2-06-14658/6 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Taimi Kollom Otsuse tegemise aeg ja koht

20. detsember 2007, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-06-14658 Tsiviilasi MM avaldus lapsega suhtlemise korra kindlaksmääramiseks.

Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldaja MM(isikukood XXX elukoht XXX) Asjast puudutatud isik KR(endine nimi P isikukood XXX, elukoht XXX) Asjast puudutatud isik alaealine laps SM(isikukood XXX elukoht XXX) Asjast puudutatud isiku alaealise lapse SM määratud korras esindaja vandeadvokaat Tiina Mare Hiob (AB XXX) Eestkosteasutus Tallinn linn (Mustamäe Linnaosa Valitsuse sotsiaalhoolekande osakonna kaudu, asukoht XXX) Eestkosteasutus Kohila vald (Kohila Vallavalitsuse sotsiaalhoolekande osakonna kaudu, asukoht XXX) Istungi toimumise aeg 20.11.2007.a. Istungil osalenud isikud Avaldaja MM Asjast puudutatud isiku alaealise lapse määratud korras esindaja vandeadvokaat Tiina Mare Hiob Eestkosteasutuse Tallinna linna (Mustamäe Linnaosa Valitsuse sotsiaalhoolekande osakonna kaudu) esindaja Karin Kuslap Eestkosteasutuse esindaja Kohila valla (Kohila Vallavalitsuse sotsiaalhoolekande osakonna kaudu) esindaja Liina Vesiloik

RESOLUTSIOON

Rahuldada MM avaldus ja määrata kindlaks avaldajal tema alaealise lapsega SM, sündinud XXX.a.suhtlemise kord järgmiselt:

1. SM viibib igal teisel ja neljandal nädalavahetusel alates laupäeval kl 10-st kuni pühapäeva õhtul kl 18-ni isa MM elukohas. Lapse toomise ja viimise kindlustab MM. MM võib lapsega suhelda oma elukohas ja oma vanemate elukohas XXX. Lapse jaoks kõrvaliste ja võõraste isikute elukohta isa last ei vii.

2. MM korralise suvePuse ajal viibib S isa või isapoolsete vanemate elukohas järjestikku 1 nädala, vanemate kokkuleppel ka rohkem kuid mitte üle 2 järjestikuse nädala. Oma Puse ajast teavitab MM igal aastal KR’i (endine nimi P ) hiljemalt 31.maiks.

3. SM viibib eeltoodule lisaks isa elukohas enda sünnipäeva paiku pooltele sobival juunikuu päeval, isa sünnipäeval, vanavanemate sünnipäeval, 1 päev jõulupühade ajal, 1 päev lihavõttepühade ajal ning 1 päev jaanipäeva ajal. Lapse viimise ja toomise koju kindlustab MM.

4. MM on õigus kokkuleppel KR (endine nimi P) käia lapsega temale eakohastel üritustel väljaspool kokkulepitud nädalavahetusi ning õigus teada lapse asukohta ja telefoni, et lapsega suhelda.

5. Kohustada MM’d teatama SM’le ja KR’ile (endine nimi P), kui ta ei saa SM’ga kokkulepitud ajal kohtuda.

Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest menetlusosalisele Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv 200 krooni.

Määruse jõustumine Määrus jõustub päeval, kui see tehakse teatavaks isikutele, kelle kohta määrus vastavalt selle sisule tehti, kui seadusest ei tulene teisiti.

Avalduse aluseks olevad asjaolud ja avalduse sisu. MM esitas 12.06.2006.a. kohtule avalduse lapsega suhtlemise korra kindlaks-määramiseks.

Avaldaja palub lapsega suhtlemise kord kindlaks määrata järgmiselt:

1. Iganädalaselt pühapäeval ajavahemikus 10.00-20.00 on laps avaldaja juures;

2. suvistel koolivaheaegadel ja avaldaja Puse ajal viibib laps vähemalt ühe nädala avaldaja juures;

3. avaldaja sünnipäevadel on laps avaldaja juures;

4. avaldaja vanemate sünnipäevadel on laps avaldaja juures;

5. jõulud, aastavahetused jms riiklikel pühadel veedab laps üle ühe aasta avaldaja juures.

