Legislator Case Law & Legislation
2-07-47325/4 AI generated

2-07-47325/4 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

Case Number 2-07-47325/4
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Asjaolud ja hageja nõue. Hagiavalduse kohaselt Balti Investeeringute Grupi Pank AS ja kostja A A ’i vahel on 12.07.2006.a. sõlmitud tarbijakrediidileping nr. 0600698/45st, mille põhitingimuste kohaselt andis hageja kostjale krediiti 80 000 krooni, millest peeti hageja poolt kinni lepingutasu 800 krooni. Lepingu järgi kohustus kostja maksma intressi 26,99% krediidisummast ühe aasta jooksul. Kogu lepinguperioodi eest kohustus kostja hagejale tasuma intressi 108 089 krooni ja 53 senti. Krediidi brutosummaks kujunes 188 889 krooni ja 53 senti.

Legislator headnote

AI generated

2-07-47325/4 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja: apellatsioonkaebu apellatsioonkaebu apellatsioonkaebu apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja ses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja ses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja ses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg.6, § 633 lg lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg.6, § 633 lg lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg.6, § 633 lg lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg.6, § 633 lg.7) 7) 7) 7).

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

ÄRAKIRI

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Kohus Kohus Kohus Viru Maakohus Kohtukoosseis Kohtukoosseis Kohtukoosseis Kohtukoosseis kohtunik Sirja Tooming Otsuse tegemise aeg ja Otsuse tegemise aeg ja Otsuse tegemise aeg ja Otsuse tegemise aeg ja koht koht koht koht 18.detsember 2007.a., Rakvere Kohtumaja, Rakvere Võidu Tsiviilasja number Tsiviilasja number Tsiviilasja number Tsiviilasja number 2-07-47325 Tsiviilasi Tsiviilasi Tsiviilasi Tsiviilasi Balti Investeeringute Grupi Pank AS hagi A A ’i vastu

155 000 krooni nõudes. Menetlusosalised ja nende Menetlusosalised ja nende Menetlusosalised ja nende Menetlusosalised ja nende esindajad esindajad esindajad esindajad Hageja: Balti Investeeringute Grupi Pank AS, reg.kood 10183757, asukoht Rüütli 23, Tartu linn 51006, esindaja volikirja alusel R R , isikukood xxxx. Kostja: A A , isikukood xxxx, elukoht registris xxxx, tegelik elukoht xxxx Eelm Eelm Eelm Eelmenetluses enetluses enetluses enetluses 18.12.2007.a. Resolutsioon: Resolutsioon: Resolutsioon: Resolutsioon:

Rahuldada Balti Investeeringute Grupi Pank AS hagi Rahuldada Balti Investeeringute Grupi Pank AS hagi Rahuldada Balti Investeeringute Grupi Pank AS hagi Rahuldada Balti Investeeringute Grupi Pank AS hagi A A i vastu krooni nõudes i vastu krooni nõudes i vastu krooni nõudes i vastu krooni nõudes

tervikuna

tervikuna

tervikuna

tervikuna tagaseljaotsusega. tagaseljaotsusega. tagaseljaotsusega. tagaseljaotsusega. Välja mõista Välja mõista Välja mõista Välja mõista A A A A A ’ilt (isikukood ’ilt (isikukood ’ilt (isikukood ’ilt (isikukood xxxx xxxx xxxx xxxx) ) ) ) Balti Investeeringute Grupi Pank Balti Investeeringute Grupi Pank Balti Investeeringute Grupi Pank Balti Investeeringute Grupi Pank AS AS AS AS (reg.kood 1018375 (reg.kood 1018375 (reg.kood 1018375 (reg.kood 10183757) kasuks ja võlgnevuse katteks ) kasuks ja võlgnevuse katteks ) kasuks ja võlgnevuse katteks ) kasuks ja võlgnevuse katteks 155 000 (ükssada viiskümmend viis

155 000 (ükssada viiskümmend viis

155 000 (ükssada viiskümmend viis

155 000 (ükssada viiskümmend viis tuhat) krooni tuhat) krooni tuhat) krooni tuhat) krooni ning menetluskulude katteks 4 268 (neli tuhat kakssada ning menetluskulude katteks 4 268 (neli tuhat kakssada ning menetluskulude katteks 4 268 (neli tuhat kakssada ning menetluskulude katteks 4 268 (neli tuhat kakssada kuuskümmend kaheksa) krooni. kuuskümmend kaheksa) krooni. kuuskümmend kaheksa) krooni. kuuskümmend kaheksa) krooni.

