3-06-2407/22 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

1

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number 3-06-2407 Otsuse kuupäev 18.12.2007 Kohtunik Tamara Hristoforova Kohtuasi Stanislav Issajev´i kaebus Tartu Vangla administratsiooni tegevuse peale kohtusse, prokuratuuri ja mujale riigiasutusse helistamise mittelubamisel. Asja läbivaatamise kuupäev 28.11.2007 Istungil osalenud isikud Kaebuse esitaja Stanislav Issajev, Vastustaja Tartu Vangla esindaja Marju Altsaar. Resolutsioon Rahuldada Stanislav Issajevi kaebus ja tunnistada Tartu Vangla tegevus, mis seisnes S.Issajevile telefoni kasutamise mittevõimaldamine novembris ja detsembris 2006 aastal helistamiseks riigiasutuste ametnikele, õigusvastaseks. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Tartu Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 12.12.2006 esitas S.Issajev Tartu Halduskohtule mitu kaebust koos lisamaterjalidega - Tartu Vangla administratsiooni vastused tema järelepärimistele ning palus kaebused võtta menetlusse. Esitatud dokumendid sisaldus ka tema kaebus Tartu Vangla direktori peale riigiasutustele helistamise mittevõimaldamise tõttu. Kaebusele on lisatud 15.11.2006 kiri nr E12784 (tl 6), 21.11.2006 kiri nr E12839 (tl 7), 27.11.2006 kiri nr E12899 (tl 8) ning vastustaja 15.11.2006 vastus nr 2757 (tl 9). 14.12.2006 määrusega jättis halduskohus esitatud kaebuse käiguta selles esinevate puuduste tõttu, andes määruses osundatud puuduste kõrvaldamiseks aega kuni 28.12.2006. 15.12.2006 määrusega eraldas kohus S.Issajevi mitmed nõuded iseseisvasse menetlusse. Käesolev haldusasi registreeriti numbriga 3-06-2407 (tl 16). Kaebuse esemeks on Tartu Vangla administratsiooni toiming riigiasutusse helistamise mittelubamisel väljaspool lubatud graafikut üks kord nädalas (tl 31).

2

04.01.2007 esitas S.Issajev kaebuse täienduse puuduste kõrvaldamiseks (tl 33-37), selle tõlge asub toimiku lk 39. Stanislav Issajev saabus Tartu Vanglasse 08.11.2006. Vanglas viibimise ajal ei ole talle väidetavalt võimaldatud helistamist kohtusse ja prokuratuuri ajavahemikul november – detsember 2006.a. Kaebuse esitaja on teinud avaldused helistamiseks 15.11.2006, 20.11.2006, 21.11.2006, 27.11.2006 ja 18.12.2006 ning esitanud vanglale 15.11.2006, 20.11.2006, 21.11.2006 ja 27.11.2006 kaebused helistamise mittevõimaldamise peale. Vangla on kaebustele vastanud 15.11.2006, 18.01.2007 ning kaebuse esitaja ei ole nimetatud vastustega rahul. Tartu Halduskohus jättis 20.03.2007 otsusega S.Issajevi kaebuse rahuldamata (tl 70-75). Ülalnimetatud kohtuotsuse peale esitas S.Issajev apellatsioonkaebuse. S.Issajev taotles apellatsioonkaebuses kohtuotsuse ning Tartu Vangla vastuste 12.01.2007 ja 26.02.2007 nr V1/306 tühistamist (tl 79-82). 05.06.2007 otsusega jättis Tartu Ringkonnakohus Tartu Halduskohtu 20.03.2007 otsuse muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata (tl 104-106). Tartu Ringkonnakohtu otsuse peale esitas S.Issajev kassatsioonkaebuse, milles palus tühistada ringkonnakohtu ja halduskohtu otsused ja teha asjas uus otsus, millega rahuldada tema kaebus (tl 116 – 118). Riigikohtu 31.10.2007 kohtuotsusega rahuldati S.Issajevi kassatsioonkaebus, tühistati Tartu Halduskohtu 20.03.2007 ja Tartu Ringkonnakohtu 05.06.2007 otsused haldusasjas nr 3-06- 2407 ning saadeti asi uueks läbivaatamiseks Tartu Halduskohtule (tl 123-127). Tartu Halduskohtu 06.11.2007 määrusega võeti S.Issajevi kaebus menetlusse (tl 133-134) ning kohtuistung asjas toimus 28.11.2007.

