Legislator Case Law & Legislation
2-07-47543/3 AI generated

2-07-47543/3 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Case Number 2-07-47543/3
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Välja mõista X MTÜ Eesti Liikluskindlustuse Fond kasuks kahjuhüvitis 3680 Välja mõista X MTÜ Eesti Liikluskindlustuse Fond kasuks alates 08.11.2007

Legislator headnote

AI generated

2-07-47543/3 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja: Välja mõista X MTÜ Eesti Liikluskindlustuse Fond kasuks kahjuhüvitis 3680 Välja mõista X MTÜ Eesti Liikluskindlustuse Fond kasuks alates 08.11.2007

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

Tsiviilasi nr 2-07-47543

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Hiie Lindmets

Otsuse avalikult teatavaks-

tegemise aeg ja koht

19. detsember 2007, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-07-47543

Tsiviilasi

MTÜ Eesti Liikluskindlustuse Fond hagi X vastu 3680

krooni ja viivitusintressi nõudes

Menetlusosalised ja nende

esindajad

hageja MTÜ Eesti Liikluskindlustuse Fond (RK 80206477,

asukoht Mustamäe tee 44 10621 Tallinn), esindaja: Kristel

Tähhe-Kaljulaid, Lindorff Eesti AS, Rävala pst 5 10143

Tallinn;

kostja X

Kohtuistungi toimumise aeg

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada MTÜ Eesti Liikluskindlustuse Fond hagi X vastu.

2. Välja mõista X MTÜ Eesti Liikluskindlustuse Fond kasuks kahjuhüvitis 3680

(kolm tuhat kuussada kaheksakümmend) krooni ning 07.11.2007 seisuga

sissenõutavaks muutunud viivitusintress 735 (seitsesada kolmkümmend viis)

krooni.

3. Välja mõista X MTÜ Eesti Liikluskindlustuse Fond kasuks alates 08.11.2007

sissenõutavaks muutuv viivitusintress protsendimääraga 0,0082% päevas

põhinõudelt, iga tasumisega viivitatud päeva kohta kuni põhinõude kohase

täitmiseni.

4. Jätta MTÜ Eesti Liikluskindlustuse Fond menetluskulud X kanda.

5. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Menetluskulude kindlaksmääramine

Menetlusosaline võib nõuda Tartu Maakohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist

lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates lahendi

jõustumisest. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad

dokumendid. Posti- ja sidekulude tõendamiseks piisab avaldaja kinnitusest, et need kulud on

kantud, kuid kohus võib nõuda nende tõendamist ka muul viisil. Käibemaksusumma

tõendamiseks piisab avaldaja kinnitusest, et ta ei saa tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi

arvestada (TsMS § 174 lg 1, 2, 3).

Edasikaebamise kord

MTÜ Eesti Liikluskindlustuse Fond võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu

Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte

hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus

võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

X võib kohtuotsuse peale esitada kaja Tartu Maakohtule 14 päeva jooksul alates

tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema

tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja

võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli

hagi kostjale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega.

HAGEJA NÕUE

Hagiavalduse

kohaselt

sai

01.10.1999

toimunud

liiklusõnnetuses

kannatada

M.P.

Liiklusõnnetuse protokolli kohaselt põhjustas liiklusõnnetuse ja selle tagajärjel tekkinud

isikukahju oma õigusvastase ja süülise käitumisega kostja. Kannatanule tekitatud isikukahju oli

kokku 3680 krooni. LKS alusel tekkis hagejal kostja vastu tagasinõudeõigus. Hageja palub

kostjalt välja mõista kahjuhüvitis 3680 krooni, 07.11.2007 seisuga sissenõutavaks muutunud

viivitusintress 735 krooni ja alates 08.11.2007 sissenõutavaks muutuv viivitusintress

protsendimääraga 0,0082% päevas põhinõudelt, iga tasumisega viivitatud päeva kohta kuni

põhinõude kohase täitmiseni. Hageja on hagi alusena viidanud VÕSRS §-le 11, TsK §-le 231

lg 1, LKS (jõustunud 01.07.1995) §-dele 4 lg 1, lg 2; 5 lg 1; 6 lg 1; 12 lg 1, lg 3; 14 lg 1; 19 lg 1,

lg 2 p 3; 22; 27 lg 1; 38 lg 2 p 2.

KOSTJA VASTUVÄITED

Kostja ei ole hagile tähtaegselt kirjalikult vastanud ega vastuväiteid esitanud.

KOHTU PÕHJENDUSED JA MENETLUSKULUDE JAOTUS

Kohtunik kohustas kostjat 21.11.2007 hagi menetlusse võtmise määruses ja kirjaliku vastuse

nõudes vastama hagile 20 päeva jooksul pärast nõude kättesaamist (tl 17). Kohus hoiatas, et kui

kostja kohtule tähtaegselt kirjalikult ei vasta, on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada.

Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kätte toimetatud isiklikult kostjale 24.11.2007 (tl 19).

Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule

vastanud.

TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada

hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus

on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud

faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg-st 3 tulenevalt võib kohus teha

tagaseljaotsuse TsMS § 407 lg-s 1 nimetatud juhul kohtuistungit pidamata. TsMS § 444 lg 1

alusel esitab kohus otsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse.

Hageja on esitanud oma nõude põhjendamiseks kohtule Politseiameti kriminaalasja lõpetamise

määruse,

arst-eksperdi

arvamuse,

nõudeavalduse,

väljavõtte

kannatanu

haigusloost,

kindlustusjuhtumi tuvastamise ja liikluskahju hüvitamise otsuse, väljavõtte kindlustuspoliisist ja

regressinõude (tl 5-13). VÕSRS § 12 lg 1 kohaselt kohaldatakse enne 01.07.2002 sõlmitud

kestvuslepingutele alates 01.07.2002 tsiviilseadustiku üldosa seaduses ning võlaõigusseaduses

sätestatut. VÕSRS § 12 lg 2 sätestab, et VÕSRS § 12 lg-s 1 sätestatu ei välista ega piira

lepingupoolte õigusi ja kohustusi, mis on tekkinud enne 01.07.2002. Kestvuslepinguga seotud

asjaoludele või toimingutele, mis on tekkinud või tehtud enne 01.07.2002, kohaldatakse

senikehtinud seadust. TsK § 231 lg 1 kohaselt on rahalise kohustuse täitmisega viivitanud

võlgnik kohustatud maksma viivitamisaja eest aastas kolm protsenti viivitatud summalt, kui

seaduse või lepinguga ei ole kindlaks määratud teistsugust protsendimäära. Kindlustusandjal ja

Eesti Liikluskindlustuse Fondil on õigus esitada kostja vastu tagasinõue LKS § 38 lg 2 p 2 alusel,

kui liiklusõnnetuse põhjustanud isik juhtis sõidukit olles alkoholijoobes. TsMS § 367 kohaselt

võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi

esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana,

vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.

Kohus leiab, et hageja on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult

põhjendanud oma nõuet ja hagi tuleb tagaseljaotsusega rahuldada ning kostjalt hageja kasuks

kahjuhüvitis 3680 krooni, 07.11.2007 seisuga sissenõutavaks muutunud viivitusintress 735

krooni ja alates 08.11.2007 sissenõutavaks muutuv viivitusintress protsendimääraga 0,0082%

päevas põhinõudelt, iga tasumisega viivitatud päeva kohta kuni põhinõude kohase täitmiseni,

välja mõista.

TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste

vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 162 lõikele 1 kannab

menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus, rahuldades hagi, jätab hageja

menetluskulud kostja kanda.

TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata

täidetavaks.

Kohtunik