2-07-31262/4 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus Kohtunik Geete Lahi Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht

17. detsember 2007.a, kell 16.00 Narva kohtumaja kantselei Tsiviilasja number 2-07-31262 Tsiviilasi J S hagi S S vastu abielu lahutamise ja elatise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja J S xxx Kostja S S xxx Asja läbivaatamise kuupäev

27. november 2007.a. Istungil osalenud isikud Hageja J S Kostja S S

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Lahutada J S xxx ja S S xxx abielu, mis sõlmiti 12. novembril 2004.a. Ida-Virumaa Perekonnaseisuosakonna Narva talituses, mille kohta on koostatud abieluakt nr 410.

3. Jätta J S ja S S abielust 28.10.2005.a. sündinud poeg D S pärast poolte abielu lahutamist ema J S juurde.

4. Välja mõista S S elatis poja D S, sündinud xxx, ülalpidamiseks igakuuliselt alates 27.08.2007.a 1800 (üks tuhat kaheksasada) krooni, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast, kuni lapse täisealiseks saamiseni J S kasuks.

5. Elatise väljamõistmise osas kuulub otsus täitmisele viivitamatult.

Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta poolte enda kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus otse Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse menetlusosalistele kättetoimetamisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on Ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.

Hagiavalduse aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue

27.08.2007.a. esitas J S kohtule hagi S S vastu abielu lahutamise ja elatise nõudes. Poolte abielu sõlmiti 12.11.2004.a Ida-Virumaa Perekonnaseisuosakonna Narva talituses. Pooltel on 28.10.2005.a. sündinud poeg D S. Poeg elab koos hagejaga. Pooled elavad lahus alates detsembrist 2006.a. Perekond lagunes seoses sellega, et kostja kuritarvitab alkoholiga, lapse kasvatusega ei tegele, töötada ei soovi. Materiaalset abi kostja hagejale lapse ülalpidamiseks ei osuta. Ühisvara pooltel puudub. Hageja ei tööta, viibib lapsehoolduspuhkusel. Hageja sissetulek on vanemaja lapsetoetus 900 krooni kuus. Kostja sissetulekute kohta hagejal andmed puuduvad. Lapse vajadusteks kulub 3600 krooni kuus. Hageja palub lahutada poolte abielu, lapse elukohaks määrata hageja elukoht ja välja mõista kostjalt hageja kasuks elatis lapse D S ülalpidamiseks pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast alates hagiavalduse esitamise päevast.

Kostja vastuväited hagile

Kirjalikus vastuses hagile (tl 22) kostja nõustub abielulahutusega, kuid ei ole nõus elatise nõudega. Kostja töötab ja saab miinimumpalka. Kostja esitas kohtule palgatõendi ja maksekorralduste koopiad V S pangaarvelt hageja pangaarvele tehtud ülekannete kohta ajavahemikul jaanuaroktoober 2007.a.

Kohtuistung

Kohtuistungil hageja jäi oma hagiavalduse juurde. Pooled elavad lahus alates 02.12.2006.a. Abielusuhete taastamine on võimatu. Perekonnanimeks soovib hageja jätta S. Elatise maksmises kompromissi kostjaga sõlmida ei soovi. Raha hageja arvele maksis vabatahtlikult vanaema, so kostja ema, oma palgast. See ei ole kostja poolt makstud elatis ja hageja ei arvesta seda elatise katteks. See raha oli vanaema raha abiks lapselapsele. Kui hageja esitas hagi kohtusse, hakkasid nad rääkima, et see on elatis. Maksekorraldustel on käsitsi juurde kirjutatud „alimentõ“. Hageja viibib lapsehoolduspuhkusel. Hageja sissetulekuks on riiklik toetus kokku 900 krooni kuus. Kinnisja vallasvara hagejal ei ole. Korteri eest maksis hageja novembris 900 krooni. Hageja elab koos vanaemaga.

Kostja on nõus abielu lahutamisega. Kostja töötas varem tööle vormistamata. Raha hageja pangaarvele kanti üle kostja ema kaudu, kuna kostja arved olid trahvide tõttu arestitud ja kostja arvele raha ei laekunud. Kostja andis raha emale, kes kandis selle üle hageja arvele. Kinnis-ja vallasvara kostjal ei ole. Ülalpeetavaid kostjal ei ole. Kulusid korterile ei tea, kuna korteri eest maksab kostja ema. Kostja töötab autolukksepana. Tasuvamat tööd ei ole kostja otsinud.