Kohtuotsus kuulub viivitamatult täitmisele. Kohtuotsus kuulub viivitamatult täitmisele. Kohtuotsus kuulub viivitamatult täitmisele. Kohtuotsus kuulub viivitamatult täitmisele. Kohtuotsuse pe Kohtuotsuse pe Kohtuotsuse pe Kohtuotsuse peale on hagejal õigus esitada apellatsioonkaebus Viru ale on hagejal õigus esitada apellatsioonkaebus Viru ale on hagejal õigus esitada apellatsioonkaebus Viru ale on hagejal õigus esitada apellatsioonkaebus Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, arvates otsuse teatavaks saamise päevale Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, arvates otsuse teatavaks saamise päevale Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, arvates otsuse teatavaks saamise päevale Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, arvates otsuse teatavaks saamise päevale järgnevast päevast. järgnevast päevast. järgnevast päevast. järgnevast päevast.

Kostja võib otsuse peale esitada kaja 14 päeva jooksul, arvates tagaseljaotsuse Kostja võib otsuse peale esitada kaja 14 päeva jooksul, arvates tagaseljaotsuse Kostja võib otsuse peale esitada kaja 14 päeva jooksul, arvates tagaseljaotsuse Kostja võib otsuse peale esitada kaja 14 päeva jooksul, arvates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kostj kättetoimetamisest. Kostj kättetoimetamisest. Kostj kättetoimetamisest. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema a võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema a võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema a võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest.

Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tem puhul oli hagi kostjale või tem puhul oli hagi kostjale või tem puhul oli hagi kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult a esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult a esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult a esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. allkirja vastu üleandmisega. allkirja vastu üleandmisega. allkirja vastu üleandmisega.

Kaja esitamisel tasutakse kautsjon, mis vastab Kaja esitamisel tasutakse kautsjon, mis vastab Kaja esitamisel tasutakse kautsjon, mis vastab Kaja esitamisel tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt. riigilõivule poolelt hagihinnalt. riigilõivule poolelt hagihinnalt. riigilõivule poolelt hagihinnalt.

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda

apellatsioonkaebu apellatsioonkaebu apellatsioonkaebu apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja ses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja ses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja ses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg.6, § 633 lg lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg.6, § 633 lg lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg.6, § 633 lg lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg.6, § 633 lg.7) 7) 7) 7).

I. Asjaolud ja hageja nõue.

I. Asjaolud ja hageja nõue.

I. Asjaolud ja hageja nõue.

I. Asjaolud ja hageja nõue. Hagiavalduse kohaselt Balti Investeeringute Grupi Pank AS ja kostja A A ’i vahel on 12.07.2006.a. sõlmitud tarbijakrediidileping nr. 0600698/45st, mille põhitingimuste kohaselt andis hageja kostjale krediiti 80 000 krooni, millest peeti hageja poolt kinni lepingutasu 800 krooni. Lepingu järgi kohustus kostja maksma intressi 26,99% krediidisummast ühe aasta jooksul. Kogu lepinguperioodi eest kohustus kostja hagejale tasuma intressi 108 089 krooni ja 53 senti. Krediidi brutosummaks kujunes 188 889 krooni ja 53 senti.

Alates 2006.a. detsembrikuust jättis kostja, hoolimata talle saadetud meeldetuletustest, lepingujärgsed maksed maksmata. 02.03.2007.a. saatis hageja kostjatele lepingu ülesütlemishoiatuse ja palus võlgnevuse tasuda kahe nädala jooksul. Kuna kostja võlgnevust ei tasunud, ütles hageja 23.03.2007.a. lepingu üles ja nõudis ühtlasi 106 167 krooni ja 08 sendi tasumist, millest tagastamata krediidisumma moodustab 78 190 krooni ja 73 senti, intress 11 360 krooni ja 39 senti, leppetrahv 15 638 krooni ja 15 senti, viivis 77 krooni ja 81 senti ning võla sissenõudmisega seotud kulud 900 krooni.

Hageja leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud, kuna VÕS § 76 lg. l lähtuvalt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 402 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandusja kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Kuna kostja ei ole tasunud kokkulepitud summasid tähtaegselt ja kohaselt, siis ei ole ta täitnud oma kohustusi nõuetekohasel viisil. VÕS § 101 lg. l p. l ja 6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda võlgnikult kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.

VÕS § 108 lg. 1 järgi, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg. 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja võlgnikult nõuda viivitusintressi kuni VÕS § 94 sätestatud suuruseni. Kui lepinguga on ette nähtud suurema intressi maksmine, kui on sätestatud VÕS § 94, võib nõuda ka sama suurt intressi. VÕS § 158 lg. 1 kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud poolele lepingus määratud rahasumma.

