2-06-22062/2 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

(tagaseljaotsus)

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Jaanus Saaremõts

Otsuse tegemise aeg ja koht

18. detsember 2007. a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja

Tsiviilasja number

2-06-22062

Tsiviilasi

AS-i GILD (endine ärinimi AS LHV ; registrikood XXX

asukoht XXX) hagi UAB (registrikood XXX, asukoht XXX)

ja RU(U ; isikukood XXX, elukoht XXX) vastu solidaarselt 1

564 600 krooni ja viiviste saamiseks

Menetlustoimingu tegemise viis

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista UAB-lt ja RU solidaarselt AS-i GILD kasuks 1 638 136,20 krooni (üks

miljon kuussada kolmkümmend kaheksa tuhat ükssada kolmkümmend kuus krooni 20

senti), võttes arvesse, et RU vastutus on piiratud 3 911 650 krooniga (250 000 euroga).

3. Välja mõista UAB-lt ja RU solidaarselt AS-i GILD kasuks viivis 1 564,60 krooni

päevas alates 22.08.2006 kuni põhinõude (1 564 600 krooni) täitmiseni, võttes arvesse,

et RU vastutus on piiratud 3 911 650 krooniga (250 000 euroga).

4. Otsus kuulub viivitamata täitmisele.

Menetluskulude jaotus

Menetluskulud jätta solidaarselt UAB ja RU kanda.

Edasikaebamise kord

Hageja võib otsuse peale esitada põhjendatud apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30

päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei

taotleta selle lahendamist istungil.

Kostjad võivad esitada kaja Harju Maakohtu Kentmanni kohtumajale menetluse taastamiseks 28

päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest.

Asjaolud

AS GILD esitas 22.08.2006 a. hagi UAB ja RU vastu 1 564 600 krooni ja viiviste

saamiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja UAB 23.03.2006 laenulepingu, mille

kohaselt hageja andis UAB-le laenu summas 200 000 eurot ning UAB kohustus laenu koos

intressiga tagastama kolme kuu jooksul laenusumma ülekandmisest UAB pangaarvele.

Intressimääraks leppisid pooled kokku 20% laenusummalt aastas. Laenu tagastamisega

viivitamise korral kohustus UAB lepingu kohaselt tasuma hagejale viivist 0,1% tasumata

laenusummalt päevas.

Tulenevalt hagiavaldusest sõlmisid hageja ja RU 23.03.2006 käenduslepingu, mille kohaselt

RU kohustus solidaarselt UAB-ga tagama kõigi UAB kohustuste täitmise, mis tulenevad

hageja ja UAB vahel 23.03.2006 sõlmitud laenulepingust. RU käenduslepingust tulenev

vastutus on piiratud 250 000 euroga.

Hagiavalduse kohaselt oli laenu tagastamise tähtajaks 23.06.2006. UAB on nimetatud

tähtajaks tasunud üksnes pool laenusummast, s.o. 100 000 eurot ning lepingu järgi tasumisele

kuuluva intressi. Tasumata on 100 000 eurot, s.o. hagi esitamise seisuga Eesti Panga ametliku

kursi järgi 1 564 600 krooni. 26.07.2006 saatis hageja kostjatele nõudeavalduse lepinguliste

kohustuste täitmiseks, milles andis kostjatele tähtaja vastamiseks kolm päeva. Kostjad ei ole

nõudeavaldusele reageerinud.

Hagi esitamise ajaks on UAB viivitanud laenusumma maksmisega 47 päeva ning hageja

viivisenõue perioodi 24.06.2006 kuni 09.08.2006 eest moodustab 73 536,20 krooni (0,1%

päevas ehk 1 564,60 krooni päevas). Lähtuvalt eeltoodust ning võlaõigusseaduse (VÕS) § 76

lg-st 1, § 82 lg-st 1, §-st 100, § 101 lg 1 p-dest 1 ja 6, § 108 lg-st 1, § 113lg-st 1 ja § 145 lg-st

1 palub hageja kostjatelt hageja kasuks solidaarselt välja mõista lepinguline võlgnevus

1 564 600 krooni ja viivised 73 536,20 krooni, kokku summas 1 638 136,20 krooni. Samuti

palub hageja kostjatelt solidaarselt välja mõista viivis 1 564,60 krooni päevas alates

10.08.2006 kuni võlgnevuse tasumiseni.