KAEBUSE PÕHJENDUSED JA TAOTLUS

Esialgse kaebuse kohaselt saabus kaebaja Tartu Vanglasse 08.11.2006. Vanglas ei ole talle võimaldatud helistamist kohtusse ja prokuratuuri ajavahemikul november – detsember 2006. a. Kaebaja on teinud avaldused helistamiseks 15.11.2006, 20.11.2006, 21.11.2006, 27.11.2006 ja 18.12.2006 ning esitanud vanglale 15.11.2006, 20.11.2006, 21.11.2006 ja 27.11.2006 kaebused helistamise mittevõimaldamise peale. Vangla on kaebustele vastanud 15.11.2006, 18.01.2007 ning kaebaja ei ole nimetatud vastustega rahul.

Kaebaja helistas 17.11.2006 Pärnu kohtumajja, kus kohtuniku sekretär palus helistada uuesti

10 minuti pärast, kuid valvur ei võimaldanud kaebajal uuesti helistada. 24.11.2006 helistas kaebaja uuesti Pärnu kohtumajja, kuid selleks ajaks oli kohtunik lahkunud, sest kaebaja sai helistada alles kell 16.00. 08.12.2006 helistas kaebaja Pärnu prokuratuuri, kuid sai rääkida vaid 10 minutit. 15.12.2006 helistas kaebaja uuesti prokuratuuri. Samal päeval oli kaebaja sunnitud helistama kohtutäiturile oma 10 minuti isikliku aja arvelt. Lubatud kümnest minutist helistamisest läheb viis minutit kaotsi pin-koodi valimisele ning seadusevastane on, et riigiasutustele võib helistada vaid graafiku järgi ja kõne piirang on 10 minutit. Kaebaja on

3 saanud kannatada helistamise mittevõimaldamise tõttu, sest ei ole saanud oma kohtuasju mitmetes kohtutes korda ajada. Kaebaja märkis, et on viibinud Tallinna Vanglas, kus sai kahe nädala jooksul avalduste alusel helistada kohtutesse ja prokuratuuridesse ning lubati helistada ka isolaatoris viibimise ajal väljaspool koridorigraafikut. Seoses sellega ei ole kinnipeetavate seas võrdsust ning ei järgita PS § 12. Samuti rikutakse VangS § 28 ja 29. Kaebaja arvates võimaldavad tehnilised tingimused helistada iga päev, kuna telefon seisab terve nädal kaebaja ukse taga kasutamata. Kaebaja leidis, et Tartu Vangla peab lubama iga kord, kui kaebaja seda soovib, helistada prokuratuuri ja kohtusse. Kaebaja põhjendatud huvi seisneb selles, et saada kohtuasjade ajamiseks rohkem telefoni kasutada ning graafiku alusel üks kord nädalas helistamise võimalus jääks sugulastele ja lähedastele helistamiseks.

Halduskohtu 06.11.2007 määrusega (tl 133-134) kohustas kohus S.Issajevit vastama kohtule kirjalikult järgmistele küsimustele:

1) 27.11.2006 esitasite Tartu Vangla direktorile taotluse helistamise loa saamiseks teisipäevaks kell 11.30 või 15.30, millisesse kohtusse soovisite helistada ning kellele konkreetselt? 2) 18.12.2006 esitasite taotluse helistamise loa saamiseks 19.12.2006.a kell 11.60 või 15.20, millisesse politseiprefektuuri, prokuratuuri ja kohtutäiturile Te soovisite helistada ning kellele konkreetselt? 3) 20.11.2006 esitasite taotluse telefonikõne lubamiseks, et helistada 20.11.2006.a kell 11.30 kohtusse ja prokuratuuri, millisesse kohtusse ja prokuratuuri soovisite helistada ning kellele konkreetselt? 4) 21.11.2006 taotlesite luba, et helistada prokuratuuri, siis millisesse prokuratuuri ja kellele Te soovisite helistada? 5) 15.11.2006 soovisite õhtul kell 19.00 helistada oma äranägemise järgi, kuhu ja kellele Te soovisite helistada?