Kohtuotsuse põhjendused

Kohtuistungil leidis tõendamist, et poolte abielu on registreeritud 12.11.2004.a. Pooltel puudub vaidlus selle üle, et abielulised suhted nende vahel on lõppenud ja mõlemad pooled soovivad abielu lahutada. Seega ei ole pooltel abielu jätkamine võimalik ning abielu kuulub Perekonnaseaduse (edaspidi PkS) § 29 lg 2 alusel lahutamisele. Hageja soovib jätta endale perekonnanime S.

Perekonnaseaduse (PkS) § 51 alusel tuleb poolte abielust sündinud poeg D S elukohaks määrata tema ema elukoht, sest see on olnud lapse harjumuspärane elukeskkond, laps jäi elama koos emaga pärast poolte suhete lõppu ning lapse elukoha üle ei vaidle ka pooled.

Perekonnaseaduse (PkS) § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last. Vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et laps saab kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise. Nimetatud kohustusele vastab lapse õigus saada ülalpidamist. Vastavalt PkS §-le

49 on vanematel oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused. Kui vanem ei täida lapse PkS §-s 60 sätestatud ülalpidamiskohtust vabatahtlikult, siis on teisel vanemal PkS § 61 lg 1 alusel õigus nõuda kohustust rikkunud vanemalt elatist kohtu kaudu. Seega on lapsega koos elaval vanemal õigus nõuda teiselt vanemalt elatist, kui on rikutud lapse õigust saada ülalpidamist. Elatise väljamõistmisel lähtub kohus tulenevalt PkS § 61 lg-st 2 kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. Igakuise elatusraha suuruse kindlaksmääramisel arvestab kohus poolte väiteid ja vastuväiteid ning nende tõendamiseks esitatud dokumentaalseid tõendeid.

Kostja väited, et kostja täitis ülalpidamiskohustust oma ema kaudu, kohtus tõendamist ei leidnud. Kostja poolt kohtule esitatud maksekorraldused (tl 24-34) ei tõenda ülalpidamiskohustuse täitmist kostja poolt. Hageja sõnul oli ülekantud raha vanaema toetus lapselapsele. Kostja oma väiteid ei tõendanud. Maksekorraldusel on selgituste lahtrisse märgitud „perevod“, käsitsi on juurde kirjutatud „alimentõ“. Seega on ülalpidamiskohustuse rikkumine kostja poolt käesolevas asjas tõendamist leidnud.

Analüüsides vanemate varalist seisundit, leiab kohus, et kostja materiaalne olukord on hageja omast tunduvalt parem. Kostja palgatõendi (tl 23) kohaselt kostja keskmine brutopalk ajavahemikul juuli-september (kaasa arvatud) 2007.a. oli 4404 krooni, netopalk 3881 krooni. Korterikulud tasub kostja sõnul kostja ema. Hageja sissetulekuks oli Virumaa Pensioniameti Jõhvi osakonna tõendi (tl 7) ainult riiklik toetus 900 krooni kuus.

Hageja hinnangul kulub tal poolte ühise lapse ülalpidamiseks igakuiselt keskmiselt 3600 krooni. Kostja sellele vastuväiteid ei esitanud. Kohus loeb lapsele tehtavad kulutused eeltooduga põhjendatuteks.

PkS § 61 lg 4 kohaselt igakuine elatusraha ei või olla väiksem kui poolt Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, mis hagiavalduse esitamisel oli 1800 krooni kuus. PkS § 61 lg 6 kohaselt võib kohus elatise suurust vähendada alla § 61 lg-s 4 nimetatud suuruse kui: 1) vanem kellelt elatist nõutakse, on töövõimetu või 2) lapsel on piisav sissetulek või 3) ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused.

Kohtu arvates ei ole kostja sissetulek selline, mille alusel saaks kohus teha järelduse, et kostja ei ole võimeline maksma elatist isegi miinimummääras. Elatise väljamõistmisel teeb kohus otsuse eelkõige lapse huvidest lähtudes, et laps ei jääks ilma miinimumelatisvahenditest. Kostja on töövõimeline ja arvesse võttes seda, et kostjal on kindel sissetulek ja tal on võimalik tööl käia, hagejal sissetulekut ei olesaab vaid peretoetusi, peab kohus võimalikuks kostjalt välja mõista elatis seaduses sätestatud miinimumsummas.

PkS § 70 kohaselt mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest. Seega tuleb kostjalt välja mõista elatis 1800 krooni alates elatise hagi esitamisest.

Elatise väljamõistmise otsuse tunnistab kohus viivitamata täidetavaks hagejale hädavajalikus ulatuses (TsMS § 468 lg 3). Kohus leiab, et käesolev otsus tuleb elatise väljamõistmise osas tunnistada terves ulatuses viivitamata täidetavaks.

Menetluskulude jaotus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 164 lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohus jätab menetluskulud poolte enda kanda.

/allkiri/ Geete Lahi Kohtunik