Legislator Case Law & Legislation
2-07-31932/4 AI generated

2-07-31932/4 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

Case Number 2-07-31932/4
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Rahuldada AS-i EMT hagi xxx vastu 7 301 (seitse tuhat kolmsada üks) krooni ja 31 sendi nõudes. Välja mõista xxx AS-i EMT (maksekorraldus Lindorff Eesti AS arvele nr 17000034108 Nordea Pangas, selgitus: „Toimik 4425688“) kasuks 7 301 (seitse tuhat kolmsada üks) krooni ja

Legislator headnote

AI generated

2-07-31932/4 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja: Kohtu põhjendused Kohus leiab, et asjas saab teha hagi õigeksvõtul põhineva otsuse, kuna kostja on võtnud hagi õigeks ulatuses, milline oli hageja viimane (so kohtuistungil esitatud) nõue. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1 kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, kohus rahuldab hagi. TsMS § 444 lg 1 kohaselt võib kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest jätta välja kirjeldava osa, põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus. Kohus juhindub esitatud hagi lahendamisel võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) sätetest.

Keywords

AI generated
changed financial circumstances right to price reduction diminution in value reduction of rent performance in lieu of fulfillment reduction of costs
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

2-07-31932

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Hagi õigeksvõtul põhinev otsus

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Raivo Einula (92) Otsuse tegemise aeg ja koht

14. detsember 2007. a, Tallinn Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number 2-07-31932 Tsiviilasi AS EMT hagi xxx vastu võlgnevuse nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: AS EMT (registrikood 10096159, asukoht Valge 16, 19095 Tallinn) Hageja volitatud esindaja: Lindorff Eesti AS (Rävala pst 5, 10143 Tallinn) Kostja: xxx (isikukood xxx, xxx) Kohtuistungi toimumise aeg

13. detsember 2007. a Kohtuistungil osalenud isikud Hageja esindaja Katrin Verma Kostja xxx Sekretär Merily Mets Tõlk Elina Huobolainen RESOLUTSIOON

1. Rahuldada AS-i EMT hagi xxx vastu 7 301 (seitse tuhat kolmsada üks) krooni ja 31 sendi nõudes.

2. Välja mõista xxx AS-i EMT (maksekorraldus Lindorff Eesti AS arvele nr 17000034108 Nordea Pangas, selgitus: „Toimik 4425688“) kasuks 7 301 (seitse tuhat kolmsada üks) krooni ja

31 senti, millest 4 868,31 krooni on põhivõlg ja 2433 krooni on viivis.

3. Otsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

Menetluskulude jaotus

Tsiviiltoimik 2-07-31932

Jätta menetluskulud kostja xxx kanda.

Edasikaebamise kord

Pooltel on õigus esitada käesoleva kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Asjaolud ja menetluse käik 30.08.2007. a esitas AS EMT 14.06.2004 sõlmitud liitumislepingu alusel kohtule hagi xxx vastu põhivõla 4 868,31 krooni ja viivise 4 867,31 krooni, kokku 9 735,62 krooni nõudes. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Kohus saatis kostjale hagiavalduse ning selle lisade ärakirjad kohustusega kirjalikult kohtule vastata 20 päeva jooksul alates hagi kättetoimetamisest. Kohus on hagimaterjalid kostjale kätte toimetanud 22.10.2007. a, mille kohta on toimikus kostja allkiri. Kostja on hagile kirjalikult vastanud. Kohtuistungil 13.12.2007 võttis kostja hagi õigeks põhivõla osas, kuid ei olnud nõus viivise suurusega. Hageja esindaja vähendas hea tahte avaldusena lepinguga kindlaksmääratud ja seadusest tulenevat viivist poole võrra ning esitas viivise nõudeks 2433 krooni suuruse summa, millega kostja nõustus. Kokku palus hageja esindaja kostjalt välja mõista võlgnevuse summas

7 301,31 krooni.

