3-07-1585/14 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

3-07-1585

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Agu Timmi,Viivi Tomson, Maili Lokk Otsuse tegemise aeg ja koht

14. detsember 2007 Tartu Haldusasja number 3-07-1585 Haldusasi OÜ X kaebus Maksuja Tolliameti Lõuna maksuja tollikeskuse 06.07.2007 maksuotsuse nr 12-5/269 tühistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 10.oktoobri 2007 otsus Menetluse alus ringkonnakohtus Maksuja Tolliameti Lõuna maksuja tollikeskuse apellatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalik menetlus Menetlusosalised Apellant (haldusorgan) – Maksuja Tolliameti Lõuna maksuja tollikeskus Vastustaja (kaebuse esitaja) – OÜ X , esindaja vandeadvokaat Kaspar Lind RESOLUTSIOON Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt. Tühistada Tartu Halduskohtu 10. oktoobri 2007 otsus menetluskulude väljamõistmise osas ning teha selles osas uus otsus, millega mõista Maksuja Tolliametilt OÜ X kasuks välja viimase poolt esimese astme kohtus kantud menetluskulude hüvitamiseks

20 000 (kakskümmend tuhat) krooni. Ülejäänud osas jätta OÜ X menetluskulud tema enda kanda.

Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule

30 päeva jooksul otsuse ärakirja kättesaamisest.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

OÜ X esitas Tartu Halduskohtule kaebuse Maksuja Tolliameti Lõuna maksuja tollikeskuse 06.07.2007 maksuotsuse nr 12-5/269 tühistamiseks. Kaebuse kohaselt määrati Maksuja Tolliameti Lõuna maksuja tollikeskuse 06.07.2007 maksuotsusega nr 12-5/269 OÜ-le X täiendavalt tasumiseks käibemaksu summas 564 407 krooni, kuna OÜ X müüs 21.09.2006 käibemaksuvabalt hoonestamata kinnistu Rehe 1 hinnaga 3 700 000 krooni. OÜ X palus lisaks maksuotsuse tühistamisele välja mõista vastustajalt menetluskuludena tasutud riigilõiv summas 5000 krooni ja õigusabikulud summas 25 000 krooni.

Maksuja Tolliameti Lõuna maksuja tollikeskus leidis, et Rehe 1 kinnistu müügi puhul on tegemist krundi müügiga, mis on vastavalt käibemaksuseaduse (KMS) §-le 16 lg 2 p 3 õigesti maksustatud käibemaksuga.

HALDUSKOHTU LAHEND

Tartu Halduskohus rahuldas 10. oktoobri 2007 otsusega kaebuse ning tühistas Maksuja Tolliameti Lõuna maksuja tollikeskuse 06.07.2007 maksuotsuse nr 12-5/269 ja mõistis Maksuja Tolliametilt OÜ X kasuks välja menetluskulud kogusummas 30 000 krooni.

Otsuse põhjenduste kohaselt tulenevalt halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) §-st 92 lg 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuse esitaja poolt menetluskuludena riigilõivu summas 5000 krooni ja õigusabikulude summas 25 000 krooni tasumine on tõendatud. Kuna kaebus kuulub rahuldamisele, siis on taotlus menetluskulude väljamõistmiseks kogusummas 30 000 krooni põhjendatud.

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

Maksuja Tolliameti Lõuna maksuja tollikeskus esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada Tartu Halduskohtu 10. oktoobri 2007 otsuse menetluskulude väljamõistmise osas ning teha selles osas uue otsuse, millega mõista Maksuja Tolliametilt OÜ X kasuks välja menetluskulud kogusummas 8000 krooni, sealhulgas õigusabikulu 3000 krooni.

Apellatsioonkaebuse kohaselt lähtudes HKMS §-st 93 lg 5 mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. HKMS § 92 lg 10 kohaselt võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. 26.10.2007 IMG Advokaadibüroo kontakttelefonilt saadud teabe kohaselt on nimetatud büroo teenuse tunnihind maksunõustamise, maksuvaidluste ja kohtuvaidluste osas 1500 krooni ilma käibemaksuta. Käesolev kaebus ei ole mahukas, sisulised väited on esitatud kahel leheküljel. Tartu Halduskohus lahendas kaebuse kirjalikus menetluses, seega puuduvad ka esindaja kohtuistungist osavõtuga seotud kulutused. Asja raskust, mahukust ja õigusabi osutanud isiku poolt tehtud töö suurust arvestades oleks õiglaseks summaks tehtud töö eest 3000 krooni õigusabi eest.

