2-07-25149/13 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number 2-07-25149 Otsuse tegemise aeg ja koht

14. detsembril 2007. a, Jõhvi kell 15.00 Kohus Viru Maakohus Kohtunik Viktor Brügel Kohtuasi I K hagi V S vastu väljamõistetud elatise suurendamise nõudes Kohtuistungi toimumise aeg

27. novembril 2007.a kell 14.00 Menetlusosalised Hageja:

Kostja:

I K (IK xxx; elukoht: xxx)

V S (IK xxx; elukoht: xxx) RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Muuta Kohtla-Järve Linnakohtu 25.06.2002.a. kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2- 1143/99 väljamõistetud elatise suurust.

3. Välja mõista kostjalt V S ’ilt hageja I K kasuks elatis poja A S (IK xxx) ülalpidamiseks alates 06. juulist 2007.a igakuiselt summas 1 800 (üks tuhat kaheksasada) krooni, kuid mitte vähem kui ½ Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära kuni poja A täisealisuseni s.o. 26.10.2012.a. või kuni vanema varalise seisu või lapse vajaduste muutumiseni.

4. Jätta menetluskulud kummagi poole enda kanda.

5. Kohtuotsus kuulub täitmisele viivitamatult.

Edasikaebe kord

Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.

I Asjaolud ja menetluse käik

1. Hageja poolt Viru Maakohtule 06.07.2007.a esitatud hagiavalduse kohaselt on kostjalt Kohtla-Järve Linnakohtu 25.06.2002.a. kohtuotsusega väljamõistetud elatis poolte alaealise poja A ülalpidamiseks summas 600 krooni. Hageja palub kohtul väljamõistetud elatist suurendada ja mõista kostjalt lapse ülalpidamiseks välja elatis miinimumsummas 1800 krooni.

2. Kostja oma kirjalikus vastuses hagi ei tunnista. Kostja leiab, et kuna tema sissetulek on 6000 krooni ning sellest kulub toiduks 1500 krooni, eluasemele 1000 krooni, riietusele 700 krooni, jalanõudele 500 krooni ja transpordikuludeks 500 krooni, ei saa ta maksta elatist summas 1800 krooni. Kostjal on ka teine laps V S , kelle toitlustamiseks kulub 1200 krooni, riietusele 300 krooni, jalanõudele 200 krooni, mängudele 100 krooni ja noore organismi kasvuvajadustest tingituna 550 krooni, so kokku 1800 krooni kuus. Kostja palub jätta hagi rahuldamata (tl 16-17).

3. Hageja oma arvamuses kostja vastusele jääb esitatud hagiavalduse juurde. Hageja leiab, et kostja poolt makstav elatis 600 krooni ei taga lapse tervislikku arengut ning ei ole seadusega kooskõlas. (tl 23-24).

II Kohtuistung

4. Kohtuistungil jäi hageja esitatud hagiavalduse juurde.

5. Kostja palus perekonnaseaduse § 61 lg 5 ja 6 alusel jätta hagi rahuldamata ning arvesse võtta, et tal on uus perekond ja teine 3,5 aastane laps. Kostja leiab, et hageja on piisavalt kindlustatud, samal ajal kui kostja ülalpidamisel on 3 inimest.

III Kohtu põhjendused

6. Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, läbi vaadanud hagiavalduse ja kostja vastuse ning ära kuulanud kohtuistungil hageja ja kostja seletused, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele.

7. Kohus tuvastas, et hagejal ja kostjal on ühine alaealine poeg A S , sünd 26.10.1994.a (tl 2).

8. Kohtla-Järve Linnakohtu 17.04.1995.a kohtuotsusega on kostjalt väljamõistetud elatis lapse ülalpidamiseks igakuise elatusrahana summas 400 krooni kuni poja täisealisuseni (tl 3,4). Kohtla-Järve Linnakohtu 25.06.2002.a. otsusega on elatist suurendatud 600 kroonini kuus, kuid mitte vähem kui veerand Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast (tl 6).

9. Hageja palub suurendada väljamõistetud elatist ning mõista välja kostjalt elatis summas 1800 krooni. Hagi on esitatud 06.07.2007.a (tl 1).

10. Perekonnaseaduse (PkS) § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja abi vajavat töövõimetut täisealiseks saanud last. Sättest nähtub, et vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et laps saab kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise. Nimetatud kohustusele vastab lapse õigus saada ülalpidamist. Kui vanem ei täida PkS §-s 60 sätestatud ülalpidamiskohustust vabatahtlikult, siis on teisel vanemal PkS § 61 lg 1 alusel õigus nõuda kohustust rikkunud vanemalt elatist kohtu kaudu.

11. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-57-04 (RT III, 2004, 12, 155) leidnud, et ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist ka siis, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt.

12. PkS § 61 lg 4 kohaselt ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool (1/2) Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (2007.a. on kuupalga alammäär 3 600 krooni, millest ½ on 1800 krooni). PkS § 61 lg 2 kohaselt määratakse igakuine elatusraha kindlaks lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. PkS § 61 lg 5 ja

6 sätestavad asjaolud, mil on võimalik elatist vähendada alla seaduses ettenähtud miinimumsuuruse.

