2-07-6450/3 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

2-07-6450

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Hagi õigeksvõtul põhinev otsus

Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Lukiina Vismann Otsuse tegemise aeg ja koht

19. detsember 2007.a Tallinn Tsiviilasja number 2-07-6450 Tsiviilasi NA(N ) hagi DA vastu abielulahutuse nõudes. Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: NA(ik XXX, sünd , käesoleval ajal on lapsehoolduspuhkusel, haridus kesk, lahutus teine, elukoht XXX) Kostja: DA(ik XXX, eluk. XXX) Kohtuistungi toimumise aeg Istungil osalejad

04. 12 2007. a Hageja: NA Tõlk: Nadežda Timofejeva RESOLUTSIOON

Hagi rahuldada. Lahutada N(N)A(ik XXX, sünd XXX, käesoleval ajal on lapsehoolduspuhkusel, haridus kesk, lahutus teine, elukoht XXX) ja DA(ik XXX, eluk. XXX) ja abielu, mis on registreeritud Tallinna Perekonnaseisuametis XXX kandega nr XXX

Poolte abielu lugeda lõppenuks kohtuotsuse jõustumise päevast arvates. Pärast abielulahutamist jätta NA perekonnanimeks A .

Jõustunud kohtuotsuse ärakiri saata 10 päeva jooksul Perekonnaseisuosakonnale, kus abielu on registreeritud. Menetluskulud jätta kostja kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on pooltel õigus edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtusse esitades apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o 19. 12 2007.a. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue

Harju Maakohtule 27.02.2007. a esitatud hagiavalduse kohaselt poolte abielu sõlmiti Tallinna Perekonnaseisuametis XXX kanne XXX. Pooled elavad lahus 2000. aastast, abielulised suhted lõppesid samal ajal või isegi varem. Ühiseid lapsi pooltel ei ole. Hageja taotleb abielu lahutada. Pärast abielu lahutamist hageja soovib perekonnanimeks jätta A . Hagejal on kohtukuludena riigilõiv 1000 krooni. Kohtukulude väljamõistmist hageja taotleb kostjalt.

Kostja seisukoht

Kostja 04. 12. 2007.a. toimunud kohtuistungile ei ilmunud, kuigi oli istungi toimumise ajast ja kohast teadlik. Mitteilmumise põhjus on kohtule teadmata. Kostja on nõus lahutusega, on esitanud kirjaliku avalduse lahutusega nõustumise kohta. Kohtu põhjendused TsMS § 436 lg 1 kohaselt kohtuotsus peab olema seaduslik ja põhjendatud. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Kui kohus lahendab asja kohtuistungil, rajab kohus otsuse ainult nendele tõenditele, mida istungil uuriti.

Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) (TsMS) §

440 lg-le 1, mille kohaselt rahuldab kohus hagi, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks. Kooskõlas TsMS § 444 lg-ga 1 võib tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest kirjeldava osa välja jätta. Põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus. Poolte abielulised suhted on lõppenud. Asjas leidis tõendamist, et poolte abielu jätkata pole võimalik. Kohtuistungil hageja kinnitab, et abielu taastada ei soovi. Vastavalt perekonnaseaduse (PKS) § 29 lg-le

1 lahutab kohus abielu abikaasa nõudel, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise üle. PKS § 29 lg 2 kohaselt lahutatakse abielu, kui kohus teeb kindlaks, et abielu jätkamine on võimatu. Kohus rahuldab eeltoodud asjaoludel hageja taotluse abielu lahutamiseks. Pärast abielu lahutamist vastavalt hageja soovile jätta hageja perekonnanimeks A . Kostja on nõus lahutusega, on esitanud kirjaliku avalduse lahutusega nõustumise kohta (tl 25-26).

PKS § 30 p 3 kohaselt abielu lõpeb abielu lahutamisel kohtus – kohtuotsuse jõustumisest.

Vastavalt kehtiva TsMS § 468 lg 1 p-le 1 tunnistab kohus hagi õigeksvõtul põhineva otsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Kohtukulude jaotus TsMS § 162 lg-te 1 ja 2 alusel kannab hagimenetluses menetluskulud, s h kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud, pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg-te 1 ja 3 alusel esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses ning selles jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS §

174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Eeltoodu alusel määrab kohus antud asjas selliselt, et hageja menetluskulud tuleb kanda kostjal kui poolel, kelle kahjuks kohtuotsus tehti.

Lukiina Vismann Kohtunik