Avalduse kohaselt sündis avaldaja ja asjast puudutatud isiku KR’i (endine nimi P) kooselust 11.06.2002.a. poeg SM. Pärast kooselu lõppemist on avaldaja ja KR’i suhted halvenenud ning KR keelab avaldajal igasugused kohtumised lapsega. Enne suhete halvenemist leppisid avaldaja ja KR, et laps viibib avaldaja juures nädalavahetustel ja riiklikel pühadel. Avaldaja käib tööl ja tal on korralik elukoht, kus ta saab nädalavahetustel lapsega koos olla, mängida ja tema eest hoolitseda. Lapsega kohtumist ootavad ka avaldaja vanemad ehk lapse vanavanemad.

KR’i (endine nimi P) seisukoht. KR on seisukohal, et lapsega suhtlemise korra kindlaksmääramise avaldus on põhjendamatu ja ei ole kooskõlas lapse õigustega.

KR(on seisukohal, et lapse kasvatamise ja tema eest vastutamisega on tegelenud üksnes tema, täites kõiki vanema kohustusi. Avaldaja ei ole täitnud lapse kasvatamisja regulaarset ülalpidamiskohustust. 2007.a. on KR loonud uue pere ja kodu, et S oleks hea ja turvaline kasvada ja kus teda ümbritsevad hoolivad ja armastavad vanemad. S on väga hea omavaheline läbisaamine KR’i abikaasa MR’iga.

KR leiab, et lahus elamine on vähendanud lapsest lahus elava vanema kohustusi ning avaldaja on enda äranägemise järgi ennast vabastanud ka vastustusest lapse kasvatamisel. KR on seisukohal, et avaldaja soov last aegajalt külastada on ebapiisav ja ka ebakindel lapse arengu ja kasvatamise seisukohalt, mistõttu ei vasta avaldus lapse vajaduste rahuldamisele ega taga lapse õigusi. Avaldaja on kohtunud lapsega ka peale kooselu lõppu KR’iga . Kuna avaldaja ei pidanud kinni omavahelistest kokkulepetest, siis koos Mustamäe Linnaosa Valitsuse lastekaitse peaspetsialistiga saavutati kompromiss, et avaldaja kohtub lapsega pühapäeviti. Alates 19.04.2006.a. kokkulepe toimis. Kokkusaamised lapsega olid pealiskaudsed ja kestsid lühikest aega ja avaldajale sobivatel aegadel. Alates 18.06.2006.a. avaldaja kokkulepitud päevadel enam lapsega kokkusaamistele ei ilmunud ega teavitanud mitteilmumise põhjustest. Avaldaja on käitunud vastutustundetult lapse suhtes jättes ettenähtud ja enda soovitud aegadel lapsega kohtumistele korduvalt tulemata, kahjustades last emotsionaalselt.

KR leiab, et oleks sobimatu sekkuda lapsele nüüdseks loodud stabiilsesse, rahulikku ja toimivasse elukorraldusse, mille loomisel ja tagamisel on KR lapse sünnist saati palju vaeva näinud. KR õppis ülikoolis ning samuti käib tööl, et tagada lapsele hea elu.

Kuna laps on kasvanud KR’i juures, siis leiab K l, et lapse suhtes oleks ebaõiglane viia ta ühel pühapäevasel päeval lihtsalt avaldaja koju. Kokkusaamised peaks toimuma pingevabas õhkkonnas ning arvestades lapse ja vanemate soove. Kuna laps on veel koolieelik, siis suviseid koolivaheaegu lapsel ei ole. KR ei usalda last avaldaja hoolde sünnipäevadel ja riiklikel pühadel, kuna avaldajal on probleeme alkoholi tarbimisega, samuti ei ole avaldaja vanemad tundud huvi lapse vastu, sellest tulenevalt, miks peaks laps viibima vanavanemate sünnipäevadel.

Väide, et KR ei ole avaldajal peale kooselu lõppu võimaldanud avaldajal lapsega suhelda on alusetu, pigem ei lähtu kohtumised lapse huvidest, kuna avaldaja: ei tule kokku lepitud aegadel kohale; tuleb kohtumisetele joobes seisundis; viib lapse joobes seisundis seltskonda, kus tarvitatakse narkootilisi aineid; jätab lapse kohtumistel vanemliku hoolitsuseta ja järelvalveta, purjus seltskonda, ise samal ajal mujal magades; jätab lapse kolmandate isikute kätte, olles ise hoopis mujal. Kohtumised avaldajaga on lapsele avaldanud väga halba mõju.

