2-07-25278/18 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus Kohtunik Viljo Junolainen Otsuse tegemise aeg ja koht

12. detsember 2007. a, Jõhvi Tsiviilasja number 2-07-25278 Tsiviilasi

O. N. hagi V. N. vastu abielu lahutamise ja elatise nõudes

V. N. vastuhagi O. N. vastu ühisvara jagamise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: O. N. (IK xxx; elukoht: xxx) Kostja: V.N. (IK xxx; elukoht: xxx) Kostja esindaja: V. K. (IK xxx) Kohtuistungi toimumise aeg

07. detsember 2007. a

RESOLUTSIOON

Hagi rahuldada.

Välja mõista V. N. elatis O.N. kasuks alaealise tütre V. N.(IK xxx) ülalpidamiseks igakuise elatusrahana summas, mis vastab ½ Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärale (2007. aastal 1 800 krooni) alates 09. juulist 2007. a (perioodi eest juuli kuni detsember 2007. a on elatise kogusumma 10 800 krooni, millest kuulub mahaarvamisele 2 000 krooni) kuni V. N. täisealisuseni s.o. kuni xxx. a või kuni lapse vajaduste või vanema varalise seisundi muutumiseni.

Edasikaebe kord

Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.

I Asjaolud

1. Hageja O. N. esitas 09. juulil 2007. a Viru Maakohtule hagi V.N. vastu abielu lahutamise ja elatise nõudes.

2. Viru Maakohtu 23.10.2007. a osaotsusega poolte abielu lahutati.

3. Viru Maakohtu 07.12.2007. a kohtumäärusega kinnitati poolte kompromiss ühisvara jagamise osas.

II Hagiavaldus ja põhjendused

4. Maakohtu menetluses on O. N. hagi V.N. vastu elatise nõudes lapsele 1 800 krooni. Poolte abielust sündis xxx tütar V., kes on käesoleval ajal 3 aasta ja kümne kuu vanune.

5. Kohtule 09.07.2007. a esitatud hagiavalduse põhjenduste kohaselt elab tütar V. koos hagejaga, hageja ei tööta, sest laps on veel väike, hageja saab sotsiaaltoetust lapsele 300 krooni. Kostja lahkus pere juurest ja asus elama enda ema juurde. Vaatamata sellele, et kostja töötab, ei täida ta lapse ülalpidamiskohustust, maksab elatist ebaregulaarselt, alla seadusega sätestatud miinimummäära. Kostja toetab lapse ülalpidamist rahaliselt ulatuses, millist peab ise vajalikuks.

III Kostja vastus

6. Kirjalikus vastuses hagile (tl 32) tunnistas kostja hagi osaliselt.

7. Kostja oli nõus maksma elatist lapse ülalpidamiseks 700 krooni alates 2007. aasta septembrist. Vastuse kohaselt annab kostja ka peale abielusuhete lõppu (16.06.2007. a) hagejale raha lapse kasvatamiseks ja ostab tütrele riideid, laps elab ka koos kostjaga ning ajavahemikul 01.06.2007. a kuni 31.08.2007. a elas tütar koos kostja ja kostja emaga ning sel perioodil hageja last materiaalselt ei toetanud. Samuti on kostjale teadaolevalt hageja asunud 2007. a märtsist tööle.

IV Kohtuistung 23.10.2007. a

8. Kohtuistungil jäi hageja nõude juurde ning taotles elatise väljamõistmist alates kohtule elatisehagi esitamisest. Hagejale teadaolevalt kostja töötab autokaupluses. Laps elab põhiliselt hageja juures, vaid siis, kui hageja peab tööl olema on laps kostja ja kostja vanemate juures. Hageja oli kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni vanemapuhkusel. Käesoleval ajal töötab hageja müüjana ning palk on 3 600 krooni. Kostja ei osta lapsele riideid, last toetavad vanavanemad (nii hagejakui ka kostjapoolsed).