13. Sotsiaalministeeriumi ülesandel Eesti Statistikaameti leibkonnauuringute materjalide alusel 2000-2003.a. kohta E.-M. Tiidu poolt koostatud „ Lapse ülalpidamiskulude arvutamise metoodika“ kohaselt (http://www.sm.ee/est/HtmlPages/Lapse%C3%BClalpidamisk_SM_ene _margit/$file/Lapse%20%C3%BClalpidamisk_SM.ppt) moodustasid linnas elava 7-13 aastase terve lapse igakuised ülalpidamiskulutused 2000-2003.a. keskmiselt 2182 krooni. Kuid miinimumpalga jätkuv suurenemine ja selle sidumine kuupalga alammääraga annab tunnistust, et üldine elukallidus ja ka lapse reaalsed ülalpidamiskulutused on Eestis peale 2003.aastat tunduvalt kasvanud. Seega on hageja nõue lapse ülalpidamiseks väljamõistetud elatise suurendamiseks seaduses ettenähtud miinimumsummani objektiivselt põhjendatud ning selle vähendamine alla miinimumi on võimalik ainult ettenähtud erandjuhtudel (PkS §-s

61 lg 5 ja 6).

14. Kohus leiab, et kostja vastuväited hagile, mis tuginevad kostja sissetuleku vähesusele ja teise lapse kindlustuse vähenemisele nõutud elatise tõttu, ei ole käeoleval juhul sellisteks asjaoludeks, mis õigustaks jätta kostjalt hageja kasuks vähemalt seadusega ettenähtud miinimumsummas elatis välja mõistmata. Kostja poolt esitatud töölepingu kohaselt on tema töötasu koos lisatasudega 9000 krooni kuus (tl 27-29). Kostja palgalipikute kohaselt (tl 30) laekub talle igakuiselt netotuluna 6677 krooni. Kostja seletuse kohaselt kohtuistungil saab tema praegune abikaasa lapsetoetust. Kostjal on A V’ga 25.06.2004.a. sündinud tütar V S (tl 32).Oma kulutuste kohta on kostja esitanud tõendi oma eluasemekulude kohta 1080 krooni kuus (tl 31), V S lasteaiakulude kohta 342-504 krooni/kuus (tl 33-34), samuti tõendina A V laenu tagastamise graafiku (tl 36-37).

15. Kohus nõustub kostja hinnanguga tütre V S ülalpidamiskulude kohta 1800 krooni kuus, kuid leiab, et see ei vabasta kostjat poja A S ülalpidamiseks vähemalt seaduses ettenähtud miinimummääras. Kohus leiab, et kostja sissetulek, arvesse võttes tema tõendatud kulutusi ja teie abikaasa poolt saadavat lapsetoetust, võimaldab kostjal tasuda hagejale lapse A ülalpidamiseks elatist vähemalt seaduses ettenähtud miinimummääras. A

V laenukohustusega jätab kohus arvestamata, kuna kohtu hinnangul ei ole sellel käesolevas asjas tähtsust.

16. PkS § 61 lg 2 kohaselt elatise määramisel lähtutakse kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. Kohus arvestab, et hageja keskmine kuu töötasu on kostja omast väiksem - 4546 (27276:6) krooni (tl 5). Kostja vabastamine ülalpidamiskohustuse täitmisest vähemalt seaduses ettenähtud miiniummääras eeldaks, et hageja peaks oma isiklikke kulutusi kostjast veelgi enam piirama või ei saaks laps vajalikul määral ülalpidamist.

17. Eeltoodu alusel kohus leiab, et kui kostja arvates tekib tal tema praeguse sissetuleku juures ülalpidamiskohustuse täitmisel raskusi oma tavakulutuste katmiseks (toit, riietus, jalanõud, transpordikulud), siis peaks kostja kas kärpima vastavaid kulutusi või otsima nende katmiseks lisasissetulekuid. Kostja kui töövõimelise lapsevanema poolt oma lapse ülalpidamiskohustuste täitmata jätmine vähemalt seaduses ettenähtud miinimumulatuses olukorras, kus kostja ei ole tõendanud, et ta on teinud kõik endast oleneva oma sissetulekute suurendamiseks, ei ole kohtu hinnangul aktsepteeritav. Nagu eelpool märgiti, on hageja nõue objektiivselt põhjendatud ja vanemaga koos mitteelaval lapsel on seadusest tulenevalt õigustatud ootus, et ka lahuselav vanem hoolitseks tema kasvamise, arengu ja õpinguteks vajaliku ülalpidamise eest vähemalt seaduses ettenähtud miinimumsumma ulatuses.

18. Eeltoodust tulenevalt on kohus arvamusel, et kostja vastuväidetega maksta hagejale poolte lapse ülalpidamiseks elatist alla seaduses ettenähtud miinimummäära ei ole võimalik nõustuda ning kohus rahuldab hagi.

IV Menetluskulud

19. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 164 lg 1 ja 3 kohaselt hagilises perekonnaasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Ülalpidamisasjas võib kohus menetluse tulemusest sõltumata jätta menetluskulud täielikult või osaliselt kostja kanda, kui kostja on põhjustanud menetluse seetõttu, et ta ei ole andnud täielikku teavet oma sissetuleku ja vara kohta.

20. Kohtu hinnangul käesolevas asjas ei esine aluseid menetluskulude jätmiseks kostja kanda. Seega kannab kumbki pool oma menetluskulud ise.

Kohtunik Viktor Brügel