2-07-34091/4 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

2-07-34091

1(5)

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja asukoht: Tartu mnt 85, 15083 Tallinn Kohtukoosseis kohtunik Raivo Einula (92) Otsuse tegemise aeg ja koht

20. detsember 2008. a, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number 2-07- 35712 Tsiviilasi xxx versus xxx elatise nõudes tütre xxx ülalpidamiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: xxx (isikukood xxx, elukoht xxx Tallinnas), viibis kohtuistungil Hageja esindaja: xxx (isikukood 3xxx, elukoht xxx Tallinnas), viibis kohtuistungil Kostja: xxx (isikukood xxx, elukoht xxx Tallinnas), ei viibinud kohtuistungil Kostja esindaja: vandeadvokaadi vanemabi Gennadi Kull (asukoht Rävala pst 8 C - 104 Tallinnas), viibis kohtuistungil Kohtuistungi toimumise aeg

12. detsember 2007. a

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi.

2. Välja mõista xxx xxx kasuks igakuine elatis lapse xxx ülalpidamiseks summas 3000 (kolm tuhat) krooni tagasiulatuvalt alates 01.02.2007. a kuni lapse täisealiseks saamiseni 25.08.2015. a või kuni elatise suuruse muutmiseni.

3. Kohtuotsus kuulub viivitamatule täitmisele tagasiulatuvalt alates 01.02.2007. a summas 1800 krooni kuus. Ülejäänud osas muutub otsus täidetavaks alates jõustumisest. Kohtukulude jaotamine Kõik menetluskulud jätta kostja kanda.

Edasikaebamise kord Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule

30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest TsMS § 632 lg 1 alusel. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohtuotsuse koopia väljastatakse menetlusosalistele posti teel alates 21. detsembrist

2-07-34091

2(5) 2007. a.

HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED

Hagiavalduse (saabus 06.09.2007) kohaselt poolte kooselust on neil ühine laps, 20.11.1997 sündinud tütar xxx, kes elab hageja juures. Kostja elab eraldi ega osale lapse ülalpidamises. Kõik lapse ülalpidamisega seonduvad kulutused peab kandma hageja. Laps on allergiline ning vajab seetõttu pidevat meditsiinilist abi ja on seega erivajadustega. Hageja elab kolmetoalises, hageja vanematele kuuluvas korteris koos lapse ja vanematega. Hageja palub tagasiulatuvalt alates 01.02.2007 välja mõista kostjalt igakuine elatusraha summas 3 000 krooni. Hageja töötab ettevõttes xxx ja saab kuus 5900 krooni töötasu. Hagi kohaselt kulutused lapse ülalpidamiseks ulatuvad arvestuslikult 6 000 kroonini kuus. Sellest poole peaks maksma kostja. Hagiavalduse kohaselt lapse ülalpidamiskulud ühes kuus on:

1. Kommunaalteenused 500 krooni

2. Toitlustus, arvestades lapse erivajadusi 2 500 krooni

3. Kulutused haridusele (kool) 500 krooni

4. Riided, jalatsid 500 krooni

5. Ravimid, vitamiinid, elektriravi, ujumine 1000 krooni

6. Transpordikulutused 150 krooni

7. Meelelahutuskulud (üritused, vaba aja sisustamine) 700 krooni

8. Muud kulud (telefon) 150 krooni

Hagiavalduses andmeid kostja sissetulekute kohta hageja ei esitanud, samuti ei taotlenud ta kohtu kaasabi vastavate tõendite väljanõudmiseks, kinnitades, et kostja sissetulekutest ta ei ole teadlik. Hagiavalduse juurde esitas hageja koopia lapse sünnitunnistusest (lk 3); väljavõtte rahvastikuregistrist (lk 4), mis kinnitab, et xxx elukoht puudub; xxx palgatõendi (lk 5), mis kinnitab, et hageja keskmine töötasu on 5903 krooni; arvete ja väljaminekuid kinnitavate kviitungite jm maksedokumentide koopiad (lk 6-18). Pärast kostja vastust (lk 30-31) hagile esitas hageja selle kohta oma täiendava seisukoha (lk 40- 41), milles osundas, et oma vastuses ei esitanud kostja tõendeid ja isegi ei teatanud kohtule ja hagejale oma ainelisest seisust ja sissetulekutest, mis näitab kostja soovi hiilida kõrvale oma kohustustest või venitada kohtumenetlust. Kostja poolt kohtule esitatud dokumentaalne tõend (ilmuda vangistust kandma Norra vanglasse) ei tõenda kostja ainelist olukorda selles mõttes, et see ei saa olla hagi rahuldamatajätmise aluseks. Kostja, olles töövõimeline, omas eeldatavalt sissetulekut enne õiguserikkumist, st enne kinnipidamist, ja ta omab sissetulekut ka edaspidi. Kostja maksuvõimelisusele viitab ka asjaolu, et kostja leidis võimaluse sõlmida kokkulepe huve esindava advokaadiga. Kui kostja isana oleks võtnud osa lapse ülalpidamisest, olnuksid kõik lapse vajadused rahuldatud. Hageja on sunnitud kasutama oma lähedaste (ema, venna, sõprade) abi, et rahuldada lapse vajadused. Kostja on lapse vajadusteks minevaid kulutusi tõlgendanud tendentslikult. Kostja on viinud lapse jaoks tehtavad kulutused miinimumini, millega hageja ei nõustu.