S.Issajev vastas ülalnimetatud küsimustele 28.11.2007 toimunud kohtuistungil järgmiselt (tl 163-164):

1) Tahtsin helistada Pärnu kohtumajja kohtunik Aivar Koppelile. Mul olid telefoninumbrid olemas; dokumentidel, mis sealt saadeti, olid telefoninumbrid kirjas. Tahtsin helistada kohtunikule, sest esitasin Pärnu Kohtumajja mitu kaebust, aga kohtunik Koppel ei võtnud neid asju vastu. Kui ma olin Pärnu vanglas siis helistasin talle iga päev ja ta suhtles minuga vene keeles. Helistasin selleks, et täpsustada miks minu asi tagasi saadeti, dokumendid tulid eesti keeles ja ma ei saanud aru mida ma parandama pidin. Tahtsin helistada, aga mul ei lastud. 2) Tahtsin ka helistada Pärnu prokuratuuri prokurör Adamsonile. Haldusasjaga nr 3-06-292 seoses. Kaebasin selle peale, et võeti ära ventilaator, kuid asja käigust kohtumenetluses mind ei teavitatud. 24.07.06 läks kohus puhkusele ja asju mulle tagasi ei saadetud. Vahepeal paigutati mind ümber Tallinna Vanglasse. Kaebus oli selle peale, et 29.09.06 etapeeriti mind Tallinna Vanglasse, mulle anti seal asjad tagasi. Pöördusin prokuröri poole halduskohtu tegevuse pärast. 3) Tahtsin jälle Pärnu prokuratuuri helistada ja mul ei lubatud jälle. Pärnu prokuratuuris ei saanud sekretär vene keelest aru. 4) Tahtsin samuti Pärnu prokuratuuri helistada.

4 5) See oli reede, tahtsin koju helistada. Valvur ütles, et helistada saab kuni 19.30ni, aga ma jäin hiljaks. Meil on lubatud helistada reedeti. Valvur ütles, et kell 19 tahavad kõik helistada, aga 19.30 lülitatakse telefon välja ja peale 20.00 ei saa üldse helistada.

S.Issajev jääb täies ulatuses nõude juurde ja palub, et kohus tunnistaks tema helistamise piiramised novembris ja detsembris 2006 õigusvastaseks.

VASTUSTAJA VASTUVÄITED

Tartu Vangla leiab, et Stanislav Issajevi kaebus on põhjendamatu ja tuleb rahuldamata jätta järgmistel põhjustel.

Vangistusseaduse (VangS) § 28 lg 1 annab kinnipeetavatele õiguse kirjavahetusele ja telefoni kasutamisele, kui selleks on tehnilised tingimused. Kirjavahetus ja telefoni kasutamine toimub vangla sisekorraeeskirjades sätestatud korras. VangS § 28 lg 3 kohaselt võib vangla direktor lõikes 1 sätestatud õigust piirata, kui see ohustab vangla julgeolekut või sisekorda või kahjustab vangistuse täideviimise eesmärke.

Vangla sisekorraeeskirja (VSkE) § 51 sätestab telefoni kasutamise korra, kus lõike 1 kohasel võib kinnipeetav kasutada talle helistamiseks ettenähtud telefoni, lõike 2 kohaselt võimaldatakse telefoni kasutada vähemalt üks kord nädalas ja täpsem telefoni kasutamise aeg ja kestus nähakse ette vangla kodukorras ning lõike 3 kohaselt saab vahistatu või kartserisse või eraldatud lukustatud kambrisse paigutatud kinnipeetav telefoni kasutada taotluse alusel. Stanislav Issajev on süüdimõistetu ja viibib Tartu Vanglas alates 08.11.2006.a. Tartu Vangla direktori 08.11.06 käskkirjaga 1-4/1446 kohaldati S.Issajevi suhtes VangS § 69 alusel täiendava julgeoleku abinõuna lukustatud kambrisse paigutamist.

