3-07-2447/1 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS k a e b u s e t a g a s t a m i s e k o h t a

Kohtuasja number 3-07-2447 Määruse kuupäev 11.12.2007 Kohtunik Eda Muts Kohtuasi Juri Stronfel´i kaebus Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kohtuniku Haide Rimmel´i tegevuse õigusvastasuse kindlakstegemiseks ja mittevaralise kahju nõudes. Asja läbivaatamise kuupäev 11.12.2007 kirjalik menetlus Resolutsioon

1. Tagastada Juri Stronfel´i kaebus haldusasjas nr 3-07- 2447 halduskohtu pädevuse puudumise tõttu (HKMS §

11 lg 4);

2. Määruse ärakiri saata kaebuse esitajale koos tagastamisele kuuluva kaebusega. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 10 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest. Asjaolud

03.12.2007.a saabus Tartu Halduskohtusse Juri Stronfel´i kaebus Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kohtuniku Haide Rimmel´i tegevuse õigusvastasuse kindlakstegemiseks ja mittevaralise kahju nõudes. Kaebuse kohaselt ei olnud Jõgeva kohtumaja 30.07.2007.a kohtumääruses kirjas, et tegemist on tingimisi enne tähtaega elektroonilise valvega vangistusest vabastamisega vaid lihtsalt tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamisega. Kaebuse esitajat ei vabastatud vangistusest ning ta esitas määruse peale määruskaebuse, mis jäeti Tartu Ringkonnakohtu 27.08.2007.a kohtumäärusega rahuldamata. J. Stronfel leiab, et kohtunik H. Rimmel on teinud oma 30.07.2007.a määruses vea ning kaebuse esitajale ei võimaldata nüüd mõlemat tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise menetlust. Samuti leiab J. Stronfel, et ringkonnakohus on asja lahendanud valesti ning ei ole kaebuse esitajat määruskaebuse läbivaatamisele kutsunud. J. Stronfel palub kohtul tunnistada õigusvastaseks kohtunik Haide Rimmel´i tegevus ja mõista välja moraalne kahju kaebuse esitaja kasuks kohtu äranägemisel.

Kohtu seisukoht

Halduskohtumenetluse seadustiku § 11 lg 4 kohaselt tagastab halduskohus määrusega kaebuse või protesti, mille lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses, näidates võimaluse korral määruses, kuhu tuleb pöörduda.

Kohus on seisukohal, et Juri Stronfel´i kaebus ei kuulu halduskohtu pädevusse alljärgnevatel põhjustel.

1) HKMS § 3 lõike 1 kohaselt kuulub halduskohtu pädevusse: - avalik-õiguslike vaidluste lahendamine; - seadusega sätestatud juhtudel haldustoiminguks loa andmine; - seadusega halduskohtu pädevusse antud muude asjade lahendamine.

Vastavalt HKMS § 4 lõikele 2 on toiminguks, mille peale võib halduskohtusse kaevata või protestida, avalik-õiguslikke haldusülesandeid täitva asutuse, ametniku või muu isiku tegevus või tegevusetus või viivitus avalik-õiguslikus suhtes.

Kohtunik ei ole avalik-õiguslikke haldusülesandeid täitvaks asutuseks, ametnikuks või muuks isikuks HKMS § 4 lõike 2 tähenduses. Kohtunik ei täida haldusülesandeid, tema ülesandeks on õigusemõistmine. Õigust mõistab Eesti Vabariigis ainult kohus. Kohus on oma tegevuses sõltumatu ja mõistab õigust kooskõlas põhiseaduse ja seadustega. Õigusemõistmine tähendab kohtu pädevuses oleva kohtuasja (õigusvaidluse) lahendamist selleks ettenähtud menetluskorras. Õigusemõistmise organina ei ole kohus haldusorgan, kohtuniku tegevust reguleerivad kohtute seadus ja menetlusseadustikud. Kohtute seaduse 9. peatükist tulenevalt ei kuulu kohtuniku ülesannete hulka avalik-õiguslike ülesannete täitmine.

2) HKMS § 3 lõike 2 kohaselt ei kuulu halduskohtu pädevusse avalik-õiguslike vaidluste lahendamine, milleks seadus näeb ette teistsuguse menetluskorra. Seega sisaldab nimetatud säte halduskohtu pädevust piiravat normi.

Kohus on seisukohal, et esitatud kaebus ei kuulu halduskohtu pädevusse, sest seadus näeb taolisele vaidlusele ette teistsuguse menetluskorra. Riigivastutuse seaduse § 17 lõige 1 sätestab, et taotlus kohtu poolt tekitatud kahju hüvitamiseks esitatakse Justiitsministeeriumile. Kaebuse esitaja ei ole järginud seaduses sätestatud vastavaks kahju hüvitamise nõudeks kohtueelse kohustusliku menetluse korda. Kohus märgib ka, et sama seaduse § 15 lõike 1 kohaselt võib isik nõuda kohtumenetluse käigus, sealhulgas kohtulahendiga tekitatud kahju hüvitamist üksnes juhul, kui kohtunik on kohtumenetluse käigus toime pannud kuriteo. Selline asjaolu pole aga tõendamist leidnud.

3) Kaebuse esitajal oli õigus Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja 30.07.2007.a kohtumäärus vaidlustada apellatsiooni korras. Seda J. Stronfel ka tegi ning antud juhul ei ole Tartu Ringkonnakohtu 27.08.2007.a määruse nr 1-07-7768 edasikaebamine enam võimalik, sest see on lõplik ja edasikaebamisele ei kuulu.

Kohus on seisukohal, et Juri Stronfel´i kaebus kuulub tagastamisele halduskohtu pädevuse puudumise tõttu (HKMS § 11 lg 4).

Eda Muts kohtunik