9. Kostja nõustus elatise maksmisega 1 000 krooni kuus ning lubas seda teha kohtumenetluse ajal. Kostja märkis, et laps viibib ka kostja juures ning sel ajal kannab kostja kulutusi, kostja toetab last regulaarselt, ostab riideid, asju, süüa. Käesoleval ajal teeb kostja juhutöid, kuid perspektiivis on töölepingu sõlmine.

V Kohtuistung 07.12.2007. a

10. Kohtuistungil hageja taotles elatise väljamõistmist vastavalt kohtule esitatud hagile ning oli nõus et nimetatud summast arvatakse maha kostja poolt kohtumenetluse ajal makstud elatis kokku 2 000 krooni.

11. Kostja jäi oma varasema seisukoha juurde, et elatise suurus ei peaks olema mitte rohkem kui 1 000 krooni. Peale abielusuhete lõppemist, juulis ja augustis 2007. a kostja hagejale elatist ei maksnud. Kostja selgitas, et töötab autovaruosade kaupluses müüjana poole kohaga ning tema palga suurus on 2 000 krooni. Vahel teeb kostja juhutöid. Kostjal ei ole praegu võimalust rohkem elatist maksta.

VI Kohtu põhjendused

12. Kohus leiab, et hagi elatise väljamõistmiseks seadusega sätestatud miinimummääras on põhjendatud.

13. Kostja põhilised vastuväited hagile on seotud elatise suurusega (kostja peab võimalikuks maksta elatist mitte rohkem kui 1 000 krooni), ülalpidamiskohustuse täitmisega (lapse viibimine kostja ja kostja vanemate juures ning sel ajal kulutuste kandmine) ning elatise väljamõistmise ajaga (kostja leiab, et elatis tuleks välja mõista septembrist 2007. a, arvestades maha kohtumenetluse ajal tasutud elatis 2 000 krooni).

14. Perekonnaseaduse (PkS) § 50 lg 1 järgi on vanematel õigus ja kohustus lapse eest hoolitseda.

15. Vanemad on kohustatud ülal pidama oma alaealist last (PkS § 60 lg 1). Vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et laps saab kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise. Nimetatud kohustusele vastab lapse õigus saada ülalpidamist. Kui vanem ei täida PkS §-s 60 lg 2 sätestatud ülalpidamiskohustust vabatahtlikult, teeb seda ebaregulaarselt või ebapiisavas ulatuses, on teisel vanemal õigus nõuda kohustust rikkunud vanemalt elatist kohtu kaudu. Elatise hagi esitab lapsevanem lapse huvides. Käesolevas tsiviilasjas on kohus tuvastanud, et pooled elasid ja kasvatasid last koos kuni 2007. a juunini, alates juulist pooled koos ei ela. Kohtumenetluse ajal on kostja maksnud elatist kahel korral a` 1 000 krooni. Laps viibib ka aeg-ajalt koos kostjaga, kui hageja peab tööl olema ning pooled on selles kokku leppinud.

Kohtuistungil 23.10.2007. a võttis kostja õigeks, et mitte igal nädalal ei viibi laps tema juures (tl 69).

16. PkS § 61 lg 4 kohaselt ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool (50%) Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (elatise miinimumsumma 2007. a on 1 800 krooni).

17. Elatise miinimumsumma tähendab seda, et see peaks katma lapse hädapärased kulutused ning sellisest summast väiksema summa maksmine on õigustatud vaid seaduses sätestatud juhtudel (PkS § 61 lg 6), siis, kui lapsevanem on töövõimetu (p 1), lapsel on piisav sissetulek (p 2) või ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud asjaolud (p 3). Riigikohus on oma otsuses nr 3-2-1-7-05 märkinud, et kuna PkS § 61 lg 4 kehtestatud alammäär põhineb lapse eelduslikel minimaalsetel vajadustel, ei pea elatise nõudja selles osas vajadusi eraldi tõendama. Kuivõrd hageja nõuab elatist miinimummääras, tuleb eeldada sellise nõude põhjendatust.

18. Perekonnaseaduse § 61 lg 4 kaudu realiseerub vanemate kohustus kasvatada oma lapsi ja hoolitseda nende eest. Laps vajab ülalpidamist pidevalt ja seega on lapse huvides, et elatise maksmine oleks regulaarne ja piisav ning ainult sel juhul saab asuda seisukohale, et ülalpidamiskohustus on täidetud.