Tartu Vangla Kodukorra p 16.2.2 kohaselt on E-hoone II sektsioonis (S.Issajev viibis E- hoone teises sektsioonis) viibivatel isikutel õigus kasutada taksofoni reedeti, ühel korral kokku 10 minutit. Kõnede arvu ei piirata.

Tartu Vangla Kodukorra p 16.3.1 kohaselt lubatakse S-hoones (süüdimõistetute eluhoone, kus on kõik lahtised sektsioonid) taksofoni kasutada päevakavas ettenähtud aja kõiki teisi päevakava punkte arvestades ja p 16.3.2 kohaselt kasutavad kinnipeetavad sektsioonis asuvat taksofoni.

Nimetatud regulatsioonide eesmärgiks on tagada kõigile eeluuritavate eluhoones viibivatele kinni peetavatele isikutele võrdne võimalus taksofoni kasutamiseks. Kahe sektsiooni peale on kasutada üks teisaldatav taksofoni aparaat. Lahtistes sektsioonides viibivatel kinnipeetavatel on võimalus helistada iga päev.

Riigikohus on oma 31.10.2007 otsuses nr 3-3-1-54-07 asunud seisukohale, et tulenevalt riigiasutuste, kohalike omavalitsuste ja nende ametiisikutega ning kaitsjaga suhtlemise olulisusest ei tohi vangla rakendada helistamise korda, mis moonutab kinni peetavate isikute helistamise õiguse olemust selliselt, et sisuliselt võib muutuda asutuste ametiisikutega ning kaitsjaga suhtlemine võimatuks. Samas mööndakse, et kinni peetava isiku õigus kasutada telefoni suhtlemiseks riigiasutuste, kohalike omavalitsuste ja nende ametisikutega ei ole piiramatu, kuid piirangud peavad olema vajalikud ja säilitama helistamise võimaluse mõistlikul määral.

5 Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee soovitustega Rec(2006) kinnitatud „Euroopa Vanglareeglistiku“ punkt 24.1 näeb vanglavälise suhtlemise osas ette, et kinnipeetavatel peaks olema nii tihti kui võimalik lubatud suhelda kirja või telefoni teel või muul viisil oma perekonna, teiste isikute ja vanglaväliste organisatsioonide esindajatega. Reeglistiku punkt

24.2 kohaselt võib vanglavälist suhtlust piirata ja jälgida, kui see on vajalik muu hulgas korra, turvalisuse ja julgeoleku tagamiseks, kuid isegi suhtlemise piiramise korral tuleb kinnipeetavale võimaldada vanglaväliseid kontakte vastuvõetaval miinimumtasemel.

Nimetatud soovituste ja seisukohtade tõlgendamise tulemina võib väita, et helistamise miinimumtase on vangla poolt kinnipeetavatele tagatud, kui kinnipeetav saab taksofoni kasutada vähemalt kord nädalas. Riigiasutustesse helistamise mõistlikku määra mõistet sisustatud ei ole.

Tartu Halduskohtu 06.11.2007 määruses esitas kohus Tartu Vanglale kirjalikult vastamiseks küsimusi (tl 133-134), millele vastas Tartu Vangla kirjalikult järgmiselt (tl 154-155):

15.11.06.a kolmapäev (viibis E-2 sektsioonis lukustatud kambris, graafikujärgne helistamine oleks olnud reedel 17.11.06) soovis helistada samal päeval Pärnu Halduskohtusse ja Pärnu prokuratuuri. Kuna avalduses oli märgitud kuhu kaebaja soovis helistada, ei olnud vajadust seda eraldi selgitama hakata. Nimetatud avalduse alusel kaebaja helistada ei saanud.

Ajavahemikul 16.11.06-26.11.06.a kandis S.Issajev kartseri karistust. Kartseris on helistamise graafikujärgne päev neljapäev. Kaebuses tunnistab S.Issajev, et sai helistada reedel 17.11.06.a Pärnu Kohtumajja ning samuti sai helistada reedel 24.11.06 Pärnu Kohtumajja, mis olid graafikuvälised helistamised.