OÜ X vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt on vastustaja esindaja osutatud õigusabi esimeses kohtuastmes järgnevalt: 1) nõupidamine kliendiga, 2) maksuotsuse ja kontrollakti ning lepingute analüüs, 3) teine nõupidamine kliendiga (materjalidega tutvumise pinnalt tõusetunud täiendavad küsimused kliendile, esialgne õiguslik hinnang), 4) täiendavate materjalide läbitöötamine, 5) kohtupraktika ning Rahandusministeeriumi koduleheküljel toodud seisukohtade analüüs, 6) kaebuse koostamine, 7) e-kirjavahetus ja telefoninõupidamised kliendiga, 8) maksuhalduri vastuse analüüs, 9) telefoninõupidamine kliendiga maksuhalduri vastuse teemal, 10) kirjaliku seisukoha koostamine maksuhalduri vastusele, 11) telefoninõupidamine kliendiga kirjaliku seisukoha teemal. Kuigi kaebus on esitatud neljal leheküljel ning kirjalik seisukoht kahel leheküljel, ei olnud tegemist lihtsa tööga. Lühema teksti koostamine võtab rohkem aega, kuna sisu tuleb koostada väiksema arvu sõnadega. Kaebuse koostamisel tuli läbi töötada krundi mõiste määratlemine ning seaduse tõlgendamine. Maksuhalduri poolt advokaadibüroo sekretärile helistamise käigus saadud andmed ei ole määravad konkreetse kliendisuhte puhul. IMG Advokaadibüroo ei ole kehtestanud kindlat hinnakirja, mida büroo rakendaks kõikidele klientidele. Iga kliendiga sõlmitakse leping ning sõltuvalt asja liigist ja raskusest sõltub ka kokkulepe tunnitasu osas. Tunnitasu varieerub 1330 kroonist kuni 2000 kroonini, sõltuvalt sellest kui keerukas on asi ja kes sellega tegeleb. Käesoleva asjaga tegeles vandeadvokaat, kelle tunnitasu on büroos kõrgeimasse kategooriasse kuuluv, sest maksualased kohtuasjad kuuluvad keerukate vaidluste alla. Käesolevas asjas ei ole õigusabi osutatud tunnitasu alusel, vaid koondtasuna. Kliendile esitati enne konkreetses asjas sõlmitud lepingut ka prognoos orienteeruva ajakulu ja tunnitasu pakkumise kohta, kuid kuna klient soovis õigusabikulu suuruse fikseerida, siis pakuti välja koondtasu. Käesolevas asjas väljamõistetud õigusabi tasu suurus ei ole ebamõistlik. Tunnitasuga arvestamisel oleks tööle kulunud tundide arv tõenäoliselt olnud 13,5-15 tundi. Tunnitasuga 1800 krooni, mis sellise töö puhul rakenduks, oleks õigusabi tasu suuruseks

24 300 - 27 000 krooni, millele lisandub käibemaks. Käesolevas asjas oli tegemist maksuotsusega, millega nõuti vastustajalt 564 407 krooni tasumist, mis toob kaasa piisavalt suure vastutuse õigusabi osutajale. Tsiviilasjades on kulude ülempiir kindlaks määratud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 175 lg 3 alusel antud Vabariigi Valitsuse määrusega nr 306, millest tulenevalt on kuni

500 000 kroonise tsiviilasja hinna puhul teiselt menetlusosaliselt maksimaalselt sissenõutava lepingulise esindaja kulu ülempiiriks 100 000 krooni. Toodud võrdlus on ka haldusasjades kohane. Vaidlustatavast summast sõltub, kui põhjalikult tuleb tööd teha ja esindaja vastutuse määr.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus on põhjendatud ja tuleb rahuldada osaliselt. Tartu Halduskohtu 10. oktoobri 2007 otsus tuleb menetluskulude väljamõistmise osas tühistada ning Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega mõistab Maksuja Tolliametilt OÜ X kasuks välja viimase poolt esimese astme kohtus kantud menetluskulude hüvitamiseks 20 000 krooni. Ülejäänud osas tuleb OÜ X menetluskulud jätta tema enda kanda.

HKMS § 34 lg 2 järgi kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu lahendi seaduslikkust ja põhjendatust apellatsioonkaebuse ja sellele esitatud vastuväidete piires. Esitatud apellatsioonkaebusest nähtuvalt vaidlustatakse halduskohtu 10.10.2007 otsust üksnes osas, mis puudutab Maksuja Tolliametilt kaebuse esitaja kasuks viimase õigusabikulude e. menetlusosalise esindaja kulude tervikuna (25 000 krooni) väljamõistmist. Halduskohtu otsust ei ole vaidlustatud kaebaja poolt tasutud riigilõivu (5000 krooni) väljamõistmise ega ka kaebuse rahuldamise osas.

