2-07-28263/9 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

2-07-28263

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Eveli Vavrenjuk Otsuse tegemise aeg ja koht

18. detsember 2007 Tartu Kohtumaja Tsiviilasja number 2-07-28263 Tsiviilasi

N. OÜ hagi B. OÜ vastu 17 693,20 krooni nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad

• hageja: N. OÜ

• esindaja juhatuse liige T.K.

• kostja: B. OÜ

• esindaja juhatuse liige D.D.

• kostja esindaja Armand Mark Kohtuistungi toimumise aeg

28. november 2007 RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata OÜ N. hagi OÜ B. vastu.

Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud N. OÜ kanda.

Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Edasikaebamise kord Pool võib esitada Tartu Ringkonnakohtule otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

HAGI ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE 30.07.2007 esitas OÜ N. Tartu Maakohtusse hagi OÜ B. vastu 17 693,20 krooni nõudes. Hagiavalduse kohaselt on hageja omandanud võla väljanõudeõiguse kostja vastu 15.06.2007 K. AS-lt Hagi hinnaks on 17 693,20 krooni, millest põhinõue moodustab 15 942 krooni ja viivised 1751,20 krooni.

Kostja ostis väidetavalt K. AS-lt metalltooteid. K. AS esitas 30.03.2007 kostjale arve nr 1184 summas 19 942.- krooni. 30.03.2007 tasus kostja esindaja 4000.- krooni sularahas K. AS-i kassasse. Ülejäänud summa ehk 15 942.- krooni on kostja siiani tasumata jätnud. Lisaks on kostja päev enne K. AS-i poolt arve esitamist (so 29.03.2007) esitanud garantiikirja, kus kostja garanteerib arvete maksmise õigeaegselt. Kostja garantiikirjas võetud kohustusest kinni pidanud ei ole. Hageja palub välja mõista kostjalt hageja kasuks hagihinna 17 693,20 krooni, riigilõivu 1250.- krooni ning hageja menetluskulud. KOSTJA VASTUVÄITED Kostja ei võtnud oma 21.augusti 2007 vastuses (tl 14-15) hagi õigeks ja vaidles sellele vastu. Hagiavaldusest ja selle juurde lisatud tõenditest ei nähtu, et hageja on omandanud võla väljanõudeõiguse kostja vastu 15.06.2007 K. AS-lt. Kuna hageja ei ole tõendanud oma nõudeõigust tulenevalt AS K. nõudest kostja vastu, siis ei saa N. OÜ olla õiguslikult hagejaks. K. OÜ ei ole kostjale teatanud nõudeõiguse loovutamisest hagejale. Kostja ei ole väljastanud 29.03.2007 AS-le K. garantiikirja. Hageja poolt esitatud garantiikirja koopial puudub garantii saaja (isik, kellele on garantii antud). Kostja leiab, et asjas esitatud garantiikiri on õiguslikult kehtetu ning loeb asjas esitatud kostja nimel välja antud garantiikirja kehtetuks. Kostja seaduslik esindaja D.D. ei ole allkirjastanud hageja esitatud garantiikirja. Kostja on seisukohal, et tegemist on võltsinguga. Kostja leiab, et hagejal on kohustus tõendada asjaolu, et garantiikiri on väljastatud kostja poolt esitamiseks AS-le K. ning, et tegemist ei ole võltsinguga. Hagi lisana esitatud arvest nr 1184, 30.03.2007 ei nähtu kauba üleandmist ega selle saamist (puuduvad allkirjad). Kostja on 21.06.2007 andnud hageja võlanõudele vastuse, kus kinnitatakse, et kostja ei ole välja võtnud materjale K. AS-lt ning ei ole selleks volitanud A.P. Võib eeldada, et kauba on tellinud ja välja võtnud esindusõiguseta isik, so isik, keda kostja ei ole AS K. ees volitanud kostjat esindama. Kostja kaupa ei ole tellinud ega saanud. Kostja tehingut heaks ei kiida.

Kostja on seisukohal, et hagiavaldus tuleb jätta täies ulatuses rahuldamata. Hageja ei ole hagis tõendanud AS K. võla väljanõudeõiguse omandamist ja asjaolu, et nõue on esitatud õige kostja vastu.