20.11.06.a esmaspäev (viibis E-1 sektsioonis-kartseris, graafikujärgne helistamine oleks olnud neljapäeval 23.11.06) avaldas soovi samal päeval helistada kohtusse ja prokuratuuri. Vangla ei selgitanud millisesse kohtusse või prokuratuuri kaebaja helistada soovis ja helistamist selle avalduse alusel ei võimaldatud.

21.11.06.a teisipäev (viibis E-1 sektsioonis-kartseris, graafikujärgne helistamine oleks olnud neljapäeval 23.11.06) avaldas soovi helistada erakorraliselt prokuratuuri ja kohtusse. Vangla ei selgitanud millisesse kohtusse või prokuratuuri kaebaja helistada soovis ja nimetatud avalduse alusel helistamist ei võimaldatud.

27.11.06.a esmaspäev (viibis E-2 sektsioonis lukustatud kambris, graafikujärgne helistamine oleks olnud reedel 01.12.06) avaldas soovi helistada teisipäeval 28.11.06 kohtusse. Vangla ei selgitanud millisesse kohtusse kaebaja soovis helistada ja helistamist teisipäeval nimetatud avalduse alusel ei võimaldatud.

18.12.06.a esmaspäev (viibis E-2 sektsioonis lukustatud kambris, graafikujärgne helistamine oleks olnud 22.12.06) avaldas soovi helistada teisipäeval 19.12.06 politseisse, prokuratuuri ja kohtutäiturile. Vangla ei täpsustanud kellele, kaebaja soovib helistada. Vaatamata asjaolule, et avalduse peal on K.Vadi märge helistamise mittevõimaldamise kohta on avaldusel ka S.Issajevi poolt 19.12.06 märge „Polutšil“, millest võib järeldada, et helistamine võimaldati. Helistamist žurnaalis ei registreeritud.

Kaebuses tunnistab S.Issajev, et sai helistada järgmistel kuupäevadel: 17.11, 24.11, 15.12.

6 Tartu Vangla telefoni kasutamise žurnaali kohaselt sai kaebaja helistada veel 01.12, 08.12, 21.12, 29.12.06. Seega perioodil 15.11-18.12.06.a sai kaebaja helistada kokku 5 korral.

Kinnipeetava vanglavälise suhtlemise üheks võimaluseks, peale helistamise on ka kirjavahetuse pidamine.

Ajavahemikul 15.11-18.12.06.a kirjutas kaebaja Tallinna Halduskohtu Pärnu Kohtumajja 10 korral, Pärnu Prokuratuuri 3 korral, Pärnu Politseiprefektuuri 2 korral, Tallinna Ringkonnakohtusse 5 korral. Kirjavahetus toimus vangla kulul.

Tartu Vangla on seisukohal, et S.Issajevile tagati võimalus taksofoni kasutamiseks. Vangla möönab, et üks kord nädalas helistada saada on vähe ning on võtnud tarvitusele abinõud, et suurendada kinni peetavatele isikutele helistamiste arvu nädalas. Selleks on tellitud juurde taksofone ning on tehtud ümberkorraldused ametnike tööülesannetes. Käesoleval hetkel teeb vangla kõik endast oleneva, et tagada E-hoones viibivatele kinni peetavatele isikutele helistamine riigiasutustele kui selleks soovi on avaldatud.

Kaebuses märgib S.Issajev, et tema põhjendatud huvi kaebuse esitamisel ja vangla toimingu õigusvastaseks tunnistamisel on see, et ta ei saanud helistamiste mittevõimaldamiste tõttu mitmetes kohtutes kohtuasju korda ajada.

Kohtule teadaolevalt käivad kõikide kohtumenetluste raames tehtavad menetlus toimingud kirjalikult. Üheski menetlusseadustikus ei sätestata kaebajale kohustust anda enda soovidest teada telefoni teel. Seega ei ole võimalik, et kaebajale oleks saanud tekkida kahju selle pärast, et ta ei saanud kohtuga telefoni teel suhelda. Sama regulatsioon toimub ka menetlusosalise ja uurimisasutuse või prokuratuuri vahel.