VÕS § 115 lg. 1 sätestab, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt hüvitamisele muul põhjusel. VÕS § 127 lg. 1 järgi on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud.

VÕS § 128 sätestab hüvitatava kahju liigid. Viidatud paragrahvi lg. 2 ja 4 kohaselt on varaline kahju ka saamata jäänud tulu, mis võib seisneda ka kasu saamise võimaluse kaotamises. Kuna ka pärast lepingu ülesütlemist kostja midagi ei tasunud, siis palub hageja kostjalt välja mõista 155 000 krooni, millest krediidisumma 78 190 krooni ja

73 senti, intress 11 360 krooni ja 39 senti, leppetrahv 15 638 krooni ja 15 senti, viivis

13 607 krooni ja 29 senti, võla sissenõudmisega seotud kulud 900 krooni ning kahju hüvitis 35 303 krooni ja 44 senti. Hagi on esitatud VÕS §-de 100, 101 lg. 1 p.-d 1,3,6,

§ 108 lg. 1, § 113 lg. 1, § 127 lg. 1, § 128 lg. 1, 2,4 alusel. Hagiavalduses esitatud asjaolusid tõendavad krediidileping ja selle tingimused, maksegraafik, lepingu ülesütlemine, meeldetuletused, riigilõivu tasumist tõendav maksekorraldus, hinnakiri.

II. Maakohtu tagaseljaotsuse põhjendused.

II. Maakohtu tagaseljaotsuse põhjendused.

II. Maakohtu tagaseljaotsuse põhjendused.

II. Maakohtu tagaseljaotsuse põhjendused. Kohus leidis, et asjas on võimalik teha tagaseljaotsus tagaseljaotsus tagaseljaotsus tagaseljaotsus, sest TsMS § 407 lg. 1 kohaselt kohus võib hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Sama paragrahvi lg. 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib lg. 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. Kohus 16.11.2007.a. saatis kostjale allkirja vastu hagimaterjali ning kohustas kostjat kohtule kirjalikult vastama 20-ne päeva jooksul, arvates hagimaterjali kättetoimetamisest. Ühtlasi kohus selgitas kostjale kirjaliku vastuse saatmata jätmise tagajärgi ning hoiatas kostjat nende tagajärgede eest. Kostja kohtule vastanud ei ole, kuigi 24.11.2007.a. on ta hagimaterjali vastu võtnud, mida tõendab tagastatud allkirjaleht toimikus. Seega on nõue ja hoiatus kostjale teada. TsMS § 395 lg. 5 kohaselt hagile vastuse esitamise tähtaeg peab olema vähemalt 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates. Seda tähtaega on järgitud. 20 päeva täitus 14.12.2007.a. Esitatud hagi on lubatud ja õiguslikult põhjendatud. Vastavaid seadusesätteid on hageja hagiavalduses piisavalt põhjalikult kirjeldanud. Kohustus tuleneb tarbijakrediidilepingust. VÕS § 8 lg. 2 järgi on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg. l kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 402 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandusja kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS §

101 lg. l p. l ja 6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda võlgnikult kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg. 1 järgi on võlausaldajal õigus arvestada rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Seega on hageja nõue põhjendatud ning hagi kuulub tagaseljaotsusega rahuldamisele tervikuna hageja poolt hagiavalduses märgitud asjaoludel ja ulatuses. TsMS § 162 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama paragrahvi lg. 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. TsMS § 147 järgi avaldaja maksab riigilõivu lõivustatud toimingu tegemiseks ette. Enne riigilõivu tasumist ei toimetata hagi kostjale kätte. Hageja on hagi esitamisel tasunud riigilõivu 4 268 krooni, mis tuleb kostjatelt kohtukuluna välja mõista. TsMS § 434 kohaselt kohtuotsus on kohtumenetluse tulemusena Eesti Vabariigi nimel tehtud kohtulahend, millega asi otsustatakse sisuliselt. TsMS § 468 lg. 1 p. 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohus kohaldas VÕS §-de 76, 82, 100, 101 lg. 1 p. 1, 6, 108, 113 sätteid ning juhindus TsMS § 144, § 162, § 407 lg. 1 ja lg. 3, § 415 lg. 1, § 441 lg. 1, § 442, § 468 lg.

1 p. 2, § 632 lg. 1 nõudeist.

Kohtunik /allkiri/ S.Tooming

Ärakiri õige Nooremreferent I.Golubev

Kohtuotsus jõustus 21. jaanuaril 2008.a

21. jaanuaril 2008.a

21. jaanuaril 2008.a

21. jaanuaril 2008.a Nooremreferent I.Golubev