2-06-24344/10 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

Kohtuotsus

Eesti Vabariigi nimel

Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

Kohtuasja number 2-06-24344

Otsuse kuupäev

28.12. 2007. a

Kohtunik Epp Haabsaar

Kohtuasi EP-A(isikukood XXX, elukoht XXX) hagi kostja AP(P , isikukood XXX, XXX) vastu elatusraha väljamõistmiseks

Asja läbivaatamise kuupäev

03.12. 2007. a

Istungil osalenud isikud Hageja esindaja adv Mare Lust, kostja ning tema nõustaja Rauno Aaslaid.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonikaebus Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul kohtuotsuse määruskaebuse esitajale kätteandmisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kohtuotsuse reolutsioon:

Hagi rahuldada osaliselt.

Mõista kostja AP alates 01.09.2006. a kuni 25.08.2007. a poolte ühise poja AP(sünd

XXX. a) ülalpidamiseks 2 800 (kaks tuhat kaheksasada) krooni kuus ja samast ajast poolte ühise tütre MP(sünd XXX. a) ülalpidamiseks elatusraha 2 500 (kaks tuhat viissada) krooni kuus hageja EP-A kasuks.

Menetluskulud (sh riigituludesse väljamõistetav riigilõiv) panna kostja kanda.

Poolte seisukohad

Hagiavalduse kohaselt on poolte abielust sündinud XXX. a poeg A ja XXX. a tütar M . Lapsed elavad hageja juures, kusjuures kostja laste ülalpidamise kohustust ei täida. Poja ülalpidamiseks kulub hageja andmetel 6850 krooni kuus ning tütre ülalpidamiseks 7800 krooni kuus. 09.02.1999. a Harju Maakohtu kohtuotsusega on poolte abielu lahutatud

Seoses eeltooduga palus hageja mõista kostja A alates 01.09.2005. a poolte ühise poja AP(sünd XXX. a) ülalpidamiseks 3450 krooni kuus kuni lapse täisealiseks saamiseni, samuti poolte ühise tütre MP(sünd XXX. a) ülalpidamiseks elatusraha

3 900 krooni kuus kuni lapse täisealiseks saamiseni.

Lõppnõudes palus hageja mõista kostja AP alates 01.09.2005. a kuni 25.08.2007. a poolte ühise poja AP(sünd XXX. a) ülalpidamiseks 3000 krooni kuus ja samast ajast poolte ühise tütre MP(sünd XXX. a) ülalpidamiseks elatusraha 2 500 (kaks tuhat viissada) krooni kuus (toim lk 103). Alates XXX. a naases poeg hageja andmetel isa juurde elama.

Kostja vaidles hagile vastu ning selgitas, et vastavalt Harju Maakohtu kohtuotsusele (tsiviilasi nr 2/1-68/99) jäi poeg tema juurde elama. Alates 2006. a septembrikuust, mil poeg alustas õpinguid XXX, mis asub hageja elukoha läheduses, ööbib poeg ema juures. Poja ülalpidamiskulusid kannab endiselt kostja, ostes pojale vajalikke asju. Samuti kannab kostja poja arvele regulaarselt jooksvateks kuludeks 2 000 krooni kuus. Kostja arvates on laste kulutuste suurus, millele hageja viitab, tõendama ning põhjendamatult suur. Lisaks poolte ühistele lastele on kostja ülalpidamisel 8-aastane tütar SP, kes hageja poolt soovitud elatusraha väljamõistmisel jääks varaliselt tunduvalt vähemkindlustatuks.

Seoses eeltooduga palus kostja jätta hagi rahuldamata. Kohtu põhjendused Eesti Vabariigi lastekaitse seaduse § 3 kohaselt on lastekaitse põhimõtteks seada esikohale lapse huvid.

Vastavalt PKS § 60 lg 1 on vanemad kohustatud oma alaealist last ja abi vajavat töövõimetut täisealiseks saanud last ülal pidama. Sama seaduse § 61 lg 2 ja 4 kohaselt määratakse elatusraha suurus arvestades vanemate varalist seisundit ning lapse vajadusi igakuise elatusrahana.

