2-06-28528/3 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Mai Grauberg Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 19.12.2007, Kentmanni Kohtumaja, tsiviilkantselei, Kentmanni 13, Tallinnas

Tsiviilasja number 2-06-28528 Kohtuasi OÜ L hagi SOÜ vastu 44974 krooni väljamõistmiseks Menetlusosaliste andmed Hageja OÜ L (XXX), Kostja SOÜ (XXX registrijärgne XXX), esindaja juhatuse liige Kohtuistungi aeg, koht osalenud isikud 28.11.2007 Tallinn, Kentmanni Kohtumaja Hageja esindaja juhatuse liige IL, lepinguline esindaja Igor Popov

Resolutsioon

1. Hagi rahuldada osaliselt.

Välja mõista SOÜ-lt OÜ L kasuks 10974 krooni.

2. Menetluskulude jaotus

Jätta OÜ L menetluskulud, sh tõendi saamise kulud 27 % ulatuses SOÜ kanda ning OÜ S menetluskulud 73% ulatuses OÜ L kanda.

Menetlusoaline võib taotleda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

3. Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant ei ole märkinud, et soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses.

Hagi hageja nõue, põhjendused

2 10.09.2004 sõlmisid pooled töövõtuleping nr. 6 järgmiste tööde teostamiseks: Pärnu, XXX asuva kaupluse katuse katmiseks, renoveerimiseks ning reklaamiraamide uuendamiseks. Lepingu kogumaksumuseks oli 31034 krooni, millest 30000 krooni oli ette nähtud katuse renoveerimiseks. Töödega saadi valmis ning nende eest tasuti 01.11.2004. a. 2004. a. detsembris avastas hageja varjatud puudujääke töövõtja poolt üleantud töödes: katus lasi vett läbi, oli rikutud heliisolatsioon jne. Kostja keeldus vabatahtlikult tööde puudujääke tunnistamast, mille tõttu tellis hageja ehitusekspertiisi. Vastavalt Arcu Projekti 05.09.2005. a ekspertiisiaktile on katuse renoveerimistööd läbiviidud selliselt, et on rikutud tehnoloogiat, tegemist on raske hooletusega. Ekspertiisikulud on 4000 EEK. Hageja leiab et kostja rikkus sisuliselt töövõtulepingu tingimusi. Kostja ei ole hageja pretensioonile tööde ebakvaliteetsuse kohta ja palvele töö ümber teha reageerinud. Seoses sellega, et kostja ei täitnud oma kohustusi, sõlmis hageja vastavalt VÕS § 646 lepingu nr. ME 5179 teise firmaga puuduste kõrvaldamiseks ning vastav remont maksis 10974 krooni. Kokku moodustab hageja nõue 44 974 /30 000 +10974+4 000/ krooni. Hageja palub kostjalt välja mõista 44974 krooni ja jätta kõik menetluskulud kostja kanda. Eelmenetluses selgitas, et 30000 krooni on kostjaga sõlmitud töövõtulepingu alusel renoveerimistööde maksumus.

Tõendid: töövõtuleping nr.6, arved, pretensioon, Arcus Projekt ekspertiisiakt, arve nr. ME 5179, 30.12.2005

Kostja vastuväited

Kostja hagi ei tunnista ja palub jätta hagi rahuldamata, menetluskulud palub jätta hageja kanda. Katuse kahjustusi põhjustas 2004.a. detsembrikuu torm, mille tulemusena deformeerusid karniis plekid, mille külge oli kinnitatud kostja poolt paigaldatud materjal. Neid ääreplekke, kuhu paigaldas kostja materjali, ei olnud kostja paigaldanud, kostja paigaldas vaid uue pealiskihi ja ehitas reklaamipaigalduse. Hagejale on selgitatud, et kahju likvideerimine ei lähe garantii alla. Ekspertiis on puudulik, ei kajasta mõlema poole infot. Tõendid: hinnapakkumine 17.

Kohtuotsuse põhjendused TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 järgi peavad hagimenetluses kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti ja lg 2 järgi esitavad tõendeid menetlusosalised. TsMS § 230 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet sõnaselgelt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et nad sõlmisid 10.09.2004 töövõtuleping nr. 6, mille kohaselt pidi kostja Pärnu, XXX asuva kaupluse katuse katma, renoveerima ning reklaamiraamid uuendama. Lepingu kogumaksumus oli 31034 krooni, millest 30000 krooni oli ette nähtud katuse renoveerimiseks. Töödega saadi valmis ning nende eest tasuti 01.11.2004. Kuivõrd nende asjaolude üle vaidlus puudus, on need asjaolud tõendatud ja puudub vajadus anda hinnang lepingule, tööde vastuvõtu aktile arvetele E4-82, E4-96 ning kostja esitatud hinnapakkumisele.

VÕS § 635 lg 1 järgi kohustub töövõtulepinguga üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. VÕS § 641 lg 1 järgi peab töö vastama lepingutingimustele ning lg 2

3 kohaselt ei vasta töö muu hulgas lepingutingimustele, kui: 1) tööl ei ole kokkulepitud omadusi; 2) kokkuleppe puudumisel töö omaduste kohta ei sobi töö teatud otstarbeks, milleks tellija seda vajab ja mida töövõtja lepingu sõlmimise ajal teadis või pidi teadma, kui tellija võis mõistlikult tugineda töövõtja erialastele oskustele või teadmistele, muul juhul aga otstarbeks, milleks seda liiki tööd tavaliselt kasutatakse.

