Legislator Case Law & Legislation
2-07-8404/15 AI generated

2-07-8404/15 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

Case Number 2-07-8404/15
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

1 ÄRAKIRI 2-07-8404

Legislator headnote

AI generated

Art. 19 p.2; 2-07-8404/15 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja: 1 ÄRAKIRI 2-07-8404

Keywords

AI generated
Art. 19 p.2

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

1 ÄRAKIRI 2-07-8404

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Marika Leimann

Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht

18.detsember 2007.a. Rakvere kohtumaja

Tsiviilasja number

2-07-8404

Tsiviilasi G M hagi A M vastu abielulahutuse nõudes

Menetlusosalised, esindajad HAGEJA G M , isikukood xxxx, elukoht xxxx

KOSTJA A M , isikukood xxxx, elukoht xxxx

RESOLUTSIOON

hagi rahuldada

Lahutada G M ja A M abielu, mis on sõlmitud Leedus, Kaunase perekonnaseisuametis xxxx kanne nr. xxxx all.

Menetluskulude jaotus Hagilises perekonnaasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise.

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on õigus esitada apellatsioonkaebus kohtuotsuse kättetoimetamisele järgnevast päevast arvates Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg.6 § 633 lg.7).

Hageja nõuded

Hagiavalduse kohaselt on poolte abielu sõlmitud Leedus, Kaunase Perekonnaseisuosakonnas xxx kanne nr. xxxxall. Hageja teenis 1988 kuni 1990 Kaunase sõjaväes. Peale teenistuse lõppemist naases koju K-Järve linna. Ühist elamist ja abielusuhteid pole poolte vahel tegelikult olnudki. Hageja püsivaks elukohaks oli Eesti, kostja viibis pidevalt Eestis. Pooled on üksteisele võõrad inimesed, mistõttu abielu jätkamine pole võimalik.

2 Kostja poole seni andnud nõusolekut abielu lahutamiseks kokkuleppel perekonnaseisuametis. Hagi kohaselt tuli hageja 1990.a peale sõjaväeteenistuse lõppemist Eestisse tagasi ilma abikaasata ja hiljemalt seda aega tuleb pidada ka abielusuhete lõppemise ajaks.

Kostja vastuväited

Kostja ei ole hagile tähtaegselt kirjalikku vastust esitanud.

Kohtu kohaldatud seadused, tuvastatud asjaolud, järeldused, tõendid

Kohus leiab, et hagi on põhjendatud, tõendatud ja kuulub rahuldamisele hageja poolt hagis näidatud asjaoludel ja ulatuses sisulise otsusega puuduva pooleta.

TsMS § 410 kohaselt, kui kostja ei ilmu asja arutamiseks määratud kohtuistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamie edasi. Tagaseljaotsust ei ole võimalik TsMS § 407 lg.2 kohaselt teha.

Euroopa Nõukogu määruse nr. 1348/2000 art.19 p.2 b kohaselt loetakse kostjale hagimaterjal ja kohtukutse kätteantuks, kui selle edastamisest on möödunud kuus kuud. Kosrtjale on hagimaterjal ja esmane kohtukutse väljastatud 14.03.2007 ja kostja on need kätte saanud 19.03.2007. Kohus loeb antud aega piisavaks, et kostja oleks saanud hagile kirjalikku vastust esitada ja kohtuistungile ilmuda või mitteilmumise seaduslikust takistusest teatada. TsMS § 2 kohaselt on tsiviilkohtumenetluse ülesanne tagada, et kohus lahendaks tsiviilasja õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Kohus peab antud asjas võimalikuks lahendada abielulahutusasi kostja isikliku kohalolekuta eelviidatud EN määruse alusel, kuna kostjale on saadetud hagi ja kohtukutse teadaoleval ja Leedu Vabariigi pädeva ametiasutuse poolt kostja elukohana kinniatud aadressil. Kohus ei pea võimalikuks rikkuda hageja õigust saada.kohtulahend mõistliku aja jooksul.

PerekS § 29 lg.2 kohaselt abielu lahutatakse, kui kohus teeb kindlaks, et abielu jätkamine on võimatu.

Kohus lahutab abielu, kuna on tuvastanud, et abielu taastamine ja säilitamine on võimatu. Pooled ei ole faktiliselt koos elanudki. Hageja kinnitusel on ta lahkunud Leedu Vabrigiist, kus ta sõjaväes teenis, 1990.a. ja peale seda puuduvad poolte vahel suhted. Abielu lõppemise ajaks tuleb pidada hiljemalt 1990.a.31.detsembrit.

TsMS § 434 kohaselt kohtuotsus on kohtumenetluse tulemusena Eesti Vabariigi nimel tehtud kohtulahend, millega asi otsustatakse sisuliselt.

TsMS § 164 lg.1 kohaselt hagilises abieluasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise.

Kohtunik

/allkiri/

M.Leimann Ärakiri õige Nooremreferent

I.Golubev Kohtuotsus jõustus 14. juulil 2008.a Nooremreferent

I.Golubev