Kohus saatis Justiitsministeeriumi kaudu kostjatele hagiavalduse ja sellele lisatud tõendid

ning andis tähtaja vastamiseks. Kostjad ei ole hagile ettenähtud korras vastanud, vastamiseks

ettenähtud aja pikendamist ei ole taotlenud. Kostjaid on hoiatatud, et mittevastamisel võib

kohus teha nende kahjuks tagaseljaotsuse.

Kohtu põhjendused

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg-te 1 ja 3 kohaselt võib kohus hageja

taotlusel või omal algatusel, istungit pidamata, hagi tagaseljaotsusega rahuldada

hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele

kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja

esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

TsMS § 444 lg 1 kohaselt kirjeldava osa võib jätta välja tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul

põhinevast otsusest, välja arvatud juhul, kui on alust eeldada, et otsus kuulub tunnustamisele

ja täitmisele ka väljaspool Eesti Vabariiki. Põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik

põhjendus. Kuivõrd kohtul on alust arvata, et otsus kuulub tunnustamisele ja täitmisele ka

väljaspool Eesti Vabariiki, on kohus otsuses märkinud ka kirjeldava osa. Kohus leiab, et hagi

on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud.

AS i LHV (nüüd AS GILD ) ja UAB vahel 23.03.2006 sõlmitud laenulepingust ning hageja

ja RU vahel 23.12.2005 sõlmitud käenduslepingust nähtub, et poolte vahel on võlasuhe.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg-s 2 on sätestatud, et leping on lepingupooltele täitmiseks

kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või

seadusele kindlaks määratud tähtpäeval. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine

võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS §

108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle

täitmist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib

võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks

muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94

sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud

kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga

ettenähtud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Vastavalt VÕS § 145 lg-le 1

kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt,

kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei

saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt käendaja vastutab

käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate

tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti

lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. Võla

põhivõlgnikult sissenõudmisega seotud kulude hüvitamise eest vastutab käendaja, kui talle

anti sissenõudmise kavatsusest õigeaegse teatamisega võimalus neid kulusid vältida. Esitatud

tõendite põhjal ei ole kostjad lepingutest tulenevaid kohustusi täitnud kohustust täitnud.

Tuginedes eeltoodule leiab kohus, et hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult

põhjendatud. Kostjatelt kuulub solidaarselt väljamõistmisele võlgnevus 1 564 600 krooni ja

viivised 73 536,20 krooni, kokku summas 1 638 136,20 krooni, võttes arvesse, et RUvastutus

on piiratud 3 911 650 krooniga (250 000 euroga).

TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega hagis esitada selliselt, et

taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud,

väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina

põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Kuigi hageja taotleb viivise väljamõistmist alates

09.08.2006, leiab, kohus et nimetatud ajal oli viivis juba sissenõutavaks muutunud, kuid

TsMS § 367 alusel saab viivist täielikult või osaliselt protsendina nõuda alates hagi

esitamisest. Vastavalt TsMS §-le 367 ning AS i LHV (nüüd AS GILD ) ja UAB vahel

23.03.2006 sõlmitud laenulepingu punktile 5.2. tuleb kostjatelt hageja kasuks solidaarselt

välja mõista viivis 1 564,60 krooni (0,1% põhinõudelt) päevas alates 22.08.2006 kuni

põhinõude (1 564 600 krooni) täitmiseni, võttes arvesse, et RU vastutus on piiratud 3 911 650

krooniga (250 000 euroga).

Menetluskulude väljamõistmisel lähtub kohus TsMS § 162 lg-st 1 mille kohaselt kannab

hagimenetluses kulud isik, kelle kahjuks otsus tehti. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja

menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust

lõpetavas määruses. Kohus leiab, et menetluskulud tuleb jätta solidaarselt kostjate kanda.

TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult

menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse

jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja

menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning

kulusid tõendavad dokumendid.

TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta

viivitamata täidetavaks. Kostja võib antud otsusele esitada kaja otsuse resolutsioonis märgitud

korras. Kohus selgitab, et kaja peab vastama TsMS § 416 nõuetele ning sellega koos peab

kostja esitama kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajaliku (kirjalik vastus ja tõendid).

Kajalt tuleb tasuda kautsjonit summas mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte

vähem kui 200 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (TsMS § 142 lg 2), välja arvatud

juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele sõltumata sellest kas

kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli

mõjuv põhjus või mitte. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele kas

SEB Eesti Ühispangas (konto nr 10220034799018) või Hansapangas (konto nr

221013921094), mõlemal viitenumber 3100057358.

Jaanus Saaremõts

Kohtunik