Hageja palgatõendi kohaselt on tema lepingujärgne töötasu 7500 krooni. Hageja viimase 6 kuu palk kõigub 11412 krooni ning 15323 krooni vahel (toim lk 22). Käesoleval ajal viibib hageja lapseootepuhkusel. Kostja majanduslik seis on märkimisväärselt hea. Kostjale kuulub mitmeid kinnistuid ning ehitisi. Kostja on tegev ettevõtluses. Nagu kostja 03.12.2007. a toimunud kohtuistungil ise tõdes, on talle arusaamatu, miks ta peaks maksma 2000 kroonist elatusraha, kui ta võib maksta 4000 kroonist või 6000 kroonist elatusraha, kui see aga vabatahtlikult toimuks.

Kohus nõustub kostja seisukohaga, mille järgi hagis näidatud laste väidetavad kulutused on optimeeritavad. Eelkõige poja vabaaja kulutused, sest A sai isalt märkimisväärset taskuraha. Tulenevalt Riigikohtu seisukohtadest ei ole elatusraha alammäära väljamõistmiseks, mille suurus on käesoleval ajal 1 800 krooni, vajadust lapse kulutusi tõendada (tsiviilasi nr 3-2-1-7-05). Elatusraha alammääral on baassumma tähendus. Seega kuuluvad eelkõige tõendamisele lapse erivajadustest tulenevad kulutused (tervisega seotud kulutused, huvialaringid, õppekulud jms). Täiendavalt on kohus seisukohal, et lapse kulutuste suurus on siiski ka hinnanguline kategooria, sõltudes muuhulgas sellest, mida vanemad on suutelised oma lastele lubama. Kasvueas laps vajab tervislikku ja kvaliteetset toitu, eakohaseid riideid ning teda arendavat tegevust. AL poolt koostatud teatise kohaselt käib M ratsutamas, kusjuures tunnitasu on 150 krooni. Võrreldes Tondi Maaneeži hinnakirjaga on teenuse hind normaalne (toim lk 61 kuni 64). Samas jäi kostja vastuväide, nagu saaks tütar ratsutamistunde tasuta, paljasõnaliseks. Arvestades, et A on peaaegu sama hästi kui täisealine, on loomulik, et tema kulutused võrduvad täiskasvanu omadega, kusjuures lisanduvad kulutused õpingutele. Näiteks on ainuüksi A ´i keeleõpingutele AS-s T K hageja pangakonto väljavõtte järgi kulunud 3300 krooni.

Lähtuvalt hageja konto väljavõttest on näha, et hageja on ajal, mil kostja väidetavalt ainuisikuliselt poja ülalpidamiskulusid kandis, tasunud regulaarselt poja söögiraha, andnud vahendeid vabaaja sisustamiseks, õppekuludeks ning ostnud riideid (hageja pangakonto väljavõte toim lk 109 kuni 116).

Kostja on oma väidetavat ülalpidamiskohustuse täitmist tõendanud raha ülekannetega poja pangaarvele (toim lk 44 ja lk 84 kuni lk 90, valdavalt on ülekande suurus 2000 krooni kuus).

Kohus juhib tähelepanu Riigikohtu seisukohtadele, mille järgi lapsele taskuraha maksmist ei saa lugeda ülalpidamiskohustuse täitmiseks. Eeltoodut kinnitab ka hageja pangkonto väljavõte, mille kohaselt hoolimata isa käest saadud taskurahast tuli emal poja toidu-, juuksuriarveid, vabaajakulutusi jms tasuda. Riigikohus on selgitanud, et vanem ei täida ülalpidamiskohustust ka siis, kui ta teeb seda ebapiisavalt või ebaregulaarselt. Elatise väljamõistmisel saab lugeda ülalpidamiskohustuse täidetuks, sh osaliselt täidetuks, kui kohustus täidetakse nõuetekohaselt, sh õigele isikule, seejuures tuleb lähtuda ka VÕS § 76 lg-st 3. Tulenevalt PKS § 61 lg-st 1 on vanem täitnud ülalpidamiskohustuse siis, kui ta on lapse ülalpidamiseks vajaliku raha maksnud teisele vanemale, kelle juures laps elab ja kes lapse eest hoolitseb. Reeglina ei saa ülalpidamiskohustust lugeda nõuetekohaselt täidetuks, kui raha on makstud alaealisele lapsele endale. Vaid siis, kui lapse eest igapäevaselt hoolitsev vanem annab eelnevalt nõusoleku ülalpidamisekohustuse täitmiseks alaealisele lapsele või kiidab sellisel viisil antud ülalpidamiskohustuse täitmise hiljem heaks, on elatise maksmiseks kohustatud vanem oma kohustuse kohaselt täitnud (tsiviilasi nr 3-2-1-3- 07).