KR leiab, et lahus olev vanem ehk avaldaja on ohtlik lapsele ning lapse perekonnale, kuna on vaimselt ebastabiilne ähvardades kõiki, kes tema nõudmistele ei allu. Avaldajal on kuritegelik taust ja ta on kohtulikult karistatud. Kuna avaldaja seab ohtu nii enda kui ka teiste elusid, siis KR ei leia, miks ta peaks avaldajale usaldama lapse. KR on seisukohal, et avaldaja ei ole valmis lapsega kaasnevaks vastutuseks ja kohustuseks ning, et avaldaja ei ole usaldusväärne ja kohusetundlik lapsevanem. KR palub jätta avaldus rahuldamata ning lapse huvidest lähtuvalt tuleks lahus elavale vanemale seada tõkend lapse ellu sekkumiseks.

Asjast puudutatud isiku alaealise lapse SM määratud korras esindaja seisukoht SM huvides on stabiilne ja turvaline elukorraldus ja hoolivad ning armastavad vanemad. Eelkõige tuleb nõude läbivaatamisel lähtuda SM huvide ja õiguste kaitsest. Määratud esindaja on arvamusel, et nii ema kui isa armastavad poega ja soovivad talle parimat. Kahjuks on vanemate omavahelised suhted ja solvumised viinud olukorrani, kus S õigused on jäänud tagaplaanile ja laps on muutunud vanematele suhete klaarimise objektiks.

Määratud esindaja on lastekaitsetöötaja juuresolekul S kohtunud ja arvamusel, et S on eakohaselt arenenud, rõõmus ja sõnakas poiss. Lapsel on usalduslik soe suhe oma emaga. Vestlusest nähtus, et lapsele on tähtsad tema lasteaiasõbrad. Oluline oli lapse jaoks asjaolu, et peresse on võetud väike koerakutsikas, kellega koos möllata saab. Segadust tekitasid lapses küsimused isa kohta ja oli näha, et S meelsasti neile küsimustele ei vasta. Küsimusele, mitu vanaema S l on, vastas poiss, et üks vanaema – vanaema M . Määratud esindajal on põhjust arvata, et soovimatus oma isast rääkida võib olla põhjustatud asjaolust, et laps tegelikult igatseb isa ja soovib temaga kohtuda. Mõistlik oleks isaga kohtuda kindlatel aegadel üle nädala, et anda ka isale võimalus koos lapsega nädalavahetustel midagi ette võtta.

SM määratud esindaja leiab, et suhtlemine isaga on S oluline ja vajalik. Kurvastav on, et KR(endine nimi P) on sundinud S nimetama oma elukaalast isaks – tegemist on absoluutselt kohatu ja lapse õigusi rikkuva asjaoluga. Isegi kui Sander ei soovi ema elukaaslast isaks nimetada ja kahtleb, teeb laps seda soovist emale meelejärgi olla. Kuidas selline olukorda lapsele mõjub, peab välja selgitama eestkosteorgan. Määratud esindaja arvates peaksid vanemad omavahelisi probleeme lahendama ilma S neisse kaasamata.

SM määratud esindaja seisukoht on, et kuivõrd lapse vanemad ei ole omavahel isa ja lapse suhtlemise korras kokku leppinud, peab lapsega suhtlemise korra määrama kohus eelkõige lähtuvalt lapse õiguste ja huvide kaitsest võttes aluseks eestkoste asutuse ja SM määratud esindaja ettepanekud.

SM määratud esindaja on seisukohal, et kontakt lapse ja isa vahel on vajalik ning avaldajal tuleb endale selgeks teha, et lapsele antud lubaduse murdmine ja lapse kurvastamine ei tule usaldusliku lapse-lapsevanema suhetes isale kasuks. Kui isal ei ole kokkulepitud ajal võimalik S kohtuda, tuleb sellest arusaadavalt lapsele teatada ja ema ei pea isa takistama, kui isa lapsele näiteks helistab. Vanemlik hoolitsus väljendub eelkõige vastutustundlikus ja lapse huve esikohale seadvas käitumises. Nii ema kui isa peavad lapse huvides oma negatiivseid emotsioone ja suhteid tasakaalustama.

SM määratud esindaja peab mõistlikuks määrata suhtlemise kord järgmiselt:

1. SM viibib igal teisel ja neljandal nädalavahetusel alates laupäeval kl 10-st kuni pühapäeva õhtul kl 18-ni isa SM elukohas. Lapse toomise ja viimise kindlustab MM. MM võib lapsega suhelda oma elukohas ja oma vanemate elukohas Keilas. Lapse jaoks kõrvaliste ja võõraste isikute elukohta isa last ei vii.

2. MM korralise suvePuse ajal viibib S isa või isapoolsete vanemate elukohas järjestikku 1 nädala, vanemate kokkuleppel ka rohkem kuid mitte üle 2 järjestikuse nädala. Oma Puse ajast teavitab MM igal aastal K Pi hiljemalt 31.maiks.

