2-07-13722/10 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-07-13722

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus

Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Hiie Lindmets Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht

19. detsember 2007 Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-07-13722 Tsiviilasi Eesti Vabariigi (Haridusja Teadusministeeriumi kaudu) hagi A.K. , A.K. ja V.K. vastu 53 234,96 krooni nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad hageja Eesti Vabariik Haridusja Teadusministeeriumi kaudu (Munga 18 50088 Tartu), esindaja Maarja-Liisa Masing; kostja A.K. kostja A.K. kostja V.K. Kohtuistungi toimumise aeg kirjalik menetlus RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Eesti Vabariigi (Haridusja Teadusministeeriumi kaudu) hagi A.K. , A.K. ja V.K. vastu.

2. Välja mõista solidaarselt A.K. lt, A.K. ja V.K. Eesti Vabariigi kasuks 53 234 (viiskümmend kolm tuhat kakssada kolmkümmend neli) krooni ja 96 senti.

3. Välja mõista solidaarselt A.K. lt, A.K. ja V.K. Eesti Vabariigi kasuks menetluskulu 460 (nelisada kuuskümmend) krooni ja 60 senti.

4. Välja mõista solidaarselt A.K. lt, A.K. ja V.K. riigilõiv 2289 (kaks tuhat kakssada kaheksakümmend üheksa) krooni ja 40 senti riigituludesse.

5. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks. Anda kostjatele tähtaeg riigilõivu tasumiseks riigituludesse (Rahandusministeeriumi konto nr 10220034796011 SEB Eesti Ühispangas kood 401 või 221023778606 Hansapangas kood 767 mõlematel viitenumber 2900078538 selgitusega riigilõiv Tartu Maakohtu 19.12.2007 otsuse alusel)

15 päeva arvates kohtuotsuse jõustumisest. Riigilõivu vabatahtliku tasumise korral tuleb riigilõivu tasumist tõendav dokument esitada Tartu Maakohtu kantseleisse, mis välistab nõude sundtäitmise kostjate suhtes kohtutäituri kaudu.

Edasikaebamise kord

Eesti Vabariik (Haridusja Teadusministeeriumi kaudu) võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. A.K., A.K. ja V.K. võivad kohtuotsuse peale esitada kaja Tartu Maakohtule 14 päeva jooksul, alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega.

Hageja nõue Hagiavalduse kohaselt sõlmis kostja A.K. 1. oktoobril 1998 õppelaenu saamiseks AS-ga Hansapank õppelaenulepingu nr S000037970, mille alusel laenas pank talle 53 000 krooni. Lepingust tulenevate kohustuste täitmist tagavad vastavalt HaS § 361 lg 5 kostjad A.K. ja V.K. nende ja panga vahel sõlmitud limiteeritud ja limiteerimata käenduslepingute alusel. A.K. sõlmis limiteeritud käenduslepingu 13 000 krooni ulatuses 1. oktoobril 1998 ning limiteerimata käenduslepingu 1. oktoobril 1999. V.K. sõlmis limiteeritud käenduslepingu 13 000 krooni ulatuses 1. oktoobril 1998 ning limiteerimata käenduslepingu 28. septembril 1999. Tulenevalt õppetoetuste ja õppelaenu seaduse § 30 kohaldatakse enne nimetatud seaduse jõustumist sõlmitud õppelaenulepingutele Eesti Vabariigi haridusseaduse (HaS) sätteid. Laenusaaja eksmatrikuleeriti Majanduse ja Juhtimise Instituudist 16.08.2002 ning tal tekkis tulenevalt HaS § 364 kohustus hakata laenusummat pangale tagasi maksma. Laenusaaja ega käendajad ei täitnud nõuetekohaselt oma kohustusi ning pank nõudis HaS § 362 lg 1 alusel hagejalt riigitagatise rakendamist 46 057,64 krooni ulatuses. Hageja tasus pangale kogu kostjate poolt võlgnetava summa ning tulenevalt HaS § 362 lg-st 2 tekkis hagejal nõudeõigus kostjate vastu kogu pangale tasutud summa ulatuses. Hageja on kostjaid võlausaldaja vahetumisest teavitanud 20.01.2004 ja 08.06.2005 kirjades, kohustuse täitmise tähtajaks määras hageja 15.06.2005. Neil asjaoludel nõuab Eesti Vabariik Haridusja Teadusministeeriumi kaudu solidaarselt A.K. lt, A.K. ja V.K. pangale tasutud õppelaenu 46 057,64 krooni ja viivise 7177,32 krooni, kokku

