2-07-46217/4 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

2-07-46217

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus

Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Eveli Vavrenjuk Otsuse tegemise aeg ja koht

20. detsember 2007.a. Tartu Kohtumaja Tsiviilasja number 2-07-46217 Tsiviilasi Eesti Vabariik (Sotsiaalkindlustusameti Tartu Pensioniameti kaudu) hagi X vastu 31 355,00 krooni nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad • hageja Eesti Vabariik Sotsiaalkindlustusameti Tartu Pensioniameti kaudu; • hageja esindaja Kaja Oksa (asukoht Põllu 1 a, 50303 Tartu); • kostja X Kohtuistungi toimumise aeg kirjalik menetlus RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Eesti Vabariik (Sotsiaalkindlustusameti Tartu Pensioniameti kaudu) hagi X vastu 31 355,00 krooni nõudes.

2. Välja mõista X 31 355,00 krooni (kolmkümmend üks tuhat kolmsada viiskümmend viis krooni) Eesti Vabariigi kasuks.

Kohtuotsus kuulub viivitamatult täitmisele.

Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud Xi kanda.

Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Edasikaebamise kord X võib kohtuotsuse peale esitada kaja Tartu Maakohtule 14 päeva jooksul, alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Eesti Vabariik võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED Eesti Vabariik (Sotsiaalkindlustusameti Tartu Pensioniameti kaudu) esitas 05. novembril 2007 Tartu Maakohtusse hagiavalduse X vastu 31 355,00 krooni nõudes.

05. märtsil 2007 jõustunud Tartu Maakohtu Valga kohtumaja 27. veebruari 2007 otsusega kriminaalasjas nr 1-06-11008 tunnistati X süüdi KarS § 118 p 1 järgi ning talle mõisteti karistuseks vabaduse kaotus neli aastat ja kuus kuud. A.H. sai kuriteo tagajärjel eluohtliku tervisekahjustuse. Sellest tulenevalt oli ohvril õigus kuriteoohvri riiklikule hüvitisele.

Sotsiaalkindlustusameti Tartu Pensioniameti 31. mai 2007 otsusega määrati A.H. ale igakuiselt kuriteoohvri riiklik hüvitis tagasiulatuvalt alates 18. juulist 2006. 31. oktoobri 2007 seisuga on A.H. `ale välja makstud hüvitist summas 31 355,00 krooni. Ohvriabi seaduse (OAS) § 31 lg. 1 kohaselt läheb hüvitise saaja õigus nõuda kahju hüvitamist kuriteoga tekitatud kahju eest vastutavalt isikult hüvitisena makstud summa ulatuses üle riigile.

Tulenevalt eeltoodust palub hageja kostjalt välja mõista summa 31 355,00 krooni ning jätta kohtukulud kostja kanda.

KOHTU PÕHJENDUSED Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

Kohus tegi kostjale ülesandeks hiljemalt 20 päeva jooksul hagi kättetoimetamisest kohtule kirjalikult teatada, kas ta tunnistab hagi, millised on vastuväited hagile ja neid vastuväiteid kinnitavad tõendid. Kostjat hoiatati, et kohtule tähtaegselt vastamata jätmise korral on kohtul õigus teha hageja kasuks tagaseljaotsus. Toimiku materjalidest nähtub, et kohtu teade on 15.11.2007 kostjale allkirja vastu kätte toimetatud. Määratud tähtajaks kostja kohtule kirjalikult vastanud ei ole.

OAS § 3 lg 1 kohaselt on ohvriabiteenus avalik teenus, mille eesmärgiks on hooletuse või halva kohtlemise, füüsilise, vaimse või seksuaalse vägivalla ohvriks langenud isikute toimetulekuvõime säilitamine või parandamine. Sama seaduse § 9 lg 1 kohaselt on hüvitist õigus saada Eesti Vabariigi kodanikul, kelle vastu on toime pandud vägivallakuritegu. Tulenevalt OAS § 8 lg-st 1 on vägivallakuritegu otseselt isiku elu või tervise vastu toimepandud kriminaalkorras karistatav tegu, mille tagajärjeks on kannatanu surm, raske tervisekahjustus või vähemalt kuus kuud kestev tervisehäire. Tartu Maakohtu Valga kohtumaja 27. veebruari 2007 otsusega (tl 8–9) kriminaalasjas nr 1-06-11008 mõisteti süüdi X KarS § 118 lg 1 alusel, mille kohaselt oli ohvrile tekitatud eluohtlik tervisekahjustus. Kohtuotsuse jõustumisega tekkis A.H. `al õigus kuriteoohvri riiklikule hüvitisele.

Vastavalt OAS §-le 18 otsustab hüvitise maksmise Sotsiaalkindlustusamet. 31.mai 2007 Sotsiaalkindlustusameti Tartu Pensioniameti otsusega nr 00075K (tl 6–7) määrati A.H. `ale alates

18. juulist 2006 igakuiselt püsivast töövõimetusest tuleneva kahju hüvitise maksmine.

OAS § 31 lg 1 kohaselt läheb pärast hüvitise maksmist hüvitise saaja õigus nõuda kahju hüvitamist kuriteoga tekitatud kahju eest vastutavalt isikult hüvitisena makstud summa ulatuses üle riigile. Sotsiaalkindlustusameti Tartu Pensioniameti poolt esitatud tõendi (tl 5) kohaselt on A.H. `ale seisuga 31. oktoober 2007 makstud välja riiklik kuriteo hüvitis summas 31 355,00 krooni. Arvestades eeltoodut, rahuldab kohus tagaseljaotsusega Eesti Vabariik (Sotsiaalkindlustusameti Tartu Pensioniameti kaudu) hagi X vastu 31 355,00 krooni nõudes.

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 468 lg 1 p-le 2 tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse. Seega kuulub käesolev otsus viivitamatult täitmisele.

TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 3 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.

Tulenevalt TsMS § 162 lg-st 1 kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lg 1 alusel kannab antud asjas menetluskulud kostja.

Kohtunik