2-07-35704/10 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number 2-07-35704 Otsuse tegemise aeg ja koht

21. detsembril 2007. a, Jõhvi kell 14.00 Kohus Viru Maakohus Kohtunik Viktor Brügel Kohtuasi M Z hagi L N vastu elatise nõudes Kohtuistungi toimumise aeg

11. detsembril 2007.a kell 14.00 Menetlusosalised Hageja:

Kostja:

M Z (IK xxx; elukoht: xxx)

L N (IK xxx; elukoht: xxx)

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Välja mõista kostjalt L N ’lt hageja M Z kasuks elatis poolte poja M N (IK xxx) ülalpidamiseks alates 18.09.2007.a igakuiselt summas 1 800 (üks tuhat kaheksasada) krooni, kuid Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga muutumisel mitte vähem kui ½ Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära, kuni poja M täisealisuseni s.o. 12.11.2015.a. või kuni vanema tervisliku või varalise seisu või lapse vajaduste muutumiseni.

3. Jätta menetluskulud kummagi poole enda kanda.

4. Kohtuotsus kuulub täitmisele viivitamatult.

Edasikaebe kord

Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.

I Asjaolud ja menetluse käik

1. Hageja poolt Viru Maakohtule 18.09.2007.a esitatud hagiavalduse kohaselt on poolte abielu sõlmitud 31.01.2003.a. Kooselust on sündinud 12.11.1997.a. poeg M N . Poolte abielu on lahutatud 19.02.2007.a. Laps on hageja ülalpidamisel ning kostja materiaalselt ei toeta. Hageja palub kostjalt välja mõista elatise miinimumsummas (tl 1-6).

2. Kostja oma 11.10.2007.a. kirjalikus vastuses kohtule hagi ei tunnista. Kostja selgitas vastuses, et laps sündis väljaspool abielu ning tema nõusolekul kanti ta sünniakti lapse isana. Kostja eeldab, et ei ole lapse isa. Abielu hageja ja kostja vahel sõlmiti eesmärgil, et kostja saaks sõita tööle USA-sse. Abielu jooksul sai kostja avarii tõttu vigastada ning jäi töövõimetuks. Peale avariid nõuab kindlustusfirma kostjalt 152055 krooni. Peale lahutust oli poolte vahel kokkulepe, et hagejale jääb nende kooselu ajal soetatud vara, kostja tasub igakuiselt 400+ 864,22 krooni pangakohustuste alusel, mis tekkisid poolte abielu ajal. Kokku moodustavad kostja kulutused hagejale 1264,22 krooni tingimusel, et hageja ei hakka kostjalt nõudma elatist. Kostja arvestuste kohaselt tema igakuised kulutused moodustavad 4465-5065 krooni (suvi-talv). Kostja leiab, et elatis summas 1800 krooni on kostja jaoks liialt suur ning kostjal pole inimesi, kes teda aitaksid. Hagejal on seevastu vanemad, kes teda materiaalselt aitavad ja hageja saab ka lapsetoetust. Kostja oleks nõus tasuma lisaks summale 1264,22 krooni veel 500 krooni (tl 15-17).

3. Hageja oma kirjalikus vastuses kostja vastusele kostja vastuväidetega ei nõustu. Kostja isadus on tuvastatud. Kostja on viidanud oma kulutustele, kuid vastusest ei nähtu tema sissetulek. Hageja saab igakuiselt lapsetoetust 300 krooni (tl 34).

II Kohtuistung

4. Kohtuistungil jäi hageja esitatud hagiavalduse juurde. Juhul kui seaduses ettenähtud elatise miinimumsumma muutub, taotleb hageja elatise muutmist vastavalt miinimumile. Kostja maksab igakuiselt 400 krooni, kuid hageja maksab omapoolselt iga kuu 337 krooni juurde kostja emale laenu katteks ning lapse ülalpidamiseks hageja kostjalt raha ei saa.

5. Kohtuistungil kostja selgitas, et poolte laps elab normaalsetes tingimustes ning hagejat aitab hageja vanaema. Kostja keskmine sissetulek on 5960 krooni ning tema kulutused on suurenenud, kuna ta üürib korterit. Kostja leiab, et kuna hageja tahtis last saada, siis kasvatagu teda ise. Kostja palus jätta hagi rahuldamata.

III Kohtu põhjendused

6. Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, läbi vaadanud hagiavalduse ja kostja vastuse ning ära kuulanud kohtuistungil hageja ja kostja seletused, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele.

7. Kohus tuvastas, et hagejal ja kostjal on ühine alaealine laps M K (tl 3). Kohtla-Järve Linnavalitsuse korraldusega nr 146 28.01.2002 on lubatud muuta alaealise M K perekonnanime ning kinnitatud alaealise M K uueks perekonnanimeks N (tl 4). Poolte abielu on sõlmitud 31.01.2003.a. ja lahutatud 19.02.2007.a (tl 2 ja 6).