Ringkonnakohus nõustub apellandiga, et kuna HKMS § 93 lg 5 kohaselt mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud, oleks halduskohus, olenemata kaebuse rahuldamisest kirjalikus menetluses, pidanud siiski andma hinnangu ka sellele, kas kaebuse esitaja poolt näidatud menetluskulud on tervikuna olnud vajalikud ja põhjendatud, arvestades asja keerukust ja mahtu. Samuti on apellant õigesti viidanud sellele, et tal puudus esimese astme kohtumenetluses üldse võimalus esitada oma seisukohta teise menetlusosalise menetluskulude põhjendatuse kohta, kuna asi lahendati kirjalikus menetluses ja asja materjalidest ei nähtu, et halduskohus oleks 25.09.2007 kohtusse e-posti teel jõudnud kaebuse esitaja menetluskulude nimekirja saatnud enne otsuse tegemist tutvumiseks vastustajale.

Sellele, et kirjalikus menetluses peab olema tagatud kõigi menetlusosaliste õigus tutvuda menetluskulude väljamõistmise taotlustega, on viidatud näiteks Riigikohtu lahendis nr 3-3-1-52-03. Ringkonnakohus nõustub apellandiga ka osas, et lähtudes käesoleva asja sisust ja mahust tuleb vähendada Maksuja Tolliametilt kaebaja kasuks väljamõistetavate menetluskulude suurust ja lugeda vajalikeks ja põhjendatud menetluskuludeks väiksem summa, kui seda oli taotletud 25 000 krooni. Samas ei nõustu ringkonnakohus apellandi väitega, et kaebuse esitaja vajalikeks ja põhjendatud menetluskuludeks (esindaja kuludeks) tuleks lugeda üksnes 3000 krooni.

Selliseks väiteks ei anna alust apellandi viited kehtivale kohtupraktikale ega ka konkreetsete apellandi poolt viidatud Riigikohtu lahendite (asjad nr 3-3-1-62-05 ja 3-3-1-33-07) sisu. Hinnates 25 000 krooni suuruse esindajakulu vajalikkust ja põhjendatust antud asjas, leiab ringkonnakohus, et arvestades vaidluse sisu (kas kaebuse esitaja poolt 2006. a müüdud Rehe 1 oli kinnisasi või krunt KMS § 16 lg 2 p 3 ja PlanS § 9 lg 3 mõttes), vaidlustatud maksuotsuse põhjendusi ja mahtu, esitatud kaebuse põhjendusi ja mahtu ning seoses sellega kaebuse esitaja esindaja võimalikku töömahtu kliendiga suhtlemisel, vajalike materjalide analüüsimisel ja omapoolse seisukoha kujundamisel, tuleb HKMS § 93 lg 5 mõttes kaebuse esitaja vajalikeks ja põhjendatud menetluskuludeks käesolevas asjas lugeda 15 000 krooni.

OÜ X väide, et kuna tegemist oli maksuotsusega, millega nõuti kaebajalt 564 407 krooni tasumist, siis tuleb menetluskulude väljamõistmisel arvestada ka vaidlustatud maksusumma suurust, sest mida suurem on vaidlusalune maksusumma, seda põhjalikum peab olema esindaja töö ja seda suurem on ka esindaja vastutus, ei ole asjakohane, sest Riigikohus on näiteks oma 01.11.2005 lahendis nr 3-3-1-49-05 märkinud, et õigusabikulude suurus haldusasjas ei ole otseses sõltuvuses nõude hinnast, vaid õigusabikulude suurus peab olema põhjendatult sisuliselt.

Seega ei ole ringkonnakohtu arvates maksuasjades toimuvate kohtuvaidluste puhul võimalik seada menetluskulude suuurust kasvõi osaliselt sõltuvusse sellest, kui suurt maksusummat nõuti kohtu poolt tühistatud maksuotsuses. Samuti ei ole ringkonnakohtu arvates asjakohane vastustaja seisukoht, et menetluskulude vähendamisel jääks sellest maksuhaldurile mulje, nagu ei kannakski ta maksuotsuse tegemisega, mis hiljem kohtu poolt tühistatakse, mingit riski. Ringkonnakohus leiab, et kohtumenetluses ühelt poolelt teise poole kasuks menetluskulude väljamõistmise eesmärgiks ei saa olla selle poole, kelle kahjuks otsus tehti, täiendav karistamine temalt võimalikult suurte menetluskulude väljamõistmisega ning menetluskulude väljamõistmisel tuleb nende suurust siiski hinnata üksnes sellest seisukohast, kas need on olnud vajalikud ja põhjendatud kulud.

Arvestades ringkonnakohtu poolt kaebuse esitaja vajalikeks ja põhjendatud menetluskuludeks loetud kulude suurust (15 000 krooni) ja asjaolu, et apellant ei ole vaidlustanud temalt kaebaja kasuks 5000 krooni riigilõivu väljamõistmist, tuleb Maksuja Tolliametilt kaebaja kasuks tema poolt esimese astme kohtus kantud menetluskulude katteks välja mõista 20 000 krooni. Ülejäänud osas tuleb menetluskulud jätta kaebaja enda kanda.

Viivi Tomson Agu Timmi Maili Lokk