53 234,96 krooni väljamõistmist. Hageja on hagi alusena viidanud HaS §-dele 361 lg 5, 362 lg 1, 2, 3, 364; VÕSRS §-le 11, TsK §-le 222. Hageja taotleb solidaarselt kostjatelt välja mõista menetluskuluna hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 460,60 krooni.

Kostjate vastuväited Kostjad ei ole hagile tähtaegselt kirjalikult vastanud ega vastuväiteid esitanud.

Kohtu põhjendused ja menetluskulude jaotus Hagi menetlusse võtmise määrusega ja kirjaliku vastuse nõudega 18.09.2007 kohustas kohtunik kostjaid vastama hagile 20 päeva jooksul pärast nõude kättesaamist (tl 60), hoiatades samas, et kui kostjad kohtule nimetatud tähtajaks kirjalikult ei vasta, on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kätte toimetatud isiklikult kostja A.K. 07.11.2007 (tl 67). Kostjate A.K. ja V.K. hagimaterjalid on kätte toimetatud A.K. edasiandmiseks 07.11.2007 (tl 68, 69). TsMS § 322 lg 1 alusel loeb kohus kostjatele A.K. le ja V.K. hagimaterjalid kättetoimetatuks.

TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Neil asjaoludel lahendab kohus TsMS §-s 407 lg 1, lg 3 ja lg 5 sätestatut arvestades asja tagaseljaotsusega. TsMS § 444 lg 1 alusel esitab kohus otsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse. Hageja on esitanud oma nõude põhjendamiseks kohtule õppelaenulepingu, käenduslepingud, õppurite registri väljavõtte, laenu tagastamise graafiku, AS Hansapanga kirjad ja taotluse, maksekorralduse, Haridusja Teadusministeeriumi kirjad (tl 38-57). VÕSRS § 11 kohaselt kohaldatakse võlasuhtele, mis on tekkinud enne 1. juulit 2002, enne võlaõigusseaduse jõustumist kehtinud seadust. TsK § 222 lg 1 kohaselt kui võlgnik ei täida kohustust või ei täida seda nõuetekohaselt, on ta kohustatud hüvitama kreeditorile sellega tekitatud kahjud. Kohus leiab, et hageja on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendanud oma nõuet ja hagi tuleb tagaseljaotsusega rahuldada ning solidaarselt kostjatelt hageja kasuks

53 234,96 krooni välja mõista. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 162 lõikele 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 165 lg 3 kohaselt, kui otsus on tehtud solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks, vastutavad kostjad menetluskulude eest samuti solidaarselt. Kohus, rahuldades hagi, mõistab TsMS § 173 lg 1, 3 alusel solidaarselt kostjatelt hageja kasuks välja menetluskuluna hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu 460,60 krooni (tl 58). Hageja on TsMS § 145 kohaselt vabastatud riigilõivu tasumisest. Hagihinnalt 46 057,64 krooni tuleb riigilõivuseaduse lisa 2 kohaselt tasuda riigilõivu 2750 krooni. Hageja on avalduse esitamisel maksekäsu kiirmenetluses tasunud riigilõivu 460,60 krooni. TsMS § 486 lg 3 kohaselt loetakse maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka. Seega on hagimenetluses riigilõivuga katmata osa 2289,40 krooni. TsMS § 190 lg 2 kohaselt mõistab kohus hagi rahuldamise korral kohtukulud, mille tasumisest hageja on vabastatud, välja kostjalt riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga. Kohus, rahuldades hagi täielikult, mõistab riigilõivu 2289,40 krooni välja solidaarselt kostjatelt riigituludesse. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Kohtunik