3. SM viibib eeltoodule lisaks isa elukohas enda sünnipäeva paiku pooltele sobival juunikuu päeval, isa sünnipäeval, vanavanemate sünnipäeval, 1 päev jõulupühade ajal, 1 päev lihavõttepühade ajal ning 1 päev jaanipäeva ajal. Lapse viimise ja toomise koju kindlustab MM.

4. MMl on õigus kokkuleppel KPiga käia lapsega temale eakohastel üritustel väljaspool kokkulepitud nädalavahetusi ning õigus teada lapse asukohta ja telefoni, et lapsega suhelda.

Eestkoste asutuse Keila Linna (Keila Linnavalitsuse sotsiaalosakonna kaudu) arvamus Keila Linnavalitsus leiab, et lapsele on isaga kokkusaamised väga olulised. Keila Linnavalitsuse sotsiaalosakond ei poolda lapse viibimist isa juures igal pühapäeval, kuna see ei võimalda emal veeta ühtegi täis nädalavahetust lapsega. Keila Linnavalitsuse sotsiaalosakond on seisukohal, et SMvõiks avaldajaga veeta iga teise ja neljanda nädalavahetuse laupäeva hommikust pühapäeva õhtuni. Riiklikud tähtpäevad võiksid olla jaotatud vanemate vahel võrdselt.

Eestkosteasutuse Tallinna linna (Mustamäe Linnaosa Valitsuse sotsiaalhoolekande osakonna kaudu) arvamus. Sanderi vanematega on toimunud mitu vestlust. Kristel P on avaldanud arvamust, et ebaregulaarsed kohtumise isa ja Sanderi vahel pigem kahjustavad last ja ema on seisukohal, et MM töö autojuhina ei võimaldagi korrapärast suhtlemist. Eestkosteorgan on külastanud MM elukohta Tallinnas XXX ja on arvamusel, et elukoht on sobilik paik lapsega kohtumisteks. Tallinna Mustamäe Linnaosa Valitsuse arvamusel on vanemate omavahelised suhted halvad ja vanemad peaksid saavutama mõistliku kokkuleppe isa ja lapse kohtumiste suhtes, sest lapsel on seadusest tulenev õigus suhelda eemal elava vanemaga ning säilitada temaga kontaktid edaspidiseks eluks.

Eestkosteasutuse Kohila valla (Kohila Vallavalitsus sotsiaalhoolekande osakonna kaudu) arvamus. Kohila Vallavalitsuse lastekaitsespetsialist vestelnud avaldajaga ning külastanud lapse ema KR’i (endine nimi P) kodu. Vestlustest selgus, et osapoolte omavahelised suhted on pingelised, milletõttu ei ole omavahel kokkuleppele jõutud. Mõlemad vanemad soovivad lapsele parimat, kuid omavaheliste halbade suhete tõttu on laps muutunud vanemate suhete klaarimise objektiks. Kohila Vallavalitsus ei leia takistusi, miks alaealine SM ei saaks isaga kohtuda. Kohila Vallavalitsus teeb ettepaneku kehtestada isa ja lapse suhtlemise kord vastavalt SM määratud korras esindaja poolt tehtud ettepanekule. Lisaks tuleks MM seada kohustus teatada lapsele ja lapse ema KR’ile, kui isa ei saa lapsega kokkulepitud nädalavahetusel kohtuda.

Kohtumääruse põhjendus ja resolutsioon Kohus, kuulanud ära avaldaja ja asjast puudutatud isikute seisukohad esitatud avalduse suhtes, samuti eestkosteasutuste arvamused, leiab, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