Asjaolu, et kohus jättis tsiviilasjas 2/1-68/99 tehtud otsusega poja isa juurde, ei oma elatusraha väljamõistmisel määravat tähendust. Perekonnaseaduse § 50 lõigetes 1-4 on sätestatud vanema õigus ja kohustus lapse eest hoolitseda ja teda kasvatada, samuti kohustus kaitsta lapse õigusi ja huve, vanem ei või vanema õigusi teostada vastuolus lapse huvidega. Need õigused ja kohustused on lapse mõlemal vanemal ka siis, kui lapse elukoht on vanemate lahuselu korral ühe vanema juures. XXX tõendi kohaselt õpib A P 2006/2007 õppeaastal XXX 10 C klassis. Tõendi järgi on poisi elukoht XXX (toim lk 67), seega hageja elukoht. Varasema võlaperioodi osas jäi poja elamine ema juures piisavalt tõendamata, tähendades nõude osalist rahuldamist.

Vastavalt PKS § 70 lg 1 mõistetakse elatusraha üldjuhul välja päevast, kui hageja pöördus hagiga kohtusse. Sama sätte lg 2 järgi võib kohus hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud käesoleva seaduse § 61 6. lõikes nimetatud asjaolusid.

Arvestades eeltoodut kogumis, jõudis kohus kokkuvõtva järelduseni, et kostja toetust pojale ei saa pidada ülalpidamiskohustuse kohaseks täitmiseks. Alates ajast, mil A XXX õppis, olid mõlemad lapsed hageja ülalpidamisel. Seega tuleb kostjalt mõistliku suurusega elatusraha, s.o. 2500 krooni tütre ülalpidamiseks ning 2800 krooni poja ülalpidamiseks hageja kasuks alates 01.09.2007. a välja mõista. Seega kuulub hagiavaldus osaliselt rahuldamisele, kusjuures elatusraha suurus on sellesarnases ulatuses nagu kompromissettepanekus, mida kostja vastu ei võtnud. Muuhulga arvestas kohus elatusraha suuruse määramisel, et hageja, kes saab kohtuotsuse alusel PKS järgi elatist, maksab elatiselt tulumaksuseaduse § 12 lg 1 p 7 ja 19 lg 1 kohaselt tulumaksu. TsMS § 468 lg 3 kohaselt tunnistab kohus elatise väljamõistmise otsuse viivitamata täidetavaks hagejale hädavajalikus ulatuses. Kohtu hinnangul ei ole eeltoodu hageja sissetulekut arvestades vajalik.

Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg

1 järgi menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid.

TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Viidatud sätte lg 2 kohaselt, kui hagi rahuldatakse osaliselt ja sellesarnases ulatuses, nagu on kohtumenetluses kompromissina pakkunud üks pool, võib kohus jätta menetluskulud tervikuna või suuremas osas poole kanda, kes kompromissiga ei nõustunud.

Hagihind on TsMS § 129 lg 2 kohaselt ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Riigilõiv tuleb kostjalt riigituludesse välja mõista, kuna hageja oli elatusraha nõudelt RLS § 16 lg 1 p 2 alusel riigilõivust vabastatud.

Seega jätab kohus menetluskulud kostja kanda.

Kohtunik Epp Haabsaar