Kohtu põhjendused Kohus leiab, et asjas saab teha hagi õigeksvõtul põhineva otsuse, kuna kostja on võtnud hagi õigeks ulatuses, milline oli hageja viimane (so kohtuistungil esitatud) nõue. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1 kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, kohus rahuldab hagi. TsMS § 444 lg 1 kohaselt võib kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest jätta välja kirjeldava osa, põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus. Kohus juhindub esitatud hagi lahendamisel võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) sätetest.

VÕS § 108 lg 1 annab võlausaldajale õiguse nõuda rahalise kohustuse täitmist selle rikkumisel. Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg-le 2 on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine sh täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 annab võlausaldajale õiguse kohustuse rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist.

Tsiviiltoimik 2-07-31932

Lepinguga võttis kostja kohustuse maksta hagejale vastavalt esitatud arvetele raha. Lepingu lahutamatuks lisaks on EMT teenuste kasutamise üldtingimused (Tingimused; lisa 5). Tingimuste punkti 3.2.1. kohaselt kohustus kostja täitma Lepingut, st vastavalt punktile 3.2.2. tasuma õigeaegselt teenuste arveid vastavalt tingimustes fikseeritud arvelduste korrale. Vastavalt Tingimuste punktile 3.2.5. alt 1 kohustus kostja esimesel võimalusel teavitama hagejat oma nime, aadressi, kontakttelefoni või teiste rekvisiitide muutumisest koos uute andmete esitamisega. Eelnevast tulenevalt tuleb lugeda kostja vastavalt Tingimuste punktile 3.4. arved saanuks. Arvete mittesaamine vastavalt Tingimuste punktile 5.12. ei vabastanud siiski kostjat tasumise kohustusest.

VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja, kui võlgnik on kohustust rikkunud, nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Vastavalt VÕS § 113 lg-le 1 võib võlausaldaja nõuda võlgnikult rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub 7 % aastas. Lähtudes VÕS §-s 5 sätestatud dispositiivsuse põhimõttest leppisid hageja ning kostja Tingimuste punktis 5.13. kokku viivises määraga 0,15% päevas tähtaegselt tasumata summast. Tingimuste punkti 5.10. kohaselt loetakse makse tasutuks summa laekumisel hagejale.

Kohus asub seisukohale, et hageja nõue kostjalt võlgnevuse ja viivise väljamõistmiseks on põhjendatud, mistõttu tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlg ja hageja poolt nõutav viivis. TsMS § 468 lg 1 p 1 kohaselt tunnistab kohus omal algatusel hagi õigeksvõtul põhineva otsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. Vastavalt TsMS § 168 lg 6 kohaselt kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kuid on oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks, kannab kõik menetluskulud kostja. Kuna kostja on hagi õigeks võtnud ning hagiavalduse aluseks olevatest asjaoludest nähtub, et hagi esitamiseks andis alust kostja käitumine, siis tuleb kõik menetluskulud jätta kostja kanda. Kostja pidanuks hagejat teavitama tema ja hageja vahel 14.06.2004 sõlmitud lepingu täitmise võimatusest seoses vangistuses viibimisega. Hageja esindaja kinnitas, et kuni märtsikuuni 2005

(incl) laekusid hagejale viimase poolt arvete järgi nõutavad summad korrektselt. Seega oli kohtu arvates kostjal piisavalt aega andmaks hagejale teada, et lepingut ei saa täita. Vaieldamatu on, et lepingule alla kirjutades võttis kostja endale vastutuse lepingu tähtaegse ja nõuetekohase täitmise eest. Seda kostja isiklikult kohtuistungil ka kinnitas, avaldades vaid, et vanglas ei ole tal sissetulekuid, mistõttu ei saa ta garanteerida kohtuotsusega välja mõistetava summa tasumist hagejale koheselt. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt esitatakse

Tsiviiltoimik 2-07-31932

hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid.

Raivo Einula Kohtunik