Antud asjas on vaidlus selle üle, et asjast puudutatud isik KR(endine nimi P) keelab avaldajal lapsega suhelda, kuigi avaldaja seda väga soovib. Kohus asub seisukohale, et avaldajal on õigus osaleda lapse kasvatamisel ning suhelda lapsega ka pärast tema ja KR’i kooselu lõppemist, et tagada lapse ja isa kontakti piisav säilimine. Samas tuleb lapsega suhtlemisel lähtuda eelkõige lapse huvidest.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 561 lg 1 kohaselt last puudutavas menetluses peab kohus nii vara kui võimalik ja igas menetlusstaadiumis püüdma suunata asjaosalisi asja kokkuleppel lahendama. Kohus peab asjaosalised võimalikult aegsasti ära kuulama ja juhtima nende tähelepanu võimalusele kasutada perenõustaja abi eelkõige ühise seisukoha kujundamiseks lapse hooldamisel ja tema eest vastutamisel. Kohus suunas antud menetluses MMja KR’i kohtuvälisesse perenõustamisse, et kujundada poolte ühine seisukoht lapse hooldamisel ja tema eest vastutamisel. Perenõustamises avaldaja ja KRlapse kokkusaamiste osas kokkuleppele ei jõudnud. Arutati omavahelisi teravaid suhteküsimusi, kuid lapsega seonduva osas käitusid pooled rahulolematult. Laps on kujunenud avaldajale ja KR’ile vahendiks, kelle abil saab oma võimu teise osapoole üle demonstreerida ning seesugune käitumine ei ole lapse huve arvestav. Eesti Vabariigi lastekaitse seaduse (LaKS) § 28 ja ÜRO Lapse õiguste konventsiooni artikkel 9 punkt 3 kohaselt on lapsel õigus suhelda oma lahus elava vanemaga ning säilitada kontaktid lähedaste inimestega. Kohus leiab, et avaldajal on õigus oma lapsega suhelda ning lapse ema KR ei tohiks avaldajat takistada lapsega suhtlemast. Lapse kokku saamise võimaldamisel isa ja isapoolsete vanavanematega ei ole midagi taunimisväärset ega lubamatut. Keila Linnavalitsus on kontrollinud isapoolsete vanemate elamistingimusi ning leidnud, et lapsel ei ole vanavanemate juures koos isaga viibimine ohtlik ega kahjulik, samuti on kontrollitud avaldaja elamistingimusi avaldaja elukohas ning leitud, et laps võib isaga kohtudes olla ka tema elukohas. Kohus on seisukohal, et kokkusaamiste kindlapiirilise regulatsiooni seadmisel seab see piirid ka isale ning kohustab teda ettenähtud aegadel pojaga tegelema.

Perekonnaseaduse (PKS) § 49 kohaselt on vanematel oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused. PKS § 50 lg 4 kohaselt vanem ei või vanema õigusi teostada vastuolus lapse huvidega. PKS § 52 lg 1 kohaselt lapsest lahus elaval vanemal on õigus lapsega suhelda ning vanem, kelle juures laps on, ei või takistada teist vanemat lapsega suhtlemast. Sama paragrahvi lõige 2 kohaselt kui vanemad ei ole kokku leppinud, mil viisil lahus elav vanem võtab osa lapse kasvatamisest ja temaga suhtlemisest, lahendab vaidluse eestkosteasutus või vanema nõudel kohus. PKS § 58 ja lastekaitse seaduse § 3 kohaselt lapsesse puutuva vaidluse läbivaatamisel lähtub eestkosteasutus või kohus lapse huvidest.

Eeltoodu alusel ning ära kuulanud laste vanemate ja lapse määratud korras esindaja ning tutvunud eestkosteasutuste arvamustega, peab kohus põhjendatuks lubada avaldajal suhelda lapsega igal teisel ja neljandal nädalavahetusel alates laupäeval kl 10-st kuni pühapäeva õhtul kl 18-ni isa MM elukohas. Samuti leiab kohus, et on põhjendatud, et avaldaja võib lapsega suhelda oma elukohas ja oma vanemate elukohas Keilas, kuid arvestades KR’i seisukohti tuleb keelata avaldajal lapse viimine lapse jaoks kõrvaliste ja võõraste isikute elukohta. Kohus leiab, et on põhjendatud lubada avaldajal veeta lapsega enda korralise suvePuse ajal S enda või endapoolsete vanemate elukohas järjestikku 1 nädala või kokkuleppel KR’iga ka rohkem, kuid mitte üle 2 järjestikuse nädala. Kohus kohustab MM’d teatama oma Pusest KR’i igal aastal hiljemalt 31.maiks. Kohus peab põhjendatuks lubada lapsel käia ka oma isa ja isapoolsete vanavanemate sünnipäevadel ning olla koos isaga ühe päeva jõulupühadel, lihavõttepühadel ja jaanipäeval ja käia koos isaga ka lapsele eakohastel muudel üritustel, kuid kohus leiab, et selleks peab avaldaja lapsega ja lapse emaga varem kokku leppima, et mitte takistada lapsel tegemast muid plaane või suhelda oma sõpradega. Lapse kodust viimise ja koju toomise kindlustab MM. Lisaks eeltoodule on avaldajal õigus teada saada oma lapse asukohta ning telefoninumbrit, et lapsega telefoni teel suhelda.

Taimi Kollom Kohtunik