8. Hageja palub kostjalt välja mõista elatis miinimumsummas 1800 krooni. Hagi on esitatud 18.09.2007.a. (tl 1).

9. Perekonnaseaduse (PkS) § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja abi vajavat töövõimetut täisealiseks saanud last. Eeltoodust nähtub, et vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et laps saab kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise. Nimetatud kohustusele vastab lapse õigus saada ülalpidamist. Kui vanem ei täida PkS §-s 60 sätestatud ülalpidamiskohustust vabatahtlikult, siis on teisel vanemal PkS § 61 lg 1 alusel õigus nõuda kohustust rikkunud vanemalt elatist kohtu kaudu.

10. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-57-04 (RT III, 2004, 12, 155) leidnud, et ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist ka siis, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt.

11. PkS § 61 lg 4 kohaselt ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool (1/2) Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (2007.a. on kuupalga alammäär 3 600 krooni, millest ½ on 1800 krooni). PkS § 61 lg 2 kohaselt määratakse igakuine elatusraha kindlaks lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. PkS § 61 lg 5 ja

6 sätestavad asjaolud, mil on võimalik elatist vähendada alla seaduses ettenähtud miinimumsuuruse.

13. Sotsiaalministeeriumi ülesandel Eesti Statistikaameti leibkonnauuringute materjalide alusel 2000-2003.a. kohta E.-M. Tiidu poolt koostatud „ Lapse ülalpidamiskulude arvutamise metoodika“ kohaselt (http://www.sm.ee/est/HtmlPages/Lapse%C3%BClalpidamisk_SM_ene _margit/$file/Lapse%20%C3%BClalpidamisk_SM.ppt) moodustasid linnas elava 7-13 aastase terve lapse igakuised ülalpidamiskulutused 2000-2003.a. keskmiselt 2182 krooni. Kuid miinimumpalga jätkuv suurenemine ja selle sidumine kuupalga alammääraga annab tunnistust, et üldine elukallidus ja ka lapse reaalsed ülalpidamiskulutused on Eestis peale 2003.aastat tunduvalt kasvanud. Seega on hageja nõue lapsele ülalpidamiseks vajaliku elatise väljamõistmiseks vähemalt seaduses ettenähtud miiniumsummas objektiivselt põhjendatud ning selle vähendamine alla miinimumi on võimalik ainult ettenähtud erandjuhtudel (PkS §-s

61 lg 5 ja 6).

14. Kohus leiab, et kostja poolt esitatud tõendite alusel on PkS § 61 lg 6 p 1 alusel tõendatud üks asjaolukostja osaline töövõimetusmis võimaldaks elatise suurust vähendada alla seaduses ettenähtud miinimumsuuruses. Arstliku ekspertiisi 27.11.2007.a. otsusega on kostjal tuvastatud püsiv osaline töövõimetus töövõime kaotusega 20 % (tl 50). Samas kohus leiab, et kuna nimetatud asjaolu võimaldab kostjal siiski töötada ja teenida keskmist töötasu, mis ületab miiniumpalga kahekordselt (tl 48), siis kostja osaline töövõimetus ei saa käesoleval olla põhjuseks, mis tingiks kostjalt poolte lapse ülalpidamiseks vajaliku elatise vähendamise alla seaduses ettenähtud miinimumsuuruse. Kohus ei vaidlusta kostja poolt esitatud tõenditest nähtuvaid igakuiseid väljaminekuid, kuid leiab, et elatise väljamõistmata jätmiseks vähemalt seaduses ettenähtud miinimumsummas ei ole need arvessevõetavad.

15. Vanemaga koos mitteelavatel lastel, aga ülalpidamisasjas samuti kogu ühiskonnal, on seadusest tulenevalt õigustatud ootus, et ka lahuselav vanem hoolitseks oma lapse kasvamise, arengu ja õpinguteks vajaliku ülalpidamise eest vähemalt seaduses ettenähtud miinimumsumma ulatuses. Kostja väide, et kuna hageja tahtis last, siis kasvatagu seda ise, näitab, et kostja ei saa oma lapse ootustest aru. Kohus selgitab kostjale, et tal on perekonnaseaduse § 50 lg 1 tulenev kohustus ja õigus oma last kasvatada ja tema eest hoolitseda. Kostja väidet, et ta võib lapse isa mitte olla, loeb kohus paljasõnaliseks.

16. Eeltoodust tulenevalt kohus leiab, et ei ole võimalik nõustuda kostja vastuväidetega maksta laste ülalpidamiseks elatist alla seaduses ettenähtud miinimummäära ning kohus rahuldab hagi.

IV Menetluskulud

17. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 164 lg 1 ja 3 kohaselt hagilises perekonnaasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Ülalpidamisasjas võib kohus menetluse tulemusest sõltumata jätta menetluskulud täielikult või osaliselt kostja kanda, kui kostja on põhjustanud menetluse seetõttu, et ta ei ole andnud täielikku teavet oma sissetuleku ja vara kohta.

18. Kohtu hinnangul käesolevas asjas ei esine aluseid menetluskulude jätmiseks kostja kanda. Seega kannab kumbki pool oma menetluskulud ise.

Kohtunik Viktor Brügel