Kohtus jäi hageja esitatud nõude juurde ja kinnitas, et kümne aasta jooksul ei ole kordagi kerkinud küsimust sellest, kas kostja on lapse isa või mitte. Hageja elas kostjaga koos 1997- 2001. Pärast tütre sündi läksid hageja ja kostja koos perekonnaseisuasutusse, kus kostja

2-07-34091

3(5) nõustus enda kandmisega lapse isaks. Alates 2004 ei ole hageja kostjalt lapse ülalpidamiseks elatist saanud. Hagejale teadaolevalt on kostjal Norras auto ja eluruum. Kostja ei ole tõendanud suutmatust maksta 3000 krooni suurust elatusraha kuus. Hageja ei palunud ka kohtu abi nõudmaks välja tõendeid, mis võiksid tuua selgust kostja varanduslikku olukorda.

KOSTJA VASTUVÄITED JA SEISUKOHAD

Kostja esitas hagile kirjaliku seisukoha ja vastuväited (lk 30-31), milles teatas, et soovib esitada vastuhagi põlvnemise tuvastamiseks, kuna kostjani on jõudnud kuuldused, et laps ei põlvne temast. Kostja palus jätta hagi rahuldamata PKS § 61 lg 6 p 3 alusel. Kostja ei nõustunud ka nõutava elatusraha suurusega. Kostja arvates on hageja väide lapse jaoks tehtavate kulutuste olemuse ja nende suuruse kohta paljasõnaline. Hageja on jätnud tõendamata enda sissetulekute suuruse ja lapsele tehtavad kulutused. 6000 krooni ühes kuus kümneaastase tüdruku kohta on põhjendamatult suur.

Kostja arvates moodustavad lapsele tehtavad reaalsed kulutused 2319 krooni kuus. Seega pool sellest oleks 1155 krooni. Kostja majanduslik olukord ei võimalda tal maksata lapsele elatist, sest ta peab 14.12.2007 minema Norrasse vangistust kandma. Tema karistusaja pikkus on kolm aastat ja 40 päeva. Vanglas viibides puuduvad kostjal rahalised vahendid elatise maksmiseks. Ka puudub kostjal vara, mida saaks realiseerida või muuta tulutoovaks. Kostja teenis endale elatist põhiliselt juhutöödega ning kulleriks olemisega. Kostja oli narkokuller, mille eest ta saigi karistada.

Hageja, kes saab 5900 krooni kuus palka, varanduslik seisund on tunduvalt parem kostja omast. Hageja on jätnud põhjendamata eluasemele tehtavate kulutuste suuruse (500 krooni kuus). Kostjal tulnuks oma korteri kasutuse eest tasuda kommunaalmakseid olenemata sellest, kas ta seal elab või mitte. Kümneaastase lapse eluasemekuludeks linnas kulub 191 krooni. Samuti leidis kostja, et ülepaisutatud ja põhjendamatult suured on kulutused toidule summas 2500 krooni kuus. 2007. aastal on kuupalga alammääraks 3600 krooni kuus ning täiskasvanud inimene peab sellest summast kandma kõik maksed, sh kulutused eluasemele, toidule ja riietusele.

Kümneaastase lapse toidule väljaspool kodu kulub 191 krooni ja kodus 516 krooni kuus, kokku 707 krooni kuus. Riietele kulub 202 krooni kuus. Kostja on leidnud, et põhjendatud kulud lapsele on 2150 krooni kuus, millest pool on 1075 krooni. Kostjal on hetkel väga halb majanduslik olukord. Kostja seadis kahtluse alla ka hageja poolt esitatud arved (MTÜ Noortekeskusele makstud summa, raviteenuste arved, interneti, STV ja Kaabel TV arved. Samuti peab kostja põhjendamatuks aluspesu ostmise, kuna ei mõista, miks seda on vaja osta nii suures koguses.

Kostja esitas koopia kutsest (lk 33), mis kinnitab, et kostja peab minema karistust kandma Norra Vanglasse 14.12.2007 kell 12:00. Tal tuleb kanda 3 aastat vangistust, millest arvestatakse maha

40 päeva eelvangistuses viibitud aega. Tingimisi enne karistusaja lõppemist vabaneda on võimalik siis, kui on ära kantud 2/3 karistusaega, seega kaks aastat. Kostja ei esitanud oma vastuväidete kinnituseks ühtki asjakohast tõendit, samuti ei taotlenud ta kohtu abi tõendite väljanõudmisel. Kohtus ütles kostja esindaja, et hagi tuleb jätta täielikult rahuldamata.

Kohtuistungil avaldasid menetlusosalised soovi asja menetlus kohtuotsuse tegemisega lõpetada.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Kohus, kuulanud ära poolte seisukohad ning tutvunud kõigi asjas esile toodud asjaoludega ja esitatud dokumentaalsete tõenditega, leiab, et hagi elatise nõudes on põhjendatud ja tuleb rahuldada.