Arvestades asjaolu, et kaebaja on saanud piiramatult kasutada võimalust riigiasutustesse kirjutada, tehes seda vangla kulul on vangla sisukohal, et vaatamata sellele, et kaebajal oli võimalus ainult korra nädalas kasutada taksofoni, oli talle siiski tagatud piisavad võimalusi suhtlemiseks riigiasutustega. Tuginedes eeltoodule palub halduskohtumenetluse seadustiku § 26 lg 1 p 6 alusel jätta Stanislav Issajevi kaebus rahuldamata.

KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS

HKMS § 7 lg 1 kohaselt võib kaebusega halduskohtusse pöörduda isik, kes leiab, et haldusakti või toiminguga on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi. Kaebuse haldusakti või toimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks või esitada isik, kellel on selleks põhjendatud huvi.

Kaebuse esitaja on kaebuses välja toonud, et vastustaja tegevusega põhjustati talle mittevaralist kahju ja ta kaotas makstud riigilõivu (tl 34). Seega saab lugeda kaebuse esitaja põhjendatud huviks vastustaja tegevuse õigusvastasuse tuvastamisel kahju hüvitamise taotluse võimalik esitamine. Kahju hüvitamise nõue ei pea olema esitatud koos haldusakti või toimingu õigusvastasuse tuvastamise nõudega, vaid võib olla esitatud ka hiljem.

7 Antud juhul vajab selgitamist, kas Tartu Vangla poolt kaebajale telefoni kasutamise mittevõimaldamine ajavahemikul november – detsember 2006 helistamiseks kohtusse ja prokuratuuri esitatud avalduse alusel oli õiguspärane või mitte.

VangS § 28 lg 1 kohaselt on kinnipeetaval õigus kirjavahetusele ja telefoni (välja arvatud mobiiltelefoni) kasutamisele, kui selleks on tehnilised tingimused. Kirjavahetus ja telefoni kasutamine toimub vangla sisekorraeeskirjades sätestatud korras. VSkE § 51 sätestab telefoni kasutamise korra. Nimetatud paragrahvi lõike 2 kohaselt võimaldatakse kinnipeetaval telefoni kasutada vähemalt üks kord nädalas. Täpsem telefoni kasutamise aeg ja kestus nähakse ette vangla kodukorras. S.Issajev saabus Tartu Vanglasse 08.11.2006 ja ta paigutati E-hoone II sektsiooni (Tartu Vangla direktori käskkirja nr 1-4/1446 alusel kohaldati kaebuse esitaja suhtes täiendava julgeolekuabinõuna vanglasisest liikumise ja suhtlemisvabaduse piiramist ning eraldatud lukustatud kambrisse paigutamist).

Tartu Vangla Kodukorra (TVKK) p 16.2 kohaselt võimaldatakse taksofoni kasutamist E- hoones, kus kaebuse esitaja asus, vastavalt laekunud avaldustele, arvestades päevakava. Eelvangistushoone kinni peetavate isikute telefoniavaldusi võtavad vastu ja registreerivad valvurid. Vangla vastusest nähtuvalt asub kaebuse esitaja E-hoone II sektsioonis. TVKK p

16.2.2 järgi võimaldatakse II sektsiooni kinnipeetavatel taksofoni kasutada reedeti. Helistada võimaldatakse õigeaegselt esitatud avalduse alusel ühel korral päevas, kokku 10 minutit. Nimetatud aja jooksul erinevate telefoninumbrite valimiste arvu ei piirata. TVKK punkt

16.2.4 sätestab, et keelatud on telefoni kasutamise piiramine suhtlemiseks riigiasutuste, kohalike omavalitsuste ja nende ametiisikutega, samuti kaitsjaga, arvestades päevakava ja taksofoni kasutamise graafikut.

VangS § 28 lg 3 sätestab, et kinnipeetava telefoni kasutamise õigust võib vangla direktor piirata, kui see ohustab vangla julgeolekut või sisekorda või kahjustab vangistuse täideviimise eesmärke. Keelatud on kirjavahetuse ja telefoni kasutamise piiramine suhtlemiseks riigiasutuste, kohalike omavalitsuste ja nende ametiisikutega, samuti kaitsjaga.