19. Kohus ei ole tuvastanud, et käesolevas asjas esineksid PkS § 61 lg 6 sätestatud alused, mis annavad kostjale aluse maksta elatist alla seadusega sätestatud määra. Kostja on töövõimeline, lapsel ei ole piisavat sissetulekut, ka hageja töötab miinimumpalgaga, kostja tõendeid oma varalise seisu kohta, mis takistaks maksta elatist nõutavas määras, kohtule esitanud ei ole. Seega ei ole põhjendatud ka kostja väide, et tema varaline seis ei võimalda maksta elatist rohkem kui 1 000 krooni.

20. ÜRO Lapse õiguste konventsiooni artikkel 21 p 1 sätestab, et vanematel lasub esmane vastutus lapse üleskasvatamisel ja arendamisel. Lapse huvid peavad olema nende keskpunktis. Vaadates selles valguses vanema kohustusi (PkS §§ 50 ja 60), võib öelda, et vanema kohustus last ülal pidada tähendab ka kohustust teha kõik endast olenev, et maksta lapsele elatist vähemalt miinimummääras.

21. Kohus leiab, et puuduvad ka teised mõjuvad asjaolud PkS § 61 lg 6 p 3 mõttes, mis võimaldaksid elatise suurust vähendada alla miinimummäära. Kohus arvestab sellega, et lapse kasvatamisega seotud kuludest kannab suurema osa vanem, kelle juures laps elab. Poolte seletustest nähtub, et lapse elukoht on ema juures ning isa juures viibib laps aeg-ajalt. Lapsega koos elava vanema igapäevane hool lapse kasvatamisel on suurem kui lapsest lahuselaval vanemal. Seetõttu ei ole võimalik kõiki vanemate tehtud kulutusi elatise maksmise juures arvestada. Õige ei ole elatise suurusest maha arvestada kulutusi, mida teeb lapsevanem sel ajal kui laps viibib koos teise vanemaga või vanavanemaga (ostetud asjad, toit). Ka vanavanemad on perekonnaseaduse mõtte kohaselt kohustatud lapselapsi ülal pidama, kui nende varaline seisund seda võimaldab. Perekonnaseaduse mõtte kohaselt ei arvesta kohus elatisraha suurust, võttes arvesse, mitu päeva laps ühe või teise lapsevanema juures viibib. Lapse elukoht vanema juures tähendab seda, et hageja peab lapse elu igapäevaselt korraldama ning omama selleks ka hädavajalikke rahalisi vahendeid. Vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et laps saaks kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise. PkS § 61 lg 4 sätestatud elatise suurus, milleks on pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, ei ole ülemäära suur ja arvestab lapse huvisid saada ülalpidamist piisavas ulatuses ka siis, kui vanemad elavad lahus.

22. Pooltel ei ole vaidlust selle üle, et elatise väljamõistmisel arvestaks kohus kohtumenetluse ajal tasutud elatise summaga (kokku 2 000 krooni).

23. Hageja taotleb elatise väljamõistmist alates hagi esitamisest (09.07.2007. a), kostja leiab, et elatis tuleks välja mõista alates 01.09.2007. a.

24. Pooltel ei ole vaidlust selle üle, et kasvatasid last koos ühiselt perekonnas kuni juunini (kaasa arvatud) 2007. a.

25. Kohtumenetlus on kestnud ca 6 kuud. Kohus leiab, et elatis tuleb välja mõista alates hagi kohtusse esitamisest (PkS § 70 lg 1, kui isik ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest), juulist 2007. a. Kohus tuvastas, et kostja rikkus ülapidamiskohustust sellega, et ülalpidamine ei olnud piisav ja regulaarne (vt kohtuotsuse p

15 ja 21).

26. Lapse vajaduste muutumisel või vanema varalise seisundi muutumisel on õigustatud isikul õigus taotleda kohtult elatise suurendamist või vähendamist vastavalt PkS § 61 lg 3.

Kohtunik