompuselt (maksutoimik lk 247-250), kes võttis ettevõtte raha eest oma nimele, tellis allkirja templi ja ei ole osaühingu nimel ühtegi tehingut teinud ega volitanud kedagi ka tegema. Tänavakoristus OÜ vastuse (maksutoimik lk159) kohaselt ei teata masina remontimisest OÜ Voorimees Trans poolt midagi.

OÜ TeksakoGrupp puhul on vastustaja võtnud seletuse Kalle Meelandilt (maksutoimik lk 257-260), kes selgitab et hakkas raha eest juhatuse liikmeks ja et tehti tema allkirjaga pitsat, ta ei ole firmas tegutsenud ega kedagi volitanud tehinguid tegema. OÜ Hant vastuse (maksutoimik lk 188) kohaselt kasutati OÜ Voormiees Trans kallurit. Vastustaja on kõigi nende ettevõtete kohta teostanud veel hulgaliselt järelepärimisi, millele saadud kirjalikud tõendid kinnitavad maksuameti poolt kogutud tõendite usaldusväärsust ja järelduste õigsust, kuid ei kinnita OÜ Voorimees Trans seadusliku esindaja poolt nii vastustajale kui kohtuistungil antud ütlusi.

Vastustaja on teinud õige järelduse, et neil asjaoludel ei kohaldu asjas maksukohustuslase heausksusega seonduvat küsimust ja seega ei olnud alust sel alusel teistsuguse maksuotsuse tegemiseks. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et maksuotsusega määratakse tasumisele kuuluv maksusumma, näidatakse, kuidas on tasumisele kuuluv maksusumma määratud ja põhjendatakse, miks on täielikult või osaliselt jäetud arvestamata maksukohustuslase esitatud tõendid (MKS § 95 lõiked 1 ja 2). Maksuotsust tuleb mõista kui maksuhalduri sekkumist maksukohustuslase käitumisse maksukohustuse või maksuseadusest tulenevate teiste kohustuste täitmisel.

Selline sekkumine on õigustatud siis, kui maksuhalduri kogutud tõendid põhjendavad maksuhalduri seisukohta ja seavad kahtluse alla maksukohustuslase esitatud andmete õigsuses ning on samas piisavad selleks, et määrata tasumisele kuuluv maksusumma. Käesoleval juhul põhjendavad maksuhalduri poolt kogutud tõendid maksuhalduri seisukohta ja seavad kahtluse alla maksukohustuslase esitatud andmete õigsuse ning on piisavad selleks, et vastustajal oli nii faktiline kui õiguslik alus vaidlustatud maksuotsuse tegemiseks. Kuna vaidlusalune maksuotsus on nõuetekohaselt motiveeritud, siis läks käesolevas asjas tõendamiskoormus üle maksukohustuslasele.

MKS § 150 lõike 1 kohaselt lasub maksuotsuses määratud maksusumma vaidlustamise korral maksukohustuslasel kohustus tõendada, et maksusumma määrati valesti. Kaebuse esitaja ei ole aga ei vaidemenetluses ega kohtumenetluses esitanud selliseid tõendeid, mille alusel saaks järeldada, et käesoleval juhul

10 oleks maksusumma määratud valesti. Neil asjaoludel ei toeta halduskohus kaebuse esitaja seisukohta, et vastustaja on asjakohast materiaalõigust, milleks on KMS § 29 ja TMS § 51 kohaldanud vääralt. Halduskohus ei jaga kaebuse esitaja seisukohta, et vaidemenetluses on eiratud MKS § 147 lõiget 2. Tartu Ringkonnakohtu 09.10.2007.a kohtumäärusega (tl 129-130) on loetud lubatavaks kirjalikuks tõendiks vastustaja poolt vaidemenetluses kogutud Arnold Lõhmuse ütlused, mis on vastustaja poolt hinnatud kirjaliku tõendina. Kohtu korraldusel on vastustaja esitanud A.Lõhmuse kahtlustatavana ülekuulamise protokollid ja Meelis Vaidla kahtlustatavana ülekuulamise protokollid ning teavitanud halduskohut kahtlustuste sisust (tl 148-184). Halduskohus on seisukohal, et nimetatud tõenditega on tõendatud vastustaja seisukohtade ja haldusaktide õigsus. Käesolevas asjas on tõendamiskoormis vaieldamatult üle läinud maksukohustuslasele, maksukohustuslane ei ole aga esitanud tõendeid, mille alusel saaks järeldada, et vaidlusalused haldusaktid oleks antud vääradel faktilistel ja õiguslikel asjaoludel. Kaebuse esitajal oli tulenevalt halduskohtule omasest uurimisprintsiibist võimalik tõendeid esitada lisaks vaidemenetlusele ka halduskohtus (vt näit Riigikohtu 14.11.2007.a kohtuotsus haldusasjas 3-3-1-47-07), kuid kaebuse esitaja ei ole täiendavaid tõendeid esitanud, mille tõttu puudub alus vaidlustatud haldusaktide tühistamiseks. Poolte menetluskulud jäävad nende endi kanda.

Roby Koik Kohtunik