KOHTUISTUNG Hageja kohtuistungile ei ilmunud. Tulenevalt TMS § 409 lg 1 p 3 kohaselt lahendab kohus asja sisuliselt kohale ilmunud kostja taotlusel. Kohtuistungil jäi kostja oma seisukoha juurde. KOHTU PÕHJENDUSED Kohus leiab, et kuna hageja ei ole kohtuistungile ilmunud ja kostja on taotlenud asja sisulist arutamist kohtuistungil, lahendas kohus asja sisuliselt. TsMS § 409 lg 1 p 1 kohaselt kui hageja ei ilmu asja arutamiseks määratud kohtuistungile, siis kohus kohale ilmunud kostja taotlusel jätab hagi läbi vaatamata, p 3 kohaselt lahendab asja sisuliselt. TsMS § 412 lg 1 p 1 kohaselt kohus ei jäta hagi läbi vaatamata sõltumata hageja ilmumata jäämisest kohtuistungile, kui hageja on nõus kirjaliku menetlusega või …. Hageja on hagiavalduses märkinud, et ta on nõus kirjaliku menetlusega, seega vastavalt kostja taotlusele tuleb asi sisuliselt lahendada. Hageja on taotlenud 19.11.2007.a. kohtult kohtuistungi edasilükkamist (tl 20), millise taotluse on aga kohus jätnud rahuldamata, ning 20.11.2007.a. on kohus hagejat teavitanud, et taotlus kohtuistungi edasi lükkamiseks on jäetud rahuldamata ning palunud hagejal täpsustada esitatud taotlust, mida aga hageja teinud ei ole, saades kohtu kirja kätte 22.11.2007.a. (tl 22). Seega oli hageja teadlik 28.11.2007.a. toimuvast kohtuistungist.

1. OÜ B. võlg on tekkinud väidetavalt 30.03.2007 AS K. poolt esitatud arve (tl 7) alusel ostetud metalltoodetest, mille ostu-müügi kohta on hageja esitanud arve koopia (tl 7). Arve laekumise garanteerimiseks on väidetavalt OÜ B. nimel esitatud päev enne K. AS-i poolt arve esitamist (so 29.03.2007) garantiikiri (tl 8), kus kostja garanteerib arvete maksmise õigeaegselt. Hageja väitel on hageja AS N. seejärel omandanud võla väljanõudeõiguse kostja vastu K. AS-lt. Samuti väidab hageja, et 30.03.2007 on kostja tasunud sularahas 4000.- krooni K. AS-i kassasse.

2. OÜ N. ei ole tõepoolest tõendanud, et ta oleks enne võla tunnustamise kokkuleppe sõlmimist esitanud B. OÜ-le nõude loovutamist käsitlevaid dokumente ning OÜ N. ei ole ka nõude omandamist kohtule tõendanud, kuigi kohus on kohustanud hagejat vastama kostja seisukohtadele hiljemalt 09.oktoobriks 2007.a. VÕS § 164 lg 2 sätestab, et nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele. Nõude loovutamisega silmas peetava tulemuse (võlausaldaja vahetus) saavutamiseks on vajalik kehtiva loovutamislepingu sõlmimine nõuet loovutava isiku ja nõude omandaja vahel, nõude loovutajaks peab olema nõudeõigust omav isik ehk võlausaldaja. Nõude loovutamiseks ei ole vajalik kohustatud isiku ehk nõude võlgniku nõusolek. Nõude loovutamine on käsutustehing TSüS-i § 6 lg 3 mõistes, kuna sellega muudetakse olemasoleva nõudeõiguse kuuluvust. Üldise põhimõtte kohaselt on loovutamisleping vormivaba. Lepingust tulenevate nõuete loovutamise lepingu vormi puhul tuleb arvestada VÕS § 11 lg 3, mille järgi lepingust tuleneva nõude loovutamisleping peab põhimõtteliselt olema samas vormis, millises vormis sõlmiti põhileping.

3. VÕS nõude loovutamise sätetest (§ 164 lg 1, § 169, § 170 ja § 172) tuleneb, et nõude loovutamise kehtivuseks ei ole iseenesest vajalik võlgnikule teatada – mitteteatamise korral on võlgnikul lihtsalt õigus täita kohustus endisele võlausaldajale ja keelduda seda täitmast uuele võlausaldajale, aga ainult seni, kuni talle ei ole esitatud dokumenti nõude loovutamise kohta.

4. Kostja väidab, et loovutatud nõuet ei ole – kaupu, mille eest AS K. on esitanud arved, ei ole OÜ B. ostnud, seega ei olnud AS-il K. ka õigust nõuda nende eest tasumist. Kostja hinnangul ei ole esitatud arvega ning garantiikirjaga tõendatud, et B. OÜ oleks need kaubad ostnud ja kätte saanud. Kostja väitel on kauba tellinud ning välja võtnud esindusõiguseta isik, kelleks võib olla A.P. Kostja kinnitab, et tema poolt ei ole väljastatud volikirja A P kostja esindamiseks AS K. ees. Kostja ei kiida tehingut ka tagantjärgi heaks. Kostja on seisukohal, et kauba üleandmist-vastuvõtmist ei ole hageja poolt tõendatud, asjas esitatud arve (tl 7) on allkirjastamata, arvel ei ole isegi väljastaja poolset allkirja. Hageja ei ole oma seisukoha tõendamiseks kohtule muid tõendeid (loovutamisleping) esitanud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 230 lg 1-st tuleneb, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus on seisukohal, et kuna hageja ei ole tõendanud nõudeõiguse omandamist K. OÜ-lt ei saa OÜ N. olla õiguslikult hagejaks OÜ B. vastu 17 693,20 krooni nõudes.

Kohus jätab N. OÜ hagi B. OÜ vastu 17 693,20 krooni nõudes rahuldamata. MENETLUSKULUDE JAOTUS TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 3 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Järelikult kannab antud asjas menetluskulud hageja.

Kohtunik