2-07-34091

4(5) Perekonnaseaduse (PKS) § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last. PKS § 61 lg 1 sätestab, et kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel temalt välja lapsele elatise nõude esitanud vanema kasuks. Sama § lg 2 kohaselt määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes mõlema vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. PKS § 61 lg 4 kohaselt ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, lg 5 ja 6 kohaselt võib kohus vähendada elatise suurust vähendada alla 4. lõikes nimetatud suuruse, kui vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel selles suuruses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps; vanem, kellelt elatist nõutakse, on töövõimetu või lapsel on piisav sissetulek või ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused.

Kohtu arvates on kostja argumendid hagiga mittenõustumisel vasturääkivad. Kostja ei ole esitanud nõuetele vastavat avaldust vanema kande tühistamiseks ja lapse, kellele elatist nõutakse, kostjast põlvnemise tuvastamiseks, mistõttu need argumendid jäävad kui paljasõnalised, tähelepanuta. Samas on kostja aktiivselt asunud diskuteerima elatise suuruse üle, kusjuures ühes ja samas vastulauses esitanud erinevaid arvamusi (1155 krooni ja 1075 krooni). Sisuliselt on kohtu arvates kostja võtnud õigeks elatusraha maksmise vajaduse ja kohustuse, kuid vaidlustanud summa suurust.

Kostja ei ole tõendanud enda vastuväidete alust ühegi dokumendiga ega ole nõudnud tõendite esitamist vastaspoolelt või taotlenud kohtu abi mingite tõendite väljanõudmiseks. Vangistusse minek ei tähenda, et isikut ei rakendata seal tööle. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kuna asjas ei ole leidnud tõendamist mitte ükski PKS § 61 lg 4 nimetatud asjaoludest, puudub kohtul alus mõista elatist välja alla PKS § 61 lg 4 sätestatud minimaalmäära.

Kohus leiab, et ka kostja väited tema ebapiisava sissetuleku või nende puudumise kohta ei ole aluseks mõista elatist välja väiksemas ulatuses kui pool lapse reaalsetest ülalpidamiskuludest. Kostja ei ole tõendanud oma varatust, püsivat töövõimetust ega muul alusel objektiivset suutmatust hankida ülalpidamiskohustuse täitmiseks vajalikku sissetulekut. Kohus leiab, et üksnes kostja poolt esitatud teatis vangistusse mineku kohta ei saa olla asjaoluks, mis kinnitaks tema võimetust omada vara (raha) või saada sissetulekut ning täita seega tütre ülalpidamiskohustust.

Kostja ei olnud ju vanglas ajal, mille eest tagasiulatuvalt elatist nõutakse. Üldiselt on teada hinnatase ja maksude suurus Norra Kuningriigis. See ei ole kõrvutatav hindadega Eestis, samuti maksude suurusega. On ebatõenäoline, et isik viibib Norras lihtsalt niisama, omamata mingit raha ja sissetulekuid. Kohtu käsutuses puuduvad tõendid, mis kinnitaks, et kostjal esineks töövõime püsiv kaotus või puue või et ta ei saaks või ei võiks teenida sissetulekut isegi vanglatingimustes. Kostja on küll hagejale ette heitnud, et ta ei ole tõendanud lapse jaoks tehtavaid kulutusi, kuid jätnud samas ka ise täielikult tõendamata enda poolt tehtavad kulutused ja analüüsimata enda sissetulekud ja väljaminekud.

Kostja ei ole andnud täielikku ja usutavat ülevaadet oma väljaminekute kohta, mis omakorda tekitavad kohtul kahtlusi tema sissetulekute õigsuses ja tegelikkusele vastavuses. Kohus leiab, et puuduvad alused hagi rahuldamata jätmiseks või hagetava elatise vähendamiseks. Kohus peab õiglaseks ja mõistlikuks rahuldada elatusraha väljamõistmine kostjalt summas 3000 krooni kuus tagasiulatuvalt alates 01.02.2007. Kohtu arvates on sellise suurusega elatise väljamõistmine vastavuses kümneaastase tütarlapse huvide ja vajadustega. Lapse vajaduste ja vanemate varalise seisundi muutmisel on hagejal võimalus esitada PKS § 61 lg 3 alusel nõue elatise suuruse muutmiseks.

2-07-34091

5(5) PKS § 70 lg 1 sätestab, et kui isik ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest. PKS § 70 lg 2 annab kohtule õiguse hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust. TsMS § 468 lg 3 kohaselt kuulutab kohus elatise väljamaksmise otsuse viivitamata täidetavaks hagejale hädavajalikus ulatuses. Kohus asub seisukohale, et otsus tuleb kuulutada viivitamatult täidetavaks tagasiulatuvalt alates 01.02.2007. a summas 1800 krooni kuus. Ülejäänud osas muutub otsus täidetavaks alates kohtuotsuse jõustumisest. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kasuks otsus tehti, Kuna otsus on tehtud hageja kasuks, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.

Raivo Einula kohtunik