2-06-19777/17 · Tallinna Ringkonnakohus
Legislator summary
AI generatedTsiviilasi nr 2-06-19777
Legislator headnote
AI generated2-06-19777/17 · Tallinna Ringkonnakohus: Tsiviilasi nr 2-06-19777
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
Tsiviilasi nr 2-06-19777
K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL
Tsiviilasja number 2-06-19777 Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Tiit Kollom (eesistuja), Ulvi Loonurm ja Iko Nõmm Otsuse tegemise aeg ja koht 14.12.2007 Tallinnas Tsiviilasi Margus Kauli hagi Annika Alti vastu 95 000 kr. väljamõistmiseks Vaidlustatud kohtulahend Pärnu Maakohtu 27.03.2007 tagaseljaotsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Margus Kauli apellatsioonkaebus Menetluse liik Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja Margus Kaul, lepinguline esindaja vandeadvokaadi vanemabi Martin Pärn; Kostja Annika Alt RESOLUTSIOON Pärnu Maakohtu 27.03.2007 tagaseljaotsus tühistada osaliselt menetluskulu jaotamise (hageja makstud riigilõivu) osas ja jätta hageja tasutud riigilõivust 4000 kr. kostja kanda.
Ülejäänud osas jätta maakohtu otsus muutmata.
Apellatsiookaebus osaliselt rahuldada.
Apellatsioonimenetluse menetluskulust jätta hageja tasutud riigilõivust 200 kr. kostja kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võivad pooled vandeadvokaadi vahendusel esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse kättetoimetamisest.
Asjaolud Hageja taotles 28.07.2006 esitatud hagis abikaasade ühisvara (osak elamuühistus x, aadress x) võõrandamisest saadud raha hüvitamist ½ summa ulatuses. Kostja keeldus kohtuväliselt teatamast hagejale müügihinda, seetõttu tuli hagejal tellida ekspertarvamus vara väärtuse
2(3) kohta. Eksperdi arvamuse kohaselt oli korteri väärtuseks müügihetkel 180 000-200 000 krooni. Hageja taotles kostjalt 95 000 kr. väljamõistmist.
Menetluse käigus esitas kostja tõendi, millest nähtus, et korter müüdi 150 000 krooniga. Sellega seoses vähendas hageja oma esialgset nõuet 95 000 kroonilt 75 000 kroonile. Kostja tunnistas hagi 75 000 krooni ulatuses. Kostja ei nõustunud hageja poolt välja pakutud menetluskulude jaotusega.
Maakohtu otsus
27.03.2007 tagaseljaotsusega otsustas Pärnu Maakohus välja mõista kostjalt hageja kasuks 75 000 kr., arvestada väljamõistetud summalt viivist kuni kohustuse täitmiseni ja tunnistada otsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks.
Menetluskulude jaotuse osas otsustas maakohus hagi esitamisega seotud kinnisvara eksperdiarvamuse maksumuse ja kostja enda kohtukulu jätta kostja kanda ning hageja tasutud riigilõivu ja kohtuvälised kulud jätta hageja enda kanda.
Maakohtu otsuse põhjendustel on PkS § 14 lg 1 kohaselt abielu kestel soetatud vara abikaasade ühisvara, mida võib § 18 lg 1 alusel jagada abielu kestel, abielu lahutamisel või pärast seda. PkS § 19 lg 1 kohaselt on jagatavad osad võrdsed. Seega on hageja nõue põhjendatud ja tuleb rahuldada 75000 kr. ulatuses, mis on pool hinnast omandi võõrandamise aja seisuga.
TsMS § 143 p 1 ja 6 alusel on põhjendatud hageja nõue saada hüvitist kinnisvara hindamise ekspertarvamuse maksmise eest. TsMS § 164 lg 1 kohaselt hagilises abieluasjades kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. TsMS § 164 lg 2 alusel on võimalik lõikes 1 sätestatult erinev jagamine, kui tegemist on abielu varavahekorrast põhineva vaidlusega või kui kulude selline jaotamine ei oleks õiglane, muu hulgas see kahjustaks ülemääraselt ühe abikaasa olulisi vajadusi. Riigilõivu või kohtuväliste kulude hüvitamise nõuet ei pidanud kohus põhjendatuks ega õiglaseks, arvestades ka laste huvisid.
Apellatsioonkaebus
Apellant palub tühistada Pärnu Maakohtu 27.03.2007.a otsus menetluskulude jaotamise osas ja palub jätta kostja kanda riigilõiv täies ulatuses.
Kohtumenetluse algatamise vajaduse tingis kostja käitumine. Seega ei olnud õiglane menetluskulude jaotamine selliselt, et riigilõiv jäetakse hageja kanda. Riigilõivu tasumise kohustuse teket saanuks kostja vältida, esitades hagejale andmed ühisvara müügist laekunud summa kohta ja üritades kohtuväliselt raha tasumises kokku leppida.
Antud asjas ei olnud ühisvara müügist saadud raha jagamine mõlema poole huvides, sest raha oli vastustaja poolt saadud juba 2000.a. ja kohtuväliselt kostja seda hagejaga jagada ei kavatsenudki.
Täiendavalt võimaldas hageja tasutud riigilõivu jätmist kostja kanda ka TsMS § 163 lg 2, kuna kostja menetluse käigus pakutud kompromissiga ei nõustunud.
3(3)
Vastus apellatsioonkaebusele
Vastustaja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu.
Ringkonnakohtu seisukoht
Ringkonnakohus leidis, et TsMS §-st 164 lg.2 tulenevalt tuleb apellatsioonkaebus menetluskulu jaotuse osas osaliselt rahuldada ja jätta hageja tasutud 5000 kroonist riigilõivust 4000 kr. kostja kanda, kuna tegemist on abikaasade varavahekorrast tuleneva nõudega ja hagi rahuldatud osalt 75 000 kr. on ette nähtud tasuda riigilõivu 4000 kr.
Tiit Kollom Ulvi Loonurm Iko Nõmm