2004. a. detsembris avastas hageja katusel teatud puudused: katus lasi vett läbi ning kannatada sai heliisolatsioon jne. Hageja poolt kohtule esitatud Arcus Projekt 05.09.2005 aktist nr 138 nähtub, et katuse tegemisel on tehtud vigu tööde teostamises. Nimelt on vana katuse pappkate ankurdamata vahelae külge pandud, uus katusekate kleebiti otse vanale kattele ankruteta, katte aluskiht ei ole sulatatud vanal katusel oleva katte külge piisavalt, mistõttu tuul rebis katte aluse küljest lahti. Aluskiht oli kleebitud räästaplekkidele, kuid kihu papp nakkus halvasti plekiga, ka ei ulatanud pealmine katusekate räästaplekile, vaid lõpeb 10cm enne plekki aluskihil nii et katusekatet hoidis vaid aluskihi keevitus, reklaami kinnitused ei ole katuse kandekihi küljes ja seetõttu on rebenenud lahti katuse kleebitud katte pinnalt. Eeltoodu alusel on hageja tõendanud, et töös esinevad vead on tingitud kostja tegevusest. Kostja ei ole tõendanud, et märgitud puudused ning vead oleksid tingitud muudest põhjustest või et töö vastab lepingutingimustele. Kostja esitatud hinnapakkumine ei tõenda kostja vastuväited. Eeltoodu alusel leiab kohus, et märgitud hageja väited on tõendatud ning kohtu arvates tuleb selliseid puudusi pidada VÕS § 641 lg 1 ja lg 2 p 1, 2 järgi töö mittevastavuseks lepingu tingimustele. Kohtule esitatud pretensioonist nähtub, et hageja on andnud kostjale tähtaja töö puuduste kõrvaldamiseks kooskõlas VÕS § 646 lg 1, mille järgi võib tellija nõuda töövõtjalt töö parandamist kui töö ei vasta lepingutingimustele. Kostja ei ole tõendanud, et ta oleks töö parandanud, seega oli hageja õigustatud VÕS § 646 lg 5 alusel nõudma kostjalt töö parandamist või lasta seda teha ja nõuda töövõtjalt e. kostjalt selleks tehtud mõistlike kulutuste hüvitamist. Kohtule esitatud arve nr ME 5179 30.12.2005 on tõendatud, et hageja lasi märgitud puudused kõrvaldada AS-l M tasudes viimasele selle eest 10974,00 krooni. Eeltoodu alusel on põhjendatud hageja nõue kooskõlas VÕS § 646 lg 5 märgitud kulude 10974,00 krooni väljamõistmine.

Hageja palus välja mõista ka ekspertiisikulud puuduste kindlakstegemiseks ning tasu töö eest 30000 krooni (lk 22, 26). Hageja on palunud enne kohtuvaidlust kostjal kõrvaldada töös esinevad puudused, st et hageja on kasutanud kostja suhtes VÕS § 646 sätestatud õiguskaitsevahendit, st esitas kostjale lepingu täitmise nõude. Hageja ei ole lepingust taganenud. VÕS § 635 lg 1, 637 § 637 tulenevalt on töövõtjal õigus saada tehtud töö eest tasu ning kui pooled ei ole lepingust taganenud, ei teki ka lepingu poolel õigust nõuda VÕS §189 järgi üleantu tagastamist. Kohus märgib, et hageja suulised selgitused 30000 krooni osas ei ole tõendiks ega ole ka kohtule asjaoludena siduvad, kuivõrd hagi asjaolud esitakse kirjalikus avalduses ( TsMS § 334 lg 1, § 363) ning oma avalduses on hageja selgitanud, et tegemist on tasuga töö eest, mida ta kostjalt soovib. Eeltoodu tõttu on hageja nõue 30000 krooni saamiseks kui tasu katuse renoveerimise eest, õiguslikult põhjendamata ja jääb rahuldamata. Kohus leiab, et hageja nõue 4000 krooni saamiseks, mis seondub asjatundja arvamuse saamiseks kantud kuludega, ei ole samuti kostjalt väljamõistetav. Asja puuduste kõrvaldamise nõude esitamisel ning nende puuduste kõrvaldamise korral on tellijal õigus nõuda VÕS § 646 lg 5 alusel mõistlike kulutuste hüvitamist, mis seondub puuduste kõrvaldamisega. Asjatundja arvamus, millega hageja tõendab eelkõige seda, et kostja rikkus lepingut ja tegi puudustega töö, on kohtu arvates dokumentaalne tõend tsiviilkohtumenetluses TsMS § 229 ja § 272 lg 2 järgi ning mille saamise kulu on seostatav kohtumenetluses asja läbivaatamise kuluna vastavalt TsMS § 143 p 2 järgi. Märgitud dokumentaalse tõendi saamise kulude hüvitamist on hagejal õigus nõuda vastavalt kohtulahendis märgitud jaotusele pärast kohtulahendi jõustumist Eeltoodu tõttu ei ole õiguslikult põhjendatud eelmärgitud asjatundja arvamuse eest tasutud 4000 krooni väljamõistmine hagihinna raames ja nõue selles osas jääb rahuldamata.

Menetluskulude jaotus

4 Kooskõlas TsMS § 162 lg 1 jäävad kohtukulud selle poole kanda, kelle kahjuks teeb kohus otsuse. TsMS § 163 järgi hagi rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuivõrd hagi kuulub osalisele rahuldamisele jäävad hageja menetluskulud, sh tõendi saamise kulud 27 % ulatuses kostja kanda ning kostja menetluskulud 73% ulatuses hageja kanda.

Kohtunik