Antud juhul on isikuteks, kellele kaebuse esitaja soovis helistada, kohtuametnikud ja prokuratuuri ametnikud, ehk riigiasutuse ametiisikud, kellele helistamist vangistusseaduse kohaselt piirata ei tohi. Kaebaja avaldusele tehtud keeldumist ehk otsust ei ole millegagi põhjendatud. Samas on Riigikohtu halduskolleegium oma otsuses nr 3-3-1-46-07 märkinud, et vanglal puudub helistamise piirangu kehtestamisel õigus piirata kinnipeetava suhtlemist riigiasutuste, kohalike omavalitsuste ja nende ametiisikutega, samuti kaitsjaga. Selline piiramine võib toimuda erandlikel asjaoludel, näiteks kui on rahutused vangla territooriumil, probleemid telefonivõrguga vm.

15.11.2006 esitas kaebaja kaks avaldust kohtusse ja prokuratuuri helistamiseks (tl 59 ja 60), 20.11.2006 avalduse kohtusse ja prokuratuuri helistamiseks (tl 43), 21.11.2006 prokuratuuri helistamiseks (tl44), 27.11.2006 kohtusse helistamiseks (tl 8), 18.12.2006 politseisse, prokuratuuri ja kohtutäiturile helistamiseks (tl 38).

15.11.2006 keeldus vastustaja helistamise lubamisest (tl 9), selgitades, et helistada võimaldatakse reedeti (15.11 2006 oli kolmapäev).

21.11.2006 – ei lubatud helistada, on tehtud märge, et helistamine vastavalt graafikule (tl 44).

8 27.11.2006 – ei lubatud helistada, on tehtud märge, et helistamine vastavalt kodukorras sätestatule, s.o reedeti (tl 8).

Vastustaja vastas 05.12.2006 kirjaga kaebuse esitaja 15.11, 20.11, 21.11 ja 27.11.2006 avaldustele, et ei luba väljaspool graafikut helistada, so teistel päevadel peale reedet ja rohkem kui 10 minutit (tl 45). 20.november 2006 ja 18.12.2006 olid esmaspäevad. 18.12.2006 ei lubatud helistada, sest see päev oli graafikuväline (tl 38 ja 61).

Vastustaja märkis oma 19.11.2007 vastuses, et kaebuse esitajale ei võimaldatud helistamist 15.11.2006, 20.11.2006, 21.11.2006 ja 27.11.2006 (tl 155).

Kohus leiab, et vastustaja keeldumised helistamise võimaldamiseks motiividel, et saab helistada ainult graafiku järgi ettenähtud päevadel, on õigusvastane, sest see on vastuolus VangS § 28 lg 3. VangS § 28 lg 3 kohaselt võiks keeldumise põhjus olla, kui helistamine ohustab vangla julgeolekut, sisekorda või kahjustab vangistuse täideviimise eesmärki.

Vastustaja seisukoht on, et kaebuse esitaja sai võimaluse pöörduda riigiametnike poole kirjalikult. Kohus leiab, et see asjaolu ei võta ära kinnipeetava õigust helistada riigiametnikele vastavalt VangS § 28 lõikele 3.

Oma vastuses möönab vastustaja, et võimalus helistamiseks üks kord nädalas on vähe ning tarvitusele on võetud abinõud, et suurendada kinnipeetavatele isikutele helistamiste arvu nädalas. Selleks on tellitud juurde taksofone ning on tehtud ümberkorraldused ametnike tööülesannetes (tl 155). Seega tunnistab vastustaja helistamise mittevõimaldamist ja helistamise lubamise mittepiisavust.

Eeltoodut arvestades ja juhindudes HKMS § 26 lg 1 p 3, tunnistab kohus Tartu Vangla tegevus, mis seisnes novembris – detsembris 2006 telefoni kasutamise S. Issajev´le mittevõimaldamises, õigusvastaseks.

Kohtukulude osas ei ole menetlusosaliste poolt kohtule taotlust esitatud.

Tamara Hristoforova Kohtunik